| Aslan Mashadov
|
|---|
 |
| Sunniaeg
|
21. september 1951
|
|---|
| Surmaaeg
|
8. marts 2005 (53-aastaselt)
|
|---|
| Autogramm
|
|---|
 |
|
|
Aslan
Alijevit?
Mashadov
(
21. september
1951
?
8. marts
2005
) oli
1994
?
1996
. aasta soja ajal T?et?eeni kindral ja staabiulem. Ta oli vaikiv, distsiplineeritud vaejuht, kelle arvele paljud panevad
T?et?eenia
voidu
1990. aastate
alguses. Jaanuaris
1997
valiti Mashadov T?et?eenia presidendiks. Tema programmis oli ka
Moskvast
soltumatuse saavutamine.
Mashadovi vanemad olid
t?et?eenid
, kes elasid kuuditatutena
Kasahstanis
. Perekond naasis
T?et?eeniasse
1957
. aastal. Nad asusid elama Nadteret?enski rajooni
Zebir-Jurti
kulla.
Mashadov lopetas
1972
. aastal
Thbilisi
Korgema Suurtukivaekooli. Parast sojakooli lopetamist suunati ta Kaug-Ida sojavaeringkonda ruhmakomandoriks. Ta joudis valja
diviisi
staabiulema ametikohani.
1981
. aastal
M. I. Kalinini
nimelise Leningradi Korgema Sojavaeakadeemia.
Parast akadeemia lopetamist suunati ta
Ungarisse
divisjoni
(
pataljoni
) komandoriks. Seejarel maarati ta
polgu
komandoriks
. Mashadovi polku autasustati korduvalt ringkonna sojanoukogu
randpunalipuga
. Polgu alluksused said ulearmeelistel voistlustel esikohti. Mashadovil onnestus oma polgus saada jagu
dedov?t?inast
. Tema algatusel peeti valioppustel ja laskmistel mitmesuguseid sojalis-sportlikke voistlusi, mida hakati kutsuma "Aslan-
show
".
Hiljem oli Mashadov polgukomandor Balti sojavaeringkonnas. Seejarel maarati ta Balti sojavaeringkonnas dislotseeruva diviisi raketivagede ja suurtukivae ulemaks.
Jaanuaris
1990
viibis Mashadov
Vilniuses
. Tema alluvuses olevad suurtukivaealluksused katsid Vilniuse televisioonikeskuse vallutamist
OMON
-i poolt.
Aastast 1991 oli Mashadov T?et?eeni Vabariigi tsiviilkaitseulem ja relvajoudude peastaabi ulema asetaitja.
1992
laks Mashadov Venemaa armeest
polkovnikuna
erru ning asus T?et?eeni Vabariigi relvajoudude peastaabi ulema esimese asetaitja ametikohale. (T?et?eeni armees on ta saanud diviisikindrali auastme).
Martsist
1994
oli ta T?et?eeni Vabariigi relvajoudude peastaabi ulem.
Detsembrist
1994
jaanuarini
1995
juhatas Mashadov presidendipalee kaitsmist
Groznois
.
Veebruaris 1995 nimetasid
uudisteagentuurid
teda Dudajevi valitsuse kaitseministriks.
Martsis 1995 algatas T?et?eeni Vabariigi prokuratuur (Venemaa Foderatsioonile alluv osa) Mashadovi vastu
kriminaalasja
. Teda suudistati Venemaa Foderatsiooni
kriminaalkoodeksi
paragrahvide 170 (voimu voi ametiseisundi kuritarvitamine), 64 (Kodumaa reetmine) ja 77 (banditism). Hiljem kuulutati Mashadov riikliku kurjategijana ulevenemaaliselt tagaotsitavaks.
Kevadel 1995 juhatas Aslan Mashadov lahingutegevust
No?ai-Jurtis
asuvast staabist.
Juunis 1995 hakkas ta juhatama T?et?eeni armee peakorterit
Dargos
.
