| 2011. aasta terrorirunnakud Norras
|
| [[File:{{{pilt}}}|250x260px]]
|
| Vaade Oslole 31 minutit peale autopommiplahvatust.
|
| Koht
|
Norra
|
| Kuupaev
|
22. juuli
2011
|
| Kellaaeg
|
umbes 15.26 kohaliku aja jargi
|
| Liik
|
pommiplahvatus ja tulistamine
|
| Hukkunuid
|
77
|
| Vigastatuid
|
319
|
2011. aasta terrorirunnakud Norras
olid
22. juulil
2011
Norras
toime pandud kaks
terroriakti
, milles hukkus kokku 77 inimest.
Norra pealinnas
Oslos
toimus (umbes kell 15.26 kohaliku aja jargi) pommiplahvatus
Norra peaministri
buroo ning
nafta- ja energiaministeeriumi
lahedal. Hukkus kaheksa inimest. Kuigi varsti parast uudiste avaldamist terroriteost vaitis terroriruhmitus
An??r al-Jih?d al-‘Al?m?
, et terrorirunnaku eest vastutavad nemad
[1]
, ja teatasid, et runnak oli vastuseks "Norra vagede
kohalolekule Afganistanis
ning prohvet
Muhamedi
solvamise eest"
[1]
, tunnistas end hiljem pommirunnaku korraldajana suudi
Anders Behring Breivik
, kes vottis omaks ka samal paeval toimunud teise
massimorva
.
Kaks tundi hiljem tappis politseinikuks maskeerunud Anders Behring Breivik
Utøya
saarel, kus toimus
Norra Toolispartei
noortekogu kokkutulek, 69 laagris olnud inimest
[2]
[3]
, kasutades suurema purustusjou saavutamiseks illegaalseid
dum-dum
-kuule, mille killud paiskuvad tulistatu kehas laiali ning tekitavad suurt kahju kudedele ja siseelunditele
[4]
. Breivik peeti kohapeal politsei poolt kinni ja ta ei osutanud vastupanu.
[5]
Norra ajalehe
Aftenposten
teatel tahtis Breivik tappa endise Norra peaministri ja
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni
juhi
Gro Harlem Brundtlandi
, kes kulastas noortelaagrit Utøya saarel moni tund enne
massimorva
. Plaan luhtus viivituse tottu. Breivik on kritiseerinud Brundtlandi ka varem.
[6]
Soome uudisteportaali MTV3 teatel finantseeris Breivik oma tegevust 25 krediitkaardi abil, mille oli saanud 12 firmalt. Algselt kavatses ta rahastada oma poliitilist tegevust borsil mangides.
[7]
22. juuli parastlounal plahvatas Oslo kesklinnas
valitsuskvartalis
pomm, mis oli paigutatud valgesse Volkswagen Crafterisse.
Crafteri saabumise olid registreerinud mitmed
turvakaamerad
ja valves olnud turvamehed nagid politseivormis meest auto juurest lahkumas. Lisaks olid nad saanud telefonikone uhelt kvartali tootajalt, kes kurtis, et keegi on parkinud auto parkimiskeelualasse. Kuna autojuht kandis kiivrit, ei jaanud ta nagu turvakaamerate salvestistele.
Auto oli pargitud H-hoone ette. H-hoones asusid peaministri buroo ja justiitsministeerium. Autopommiplahvatus toimus kohaliku aja jargi kell 15.25. Pomm tappis kaheksa inimest ja purustas enamiku umbruskonna valitsushoonete akendest. Plahvatus oli nii voimas, et seda oli kuulda 7 kilomeetri kaugusel.
Politsei sai esimese valjakutse kell 15.26 ja esimene patrull saabus 15.28. Samal ajal laekus meediale info, et peaminister on elus ja terve, ning viidud kindlasse kohta.
Parast plahvatust tegi politsei tosise vea sellega, et jattis tahelepanuta uhe tunnistaja teate, et nagi, kuidas relva kaes hoidnud politseivormis mees istus soiduautosse. Tunnistaja oli andnud ka auto registreerimismargi numbri ja isikukirjelduse, aga see info edastati patrullidele alles kaks tundi hiljem.
Parast plahvatust evakueeris politsei kogu kvartali ja pommiruhm otsis piirkonna labi. Lisaks andis politsei korralduse voimalusel Oslo kesklinnast lahkuda ja piirkonda valtida.
