1905

See artikkel raagib aastast; Sopruse Puiestee laulu kohta vaata artiklit 1905 (laul)

Sundinud 1905 ? Surnud 1905 ? Viimased sundmused maailmas ? Aasta paevad

? | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
? | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ?
?? | ? | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | 1906 | 1907 | 1908 | 1909 | ? | ??

1905. aasta ( MCMV ) oli 20. sajandi 5. aasta.

Sundmused Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

25. jaanuar (vkj 12. jaanuar) ? Tallinnas vallandus tooliste streigiliikumine , mis oli ajendatud moni paev varem toimunud verisest puhapaevast Peterburis ^[1]. Eestis kestis streik mitu kuud ja laienes ka Tallinnast valjapoole ^[1]. Streikijad esitasid algul majanduslikke, hiljem ka poliitilisi noudmisi ^[1].
Ajendatud jaanuarikuu sundmustest, toimusid jaanuari lopus esimesed moisatooliste streigid ^[1].
25. jaanuar (ukj) ? Viljandis asutati Liivimaa Ratsutajate Selts ^[2].
31. jaanuar/ 13. veebruar ? Max von Cube ja Arthur von Hunnius immatrikuleeriti Eestimaa ruutelkonda .

19. veebruar (vkj 6. veebruar) ? Tartu ulikooli aulas peeti esimene protesti miiting ^[3]. Uhtlasi lakkas ulikoolis kuni 1. septembrini oppetoo ^[3].

Martsis ja aprillis tekkisid Tallinnas, Tartus, Vorus, Kuressaares ja ka mujal kooliopilaste salaringid ^[1].
Aprillis toimusid politsei aktsioonid , kus arreteeriti revolutsionaare ^[3].
29. aprill (vkj 16. aprill) ? Jaan Tonissoni ajalehes Postimees ilmus moodukaid reformiettepanekuid taotlev tuup margukiri , mille eeskujul hakkasid vallad valitsusele saatma petitsioone ^[3].

7. juuni (vkj 25. mai) ? Peeter Speegi ajalehes Uudised ilmus vaga radikaalne tuupmargukiri, kus pandi ette kukutada tsarism ja sotsialiseerida maa ^[3].
20. ? 23. juuni (vkj 7.?10. juuni) ? Tartus toimus II eesti pollutookongress ^[3].
28. juuni (vkj 15. juuni) ? Eestis kuulutati valja 8. osaline mobilisatsioon , mille kaigus varvati Voru- ja Saaremaalt sojavakke 670 meest ^[3].

7. juuli (vkj 24. juuni) ? Nommel toimus punaseid pooldavate tooliste miiting, kus osales 10 000 inimest ^[3]

Suvel asutati Tartus Jaan Thomsoni Poeglaste Kaubanduskool ja Hans Margensi Tutarlaste Kaubanduskool ^[1].
Suvel ilmus ruhmituse " Noor-Eesti " I album, kus Gustav Suits esitas tuntud kreedo: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!".
Juulis-augustis moodustati Tartus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Uhendus .
26. oktoober (vkj 13. oktoober) ? Tallinnas toimus raudteetooliste streik
27. oktoober (vkj 14. oktoober) ? Tallinnas algas esimene poliitiline uldstreik, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 8. novembrini ^[1].
29. oktoober (vkj 16. oktoober) ? ohtul tulistas sojavagi Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingulisi ^[1]. Tapetuid ja hiljem haavadesse surnuid oli 90, haavatuid 200 ^[1].
31. oktoober (vkj 18. oktoober) ? Eestisse joudis teade, et Nikolai II oli andnud valja nondanimetatud oktoobrimanifesti , milles lubati kodanikuvabadusi ja valitavat Riigiduumat ^[1].
Novembris loodi Tallinnas esimesed ametiuhingud ^[3].

5. november (vkj 23. oktoober) ? Tartus peeti noupidamine eesti kodanluse ja Liivimaa aadli reformimeelse tiiva esindajate vahel uhishuvide valjaselgitamiseks manifestijargses olukorras, kuid omavalitsusvoimu jagamises kompromissi ei leitud.
14. november (vkj 1. november) ? liikluseks avati Keila?Haapsalu laiaroopmeline raudtee ^[3].

9. detsember (vkj 26. november) ? Tartus asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tonissoniga eesotsas ^[1].
23. detsember (vkj 10. detsember) ? Tallinnas ja Harjumaal kuulutati valja sojaseisukord (mis kestis kuni 1908 ): algasid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed Teataja , Uus Aeg ja Eesti Postimees ^[1].
24. detsember ? Karistussalklased lasksid Koerus maha nn Vaali vabariigi idee algataja Hans Anton Schultzi .
25. detsember (vkj 12. detsember) ? hommikul laks Tallinnast mitu salka relvastatud toolisi ja maatameest maapiirkondadesse, kus koos moisatooliste ja talupoegadega hakati poletama ja ruustama moisaid ^[3].
28. detsember ^[
kusitav
] ? onnistati sisse Torva kirik .
29. detsember (vkj 16. detsember) ? Tallinnas hakkas ilmuma Paevaleht ^[1].

Sundmused maailmas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaanuar [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka: jaanuar 1905

22. jaanuar (9. jaanuar) ? Vene sodurid tapsid Peterburis Verisel puhapaeval 500 meeleavaldajat.
24. jaanuar (11. jaanuar) ? Peterburis kehtestati keiser Nikolai II ukaasiga sojavaeline diktatuur .
26. jaanuar ? Pretoria lahedalt leiti maailma suurim teemant , 3106,75- karaadine Cullinan .

