1936

6. oktoober ? Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile .
23. oktoober ? Eesti saadik Oskar Opik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale .

November [ muuda | muuda lahteteksti ]

2. november ? tood alustas BBC ? British Broadcasting Corporation.
30. november ? poles maha Londoni 1851. aasta maailmanaituseks ehitatud Kristallpalee .

Detsember [ muuda | muuda lahteteksti ]

...

Sundmused Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

8. jaanuar ? riigivanem Konstantin Pats kirjutas alla rahvahaaletuse korraldamise otsusele.
9. jaanuar ? Sojaringkonnakohus moistis kommunist Voldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitoole.
13. jaanuar ? siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuuhingute Liidu pohikirja.
23. jaanuar ? siseminister kinnitas Seitsmenda Paeva Adventusuuhingute Eesti Liidu pohikirja.
23. jaanuar ? toimus Eesti Olumpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olumpiale saadetakse kuni 40 sportlast. Uhtlasi valiti Eesti uueks esindajaks ROKis Joakim Puhk ^[1].
25. jaanuar ? toimus Eesti-Lati 13. korvpallimaavoistlus, mis jai viiki 32:32 ^[1].
27. jaanuar ? Nikolai Grunthal valiti Petseri linnapeaks.
30. jaanuar ? Tallinna linnapea Jaan Soots avas Harjapea kanalisatsioonikollektori .
1. veebruar ? Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein ^[1].
2. veebruar ? Eesti meistrivoistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas ? Kohilas ^[1].
3. veebruar ? Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Murk taitsid esimestena tostjatena Berliini olumpianormi ^[1].
6. veebruar ? algasid Garmisch-Partenkircheni taliolumpiamangud . Eestit esindas viis sportlast ^[1].
6. veebruar ? riigivanem Konstantin Pats vottis vastu kaupmeeste esindajad.
8. veebruar ? toimus esimene K. Patsi nimeline Tallinn-Valkla-Tallinn teatesuusatamine , kus osales 13 meeskonda; voitis voistkond Harju malev ^[1].
9. veebruar ? riigivanem Konstantin Pats vottis vastu Eesti toolisvanemad .
16. veebruar ? Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek: muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olumpiamangudele , samuti nimetati Jalgpalli olumpiafond umber kasvatusfondiks ^[1].
17. veebruar ? looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
23. ? 25. veebruar ? toimus rahvahaaletus pohiseaduse muutmiseks.
23. veebruar ? Angerburgis toimusid Euroopa meistrivoistlused jaapurjetamises , kus klassis Monotuup XV said eestlased kolmikvoidu ^[1].
9. marts ? Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Patsile.
20. marts ? lasti kaibele esimesed Konstantin Patsi naopildiga postmargid .
1. aprill ? Otepaa alev sai Otepaa linnaks ^[2]^[3].
2. aprill ? tostja Arnold Luhaaar taitis Berliini olumpia normi ^[1].
6. aprill ? moodustati piimauhisuste keskliit Voieksport ^[4].
20. aprill ? algasid Meierite Koja noukogu valimised.
22. aprill ? siseminister kinnitas Vanausuliste Usuuhingute Liidu Eestis pohikirja.
26. aprill ? toimus runnakpaev vooraparasele nimele .
26. aprill ? Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus voimalikud Berliini olumpiale minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olumpiakomitee esimehele piduliku tootuse ^[1].
12. mai ? Eesti-Lati 10. Kreeka-Rooma maadluse maavoistlus, kus Eesti voitis Latit 6:1 ^[1].
12. mai ? Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tostmisvoistlus, kus Eesti voitis esimest korda Rootsit; seis jai 3:2 ^[1].
17. mai ? toimusid pollumeeste konventide valimised.
31. mai ? Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler , Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe sustaga teekonda Berliini olumpiamangudele . Nad joudsid parale 8. augustil , olles labinud 2000 km ^[1].
7. juuni ? Soomes Lahtis pustitas korgushuppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord pusis 22 aastat ^[1].
15. juuni ? toimus plahvatus Manniku laskemoona ladudes , milles hukkus 60 inimest ^[4].
19. juuni ? Eestis oli esimest korda raadiost kuulda otsereportaa?i spordivoistluselt: Felix Moor ja Oskar Lovi kommenteerisid kahepaevast Eesti-Soome maavoistlust kergejoustikus ^[1].
30. juuni ? Leedus toimus Eesti-Leedu maavoistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Uhtlasi joudis sellelt voistluselt Eestisse esimest korda valismaal tehtud raadio reportaa? ^[1].
7. juuli ? ?otimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit ^[4].
4. august ? Berliini olumpiamangud : Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olumpiavoitjaks. ^[1]
9. august ? Berliini olumpiamangud : Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olumpiavoitjaks. ^[1]
13. august ? Kivioli kaevanduses ja olitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik ^[4].
14. august ? Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapaeva uritused ^[4].
20. august ? Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanem Konstantin Patsile .
30. august ? Jarva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaare ausammas ^[4].
9. september ? riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda uhe aasta vorra.
10. september ? Ameerika Uhendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused riigivanem Konstantin Patsile .
15. september ? avati Tallinna Tehnikainstituut , mille rektoriks sai professor Paul Kogerman .
20. september ? avati ametlikult Tallinna lennujaam .
26. september ? Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.
7. oktoober ? riigivanem Konstantin Pats asutas Riigivapi ja Valgetahe teenetemargi .
8. oktoober ? avati Opetajate Koda .
15. oktoober ? Eesti Pank laskis kaibele 100-kroonise pangatahe.
15. oktoober ? valitsus lopetas uliopilaskonna edustuse tegevuse, maarates uhtlasi ametisse uliopilaskonna kuraatori ^[4].
23. oktoober ? Vabariigi Valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Raamatufond pohikirja.
23. oktoober ? Vabariigi Valitsus nimetas Mihkel Hanseni Jarva maavalitsuse esimeheks.
30. oktoober ? neli endist riigivanemat ( Jaan Tonisson , Ants Piip , Jaan Teemant ja Juhan Kukk ) andsid Konstantin Patsile ule margukirja, milles noudsid Rahvuskogu valimiste arajatmist.
6. november ? Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III -le.
10. november ? Helmut Maandi valiti Maatooliste ja Vaikemaapidajate koja esimeheks.
24. november ? Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvottel esimene d?assikontsert ^[4].
20. detsember ? toimusid Kasitoostuskoja valimised.
Detsembris ilmus Albert Kivika romaan " Nimed marmortahvlil " ^[4].
Eestis valmis sel aastal kaks modernset pangamaja: Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone . ^[4]