Pikemalt artiklis
Utøya massimorv
Umbes poolteist tundi parast Oslo pommiplahvatust saabus Utøya saarele politseivormis mees, kes tutvustas end Martin Nilsenina, kes olevat Oslo politseist saadetud saarel peetavat noortelaagrit turvama. Laagri ulem Monica Bøsei muutus kahtlustavaks ja informeeris sellest saare turvameest Trond Berntsenit. Kui nad politseinikuga vestelda soovisid, lasi viimane Berntseni ja Bøsei maha.
Seejarel hakkas mees inimesi tulistama, mille tagajarjel said mitmed inimesed surma ja vigastada. Esialgu keskendus ta saarel viibijatele, aga hiljem asus tulistama neid, kes uritasid saarelt minema ujuda. Lisaks tulistas ta ka inimesi, kes lootsid surnut teeseldes ellu jaada. Tulistaja halastas ainult uhele 11-aastasele poisile, kes oli kaotanud oma isa (Berntseni), oeldes, et too on liiga noor, et surra, ning uhele 22-aastasele noormehele, kes anus oma elu eest.
Tulistamine kestis ligemale poolteist tundi ja loppes siis, kui saarele saabunud
Delta
voitlejad tulistaja sisse piirasid. Tapja andis alla parast seda, kui uks eriuksuslastest hoiatas, et kui ta ei alistu, lastakse ta maha.
Viimane Utøyal hukkunu oli 16-aastane Andrine Bakkene Espeland, kes lasti maha tund parast tulistamise algust.
H-hoone autopommiplahvatuse jarel
Oslos toimunud autopommiplahvatuses hukkus plahvatuse, looklaine ja rusude tagajarjel kohe kuus inimest. Varsti surid veel kaks oma vigastustesse. Umbes 325 laheduses asunud hoonetes viibinud inimesest said 209 inimest vigastada. Enamuse vigastused olid kerged, aga 12 inimest said raskelt viga.
Hukkunute ja vigastatute arvu vahendas markimisvaarselt asjaolu, et kvartalit pommitati
juulis
, kui paljud norrakad on puhkusel, ja kuna oli reede, olid paljud tootajad juba koju lainud.
Saarel toimunud tulistamise umber oli alguses palju segadust ja esimese ametliku info jargi oli saarel hukkunud 10 inimest. Jargmisel paeval toimunud pressikonverentsil teatati, et saarel oli hukkunud vahemalt 80 inimest, ja arvati, et hukkunute arv touseb.
25. juulil kinnitas politsei pressiesindaja, et hukkunute arv on siiski varem teatatust vaiksem. See oli selgunud siis, kui politsei oli hukkunute surnukehad saarelt ara toonud ja need uuesti ule lugenud. Uueks hukkunute arvuks oli 68 ja see tousis uhe vorra, kui uks vigastatu haiglas suri. Loplikuks hukkunute arvuks jai 69.
Mitmed saarel hukkunute ja vigastatute vanemad olid Norra korgete riigiametnike sobrad. Trond Berntsen, saare turvamees ja tulistamise esimene ohver, oli Norra kroonprintsessi
Mette-Mariti
kasuvend.
Oma kaastundekirjad saatsid Norrale president
Toomas Hendrik Ilves
[8]
ja valisminister
Urmas Paet
[9]
.
Terroriaktide jarelekajana on Eesti avalikkuses tostatatud ka kusimus, kuidas ja mil maaral tuleks selliseid sundmusi ajakirjanduses kajastada.
Ilmar Raag
rohutas probleemi ambivalentsust: veretoost raakimine justkui naitaks, et uhiskond aktsepteerib meetodit, kuidas Breivik teema uhiskonna tahelepanu keskmesse toi, teisalt aga riskitaks teemat maha vaikides ja Breiviki motiive tahelepanuta jattes sellega, et sarnased sundmused toimuvad uuesti.
[10]
Rain Kooli
nimetas Breiviki peamiseks motiiviks tahelepanuvajadust: "Avaldades haige inimese manifesti voi videopoordumise, andes talle avalikul kohtuprotsessil voimaluse avalike avaldustega esineda ning kaivitades tema teo pohjal diskussiooni teemadel, mida ta on soovinud, oilistame me tema poolt korda saadetud veretoo moel, mis solvab koiki selle ohvreid."