Veebruar [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka: veebruar 1905

...

Marts [ muuda | muuda lahteteksti ]

27. marts ? paavst Pius X protesteeris kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal .

Aprill [ muuda | muuda lahteteksti ]

2. aprill ? Alpides ?veitsi ja Itaalia vahel avati Simploni raudteetunnel .
27. aprill ? Belgias Liege 'is avati maailmanaitus .

Mai [ muuda | muuda lahteteksti ]

13. mai ? tantsijatar Mata Hari esimene ulesastumine Pariisis sai suure menu osaliseks.
27. mai ? toimus Tsushima merelahing .

Juuni [ muuda | muuda lahteteksti ]

3. juuni ? Saksa keiser Wilhelm II soovitas Venemaa keisril Nikolai II -l Jaapaniga rahu solmida.
7. juuni ? Norra Storting vottis vastu otsuse: "Liit rootslastega uhe kuninga valitsemise all on loppenud."
7. juuni ? Dresdenis asutati kunstiruhmitus Die Brucke .
27. juuni (14. juuni) ? algas ulestous soomuslaeval Vurst Potjomkin .

Juuli [ muuda | muuda lahteteksti ]

...

August [ muuda | muuda lahteteksti ]

12. august ? Suurbritannia ja Jaapan solmisid lepingu, mille jargi esimene tunnistas Jaapani oigust Koreale , Jaapan aga Suurbritannia oigust Indiale .
13. august ? 368 200 Norra kodanikku (80% haaleoiguslikest kodanikest) haaletas selle poolt, et Norra loob Rootsist lahku.
19. august ? tsaar Nikolai II avaldas ukaasi pohiseaduse vastuvotmise kohta. Oma manifestis teatas tsaar riigiduuma loomisest.
22. august ? Poolas kehtestati uldstreigi tottu sojaseisukord .

September [ muuda | muuda lahteteksti ]

5. september ? Venemaa ja Jaapan kirjutasid alla rahulepingule, mille pohjal Venemaa loovutas Mand?uuria Hiinale , Jaapanile jaid Port Artur , Korea protektoraat ja Sahhalini lounaosa.
15. september ? hakkas toole Slettnesi tuletorn ? mandriala maailma koige pohjapoolsem majakas.

Oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

20. oktoober ? Venemaal algasid uldstreigid.

November [ muuda | muuda lahteteksti ]

18. november ? Norra kuningaks sai Haakon VII , kes valitses 1957 . aastani.

Detsember [ muuda | muuda lahteteksti ]

4. detsember ? Soome senat tuhistas viimaste aastate venestamisseadused, esmajarjekorras aga seaduse, mis kuulutas vene keele Soome riigikeeleks.
4. detsember / vkj 21. november ? Peterburi eestlased asutasid Eesti Konstitutsioonilis-Demokraatliku Erakonna (esimees Peeter Hellat ). ^[4]

9. detsember ? Dresdenis esietendus Richard Straussi ooper " Salome ".

Sundinud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Sundinud 1905

21. jaanuar ? Christian Dior , prantsuse moekunstnik
3. veebruar ? Paul Ariste , eesti keeleteadlane ja folklorist
27. veebruar ? Osvald Kapp , eesti maadleja
17. marts ? Juhan Vasar , eesti ajaloolane
20. marts ? Raymond Bernard Cattell , ameerika ja briti psuhholoog
21. juuni ? Jean-Paul Sartre , prantsuse kirjanik
4. juuli ? Lionel Trilling , USA kirjanik ja kirjanduskriitik
22. juuli ? Marcel Deslauriers , kanada kabetaja
11. august ? Ernst Jaakson , eesti diplomaat ja suursaadik
14. september ? Reinier Cornelis Keller , hollandi kabetaja
15. september ? Peeter Kraus , Eesti sojavaelane
21. september ? August Kirsimagi , eesti kirjanik
14. oktoober ? Pentti Haanpaa , soome kirjanik
15. oktoober ? Henn Treial , Eesti poliitik
19. november ? Tommy Dorsey , USA muusik

Surnud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Surnud 1905

13. veebruar ? Konstantin Savitski , vene maalikunstnik ja pedagoog
24. marts ? Jules Verne , prantsuse kirjanik
27. marts ? Heranu? Ar?akjan , armeenia luuletaja
9. aprill ? krahv Reinhold Rehbinder , endine Eestimaa ruutelkonna peamees
30. juuni ? Friedrich Ladegast , saksa oreliehitaja
25. september ? Georg von Gloy , viimane Tallinna rae eesistuja

Nobeli auhinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trukk. Kirjastus Olion. Lk 164
↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^3,00 ^3,01 ^3,02 ^3,03 ^3,04 ^3,05 ^3,06 ^3,07 ^3,08 ^3,09 ^3,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trukk. Kirjastus Olion. Lk 164?169
↑ Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Maesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trukk. Kirjastus Olion. Lk 164

[ESBL-2] ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007:_164–169-3] 3,00 ^3,01 ^3,02 ^3,03 ^3,04 ^3,05 ^3,06 ^3,07 ^3,08 ^3,09 ^3,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trukk. Kirjastus Olion. Lk 164?169

[Kronoloogia_2015-4] Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Maesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015

[1]

[2]

[3]

[4]