Aslan Mashadovit on keskvoimud korduvalt suudistatud
Budjonnovskis
ja
Kizljaris
toimunud terroriaktide ettevalmistamises ja osaluses atentaadis kindral Romanovile. Vastuseks on Mashadov alati teatanud, et terroriaktidega pole tal kunagi olnud ega saa olema mingit pistmist: "Need ei ole minu meetodid, see ei ole minu kaekiri."
Augustist oktoobrini 1995 juhatas ta sojavaeesindajate ruhma Dudajevi delegatsioonis Vene-T?et?eeni labiraakimistel. Vastavalt saavutatud lepetele maarati Aslan Mashadov spetsiaalse vaatluskomisjoni kaasesimeheks.
Detsembris 1995 vottis Mashadov osa
Gudermessi
hoivamise kavandamises. Selle operatsiooni eesmark oli "juhtida maailma avalikkuse tahelepanu mittelegitiimsetele ja ebademokraatlikele valimistele, mis meile T?et?eenias peale sunniti".
5. augustil
1996 rundas It?keeria armee Aslan Mashadovi kasul
Groznoi
linna. Operatsioon korraldati tema sonul selleks, et naidata maailmale ja eelkoige Venemaale t?et?eenide voitluspotentsiaali.
Augustis
1996
esindas Mashadov T?et?eeni poolt labiraakimistel Venemaa Julgeolekunoukogu sekretari
Aleksandr Lebediga
.
31. augustil
1996 kirjutasid Aslan Mashadov ja Aleksandr Lebed
Novoje Atagis
alla uhisavaldusele ja dokumendile "Venemaa Foderatsiooni ja T?et?eeni Vabariigi vastastikuste suhete maaratlemise printsiibid". Presidendi kohusetaitja
Zelimhan Jandarbijev
labiraakimistel ei osalenud.
18. septembril
1996 andis Mashadov valja kaskkirja, mis keelas T?et?eeni armee alluksuste komandoridel ja voitlejatel tungida vormis ja relvastatult
Ingu??ia
territooriumile.
17. oktoobril
1996 maarati T?et?eenia koalitsioonivalitsuse peaministri ametikohale "uleminekuperioodiks".
23. novembril
1996 kirjutas Mashadov alla kokkuleppele keskvalitsuse ja T?et?eeni Vabariigi vastastikuste suhete pohimotete kohta. Venemaa Foderatsiooni poolt kirjutas alla valitsuse esimees
Viktor T?ernomordin
.
Parast soda Venemaaga, mis hoolimata paljudest voitudest ei toonud iseseisvust, sai Mashadovist presidendikandidaat, kes konkureeris populaarse valikomandori
?amil Bassajeviga
. Detsembris 1996 lahkus Mashadov vastavalt valimisseadusele peaministri, peastaabi ulema, ja relvajoudude ulemjuhataja asetaitja kohalt.
27. jaanuaril
1997
valiti Mashadov T?et?eeni Vabariigi presidendiks.
Parast oma voitu tootas Mashadov koos Bassajeviga kuni
1998
. aastani, mil tema rivaal rajas ohvitseride vorgustiku, kellest varsti said kogu T?et?eenias hajutatud territoriaalsed sojapealikud. Selle opositsiooni tekkimisega sai Mashadovist atentaatide marklaud ning T?et?eenia kannatas arvukate terroriaktide all, mis kahandasid tema populaarsust. Mashadovi katsed lammatada
vahhabismi
ja teisi fundamentalistlikke islamiliikumisi ning tema voimetus takistada
t?et?eene
puudmast venelasi
Dagestanist
valja ajada jatsid mulje, et ta on ebakompetentne ega tule riigi kontrollimisega toime.
Aslan Mashadovi tapsid Vene eriuksuslased
Tolstoi-Jurti
kulas 2005. aasta martsis.
Aslan Mashadov oli abielus. Tal on poeg ja tutar.