Sundinud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Sundinud 1936

4. jaanuar ? Bao Long , Vietnami keiserliku perekonna pea
12. jaanuar ? Emile Lahoud , Liibanoni poliitik
12. jaanuar ? Raimonds Pauls , lati helilooja
28. jaanuar ? Ismail Kadare , albaania kirjanik
7. marts ? Georges Perec , prantsuse kirjanik
10. marts ? Sepp Blatter , jalgpalliametnik
18. marts ? Frederik de Klerk , Louna-Aafrika Vabariigi poliitik
19. marts ? Ursula Andress , ?veitsi naitleja
28. marts ? Mario Vargas Llosa , Peruu kirjanik
23. aprill ? Roy Orbison , ameerika laulja
29. aprill ? Zubin Mehta , India dirigent
3. juuni ? Enn Uksti , eesti maletaja
7. juuni ? Ulo Laumets , eesti korvpallur
23. juuni ? Richard Bach , USA kirjanik
26. juuni ? Rein Ellermaa , eesti kergejoustiklane
1. august ? Yves Saint Laurent , prantsuse moelooja
12. august ? Heldur Saade , eesti orkestrijuht
21. september ? Juri Lu?kov , Venemaa poliitik
26. august ? Benedict Anderson , USA politoloog
29. august ? John McCain , USA poliitik
19. september ? Al Oerter , USA kettaheitja
3. oktoober ? Steve Reich , USA helilooja
4. oktoober ? Hannu Salama , soome kirjanik
5. oktoober ? Vaclav Havel , t?ehhi kirjanik, T?ehhoslovakkia ja T?ehhi poliitik
24. oktoober ? Juri Arrak , eesti kunstnik
24. oktoober ? Bill Wyman , inglise muusik
29. september ? Silvio Berlusconi , Itaalia poliitik
11. oktoober ? Jurgen Mittelstraß , saksa filosoof
31. oktoober ? Gavriil Popov , poliitik
4. november ? Didier Ratsiraka , Madagaskari poliitik
9. november ? Mihhail Tal , juudi paritolu maletaja
15. november ? Wolf Biermann , saksa laululooja
19. november ? Dick Cavett , USA telesaatejuht
19. november ? Ants Uleoja , Eesti koorijuht
21. november ? Aleksandr Ginzburg , Vene kirjanik
23. november ? Mats Traat , eesti kirjanik ja luuletaja
12. detsember ? Iolanda Bala? , Rumeenia kergejoustiklane, korgushuppaja
17. detsember ? Klaus Kinkel , Saksamaa poliitik
30. detsember ? Fredrik Skagen , norra kirjanik
kuupaev teadmata ? Tariq Aziz , Iraagi poliitik

Surnud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Surnud 1936

4. jaanuar ? Jaan Muna , eesti majandustegelane
5. jaanuar ? Vassili Oll , endine Uuemoisa vallavanem
18. jaanuar ? Rudyard Kipling , briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
20. jaanuar ? George V , Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
26. jaanuar ? Aleksei Ossipov , endine Narva linnapea
27. veebruar ? Ivan Pavlov , vene fusioloog
1. marts ? Mihhail Kuzmin , vene kirjanik
21. marts ? Aleksandr Glazunov , vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
26. marts ? Adolf II , Schaumburg-Lippe vurst
4. aprill ? Gotthilf Leonhard Masing , baltisaksa keeleteadlane
8. mai ? Oswald Spengler , saksa filosoof
12. juuni ? Isidore Weiss , prantsuse kabetaja
17. juuni ? Julius Seljamaa , Eesti diplomaat
28. juuni ? Alexander Berkman , vene paritolu kirjanik ja aktivist
29. juuli ? Johannes Teksal , Eesti sojavaelane
1. august ? Louis Bleriot , prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
15. august ? Grazia Deledda , itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
19. august ? Federico Garcia Lorca , hispaania naitekirjanik ja luuletaja
10. detsember ? Luigi Pirandello , itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
27. detsember ? Heikki Suolahti , soome helilooja

Nobeli auhinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

fuusika ? Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
keemia ? Peter Debye
meditsiin ? Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
kirjandus ? Eugene Gladstone O'Neill
rahu ? Carlos Saavedra Lamas

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936
↑ ^4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trukk. Kirjastus Olion. Lk 235?238

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Kroonika 1936

[ESBL-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[w5NGh-2] Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)

[L1kK9-3] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936

[Kronoloogia,_2007-4] 4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trukk. Kirjastus Olion. Lk 235?238

[1]

[2]

[3]

[4]