[11]
Samuti kritiseeris Kooli Eesti ajakirjanduse aeglust sundmuste kajastamisel, mistottu nii
Postimees
kui ka
Eesti Paevaleht
nimetasid jargmisel paeval suudlaseks end sundmuste eest vastutavaks kuulutanud islamiruhmituse
Ansar al-Jihad al-Alami
("Ulemaailmse d?ihaadi abistajad"): "Samal ajal kui Eesti ajalehed raakisid veel islamistide runnakust ning kokku kummekonnast ohvrist, teadis
Helsingin Sanomat
juba, et arreteeritud on 32-aastane norralane ning et tema tegudel ei ole mingit pistmist rahvusvahelise terrorismi voi Afganistani sojaga."
[11]
Tartu Ulikooli oigusteaduskonna dekaani
Jaan Ginteri
hinnangul lisavad Norra sundmused enesekindlust
surmanuhtluse
pooldajatele. Tema ise seda kull ei poolda, ent tema sonul oigustab end Breiviki naitel Norra
karistusjargne kinnipidamissusteem
.
[12]
Endine turvatootaja ja nuudne poliitik
Jaanus Rahumagi
nimetas Norra politsei reageerimist kapardlikuks: "Kui kiirreageerimine olnuks oma nime vaariline, oleks suudetud paasta palju rohkem inimelusid."
[13]
Breiviki tegevuse uldise hukkamoistu taustal eristus
Eesti Iseseisvuspartei
esimehe
Vello Leito
sonavott uudisteportaalile Delfi antud intervjuus. Leito vaitel pressiti Breivikilt valja alusetu ulestunnistus, et "paremaarmuslaste nime kaudu mustata riigi patrioote". Leito nimetas Norra politseid terroriakti kaasosaliseks ning viitas rahvusvahelisele vandenoule "koikide Euroopa maade ja riikide patriootide vastu, seejuures ka Eesti Iseseisvuspartei patriootide vastu".
[14]
- ↑
1,0
1,1
Terroriruhmitus Ansar al-Jihad al-Alami vottis vastutuse Oslo pommirunnaku eest
, Delfi, 22. juuli 2011.
- ↑
Katrin Juriso, Sven Randlaid.
Norra noortelaagris toimunud veresaunas tapeti 84 noorukit.
ERR, 22. juuli 2011
- ↑
Norra hukkunute arv langes 76-le
- ↑
Utøya veresauna ohvritel on kohutavad haavad, Breivik kasutas dum-dum kuule"
EPL, 25. juuli 2011 (vaadatud 27. juulil 2011)
- ↑
Norway Killing Suspect’s Postings Offer Clues
, bloomberg.com, Jul 24, 2011
- ↑
Lauri Laugen
"Breivik tahtis tappa endise peaministri Gro Harlem Brundtlandi"
Delfi, 25. juuli 2011 (vaadatud 27. juulil 2011)
- ↑
Nataly Koppel
"Breivik kasutas 25 krediitkaarti"
Ohtuleht, 26. juuli 2011 (vaadatud 27. juulil 2011)
- ↑
"President Ilves avaldas Norrale kaastunnet"
Vabariigi Presidendi Kantselei, 23. juuli 2011
- ↑
"Valisminister Urmas Paet avaldas Norra kolleegile kaastunnet seose plahvatusega Oslos"
Valisministeerium
- ↑
"Ilmar Raag: meedia peab kaaluma, kuidas Norra sundmusi kajastada"
Postimees, 25.07.2011 (vaadatud 27. juulil 2011)
- ↑
11,0
11,1
"Meediakommentaar: Norra terrorist ei vaari multikultuursusdiskussiooni"
Rain Kooli blog/Vikerraadio, 25. juuli 2011
- ↑
Kadri Ratt
"Professor: Norra sundmused tostatavad uuesti surmanuhtluse kusimuse"
Postimees, 25.07.2011 (vaadatud 27. juulil 2011)
- ↑
"Rahumagi peab Norra politsei reageerimist ?okeerivalt kapardlikuks"
Postimees, 25.07.2011 (vaadatud 27. juulil 2011)
- ↑
Triinu Laan
"Eesti Iseseisvuspartei juht: Breivik oli pisike ettur"
Delfi, 26. juuli 2011