Mullateadus
ehk
mullandus
on
teadusharu
, mis uurib
mulda
kui loodusvara, selle tekkimist, klassifitseerimist arenemist, koostist, omadusi, re?iime, kaardistamist, mulla ja
taimkatte
seoseid ning mulla osa
okosusteemide
aineringes
. Mullateadus jaguneb
pedoloogiaks
ja
edafoloogiaks
.
Pedoloogia
uurib mulda tema looduslikus olekus eelkoige geneesi, morfoloogia, klassifitseerimise ja leviku kaudu. On kasutusel mones kasitluses ka mullateaduse sunonuumina.
Edafoloogia
uurib mulda peamiselt kui taimede kasvukeskkonda. Sealjuures hinnatakse mulla voimet varustada taimkatet kasvuks ning arenguks vajalike ainetega ja tagada selleks vajalikud tingimused.
Koige laiahaardelisem on muldade
pedookoloogiline kasitlus
, mis sisaldab muldkatte kui loodusliku keha talitlusi, arenguprotsesse, spetsiifilisi tunnuseid ja omadusi.
Mullateadusel on vaga palju
uurimismeetodeid
, milles segunevad alus- ja rakendusuuringute meetodid. Lisaks on mullateadusega seotud suuremal voi vahemal maaral
geoloogia
,
geobotaanika
,
okoloogia
,
mikrobioloogia
,
maastikuteadus
,
keskkonnateadus
.
Temaatiliselt ja kasutatavate meetodite jargi jaguneb mullateadus paljudeks
teadusharudeks
, naiteks:
Rakendusala jargi eristatakse peamiste suundadena
agronoomilist
,
metsanduslikku
,
maaparanduslikku
ja
keskkonnakaitselist
mullateadust. Agronoomilise mullateaduse uks tahtsamaid osasid on
agrokeemia
, mis sidudes mullateadust, taimefusioloogiat ja keemiat, kasitleb taimede ja mulla toitere?iimi ja selle reguleerimist.
[1]
Mullateadusel on kolm esmast ulesannet:
1. Mulla omaduste, protsesside, re?iimide ning nende omavaheliste seoste valjaselgitamine, tagamaks iga mulla voimetekohane ja uhiskonna vajadusi rahuldav toimimine. See peab andma vastuse mullaga seotud kusimustele "miks?" ja "kuidas?"
2. Mulla kui taastumatu loodusressursi inventeerimine ja seire. See on eeltingimus mullateadusliku teabe rakendamiseks praktilises maakasutuses. Peale mulla omaduste, protsesside ja re?iimide tuleb pohjalikult tunda ka mulla ajalis-ruumilist varieeruvust. Seega tuleb leida vastused kusimustele "kus?" ja "millal?". Muldade susteemne inverteerimine eeldab mullaklassifikatsiooni valjatootamist. Muldade klassifitseerimise, kaardistamise ja seirega seotud teadus-ja arendustoo on endiselt vaga tahtis.
3. Muldade kasutamiseks ja kaitseks sobilike meetodite valjatootamine. Inimtegevus avaldab keskkonnale aina enam tugevamat survet, mistottu mullateadus peab pakkuma praktilisi lahendusi muldade jatkusuutlikuks kaitseks ja kasutuseks. Kuna muld on oma talitlusliku iseloomu tottu tihedalt seotud keskkonnaga, on mullakaitsel tahtis osa kogu okosusteemi tasakaalu sailitamises.
[1]
Mullateadlased tegelevad samuti kusimusega, kuidas sailitada aina kasvava inimkonna populatsiooniga maailmas harimiskolblike muldi ning kuidas suurendada toidukultuuride viljakust.
[2]
Esimesed teadmised omistati mullateaduses juba seoses poldude harimisega, iseseisvaks teaduseks kujunes mullateadus alles
19. sajandil
. Mullateaduse areng algas praktiliste ulesannete lahendamisega, milleks osutusid pollumajanduslikud ja maa hindamisega seotud kusimused. Rahvastiku kasvu tottu otsiti uusi lahendusi pollukultuuride viljakuse tostmiseks. Seetottu tegelesid esimesed mullateaduslikud uuringud taimede toitumisega ja vaetamisega.
Saksa
teadlane
Justus von Liebig
sonastas 19. sajandi II poolel oma raamatus "Die Organische Chemie in ihrer Anwendung auf Agricultur und Physilogie" ("Orgaanilise keemia kasutamine pollumajanduses ja fusioloogias")
mineraalse toitumise teooria
, millega toimus murrang mullateaduses. Teooria kohaselt omastavad taimed juurte abil mullalahusest toitaineid mineraalsete uhenditena.
Carl Sprengel
, samuti saksa teadlane, tootas samuti mineraaltoitumise teemal.
1828
. aastal sonastas Sprengel
miinimumreegli
, mille kohaselt piirab taimede kasvu eelkoige see toitaine, mille kontsentratsioon keskkonnas on vaiksem kui vajadus taime normaalseks kasvuks. See seadusparasus sai suures osas tuntuks tanu
Liebigi
taienduste ja toode kaudu.
Saksa dotsent
Friedrich Albert Fallou
kasitles oma teostes mulda kui iseseisvat looduslikku moodustist. Ta juurutas mitmeid erialaseid termineid, nt. pedoloogia.
Mullateaduse rajajaks voib lugeda
Venemaa
teadlast
Vassili Dokut?ajevit
, kelle avaldatud raamat "Русский чернозем" ("Venemaa mustmuld") oli teerajavaks teoseks. Dokut?ajev maaratles mulda kui iseseisvat ja muutuvat ajaloolis-looduslikku moodustist, lisaks rajas geneesil pohineva muldade klassifikatsiooni ning tootas valja tervikliku kasitluse viiest mullatekketegurist, milleks on
elusorganismid
,
aeg
,
reljeef
,
lahtekivim
ja
kliima
. Lisaks pani aluse vene mullateadlaste koolkonnale. Vene teadlase
Konstantin Glinka
vahendusel levis Dokut?ajevi ja tema kolleegide opetus ule terve maailma.
Charles Darwin
tegeles samuti mullateadusega, eelkoige rohutas mullaelustiku tahtsust mulla arengus. Oma elu lopul uuris Darwin
vihmausside
moju mullale.
Ameerika Uhendriikide
teadlase
Eugene Hilgardi
mojutustel ja eestvedamisel kujunes USA-s mullateaduse teine keskus ja koolkond. Teine Uhendriikide teadlane
Hans Jenny
kirjeldas esmakordselt oma
1941
. aastal ilmunud raamatus "Factors of Soil Formation. A System of Quantitative Pedology" ("Mullatekketegurid. Kvantitatiivse pedoloogia susteem") terviklikult viietegurilise mullatekkemudeli arvulisi seoseid. Selle teosega sai alguse
kvantitatiivne
mullateadus, mis arenes eriti kiiresti
1960
.-
1970. aastatel
ja millele uha enam tahelepanu pooratakse.
Mullateadus arenes pikka aega kasikaes pollumajandusega, ent
1980. aastatest
saati on mullateaduslike uuringute raskuskese nihkunud keskkonnateaduste ja okoloogia suunas. Kui vahepeal oli mullateadus kasvanud iseseisvaks piiriteaduseks geoloogia, keemia, fuusika ja bioloogia vahel, on mullateaduslikud teemad tanapaeval taas muutumas erialade vahelisteks.
[3]
Mullateaduse areng ja opetamine Eestis oli 19. sajandil tihedalt seotud pollumajandusharidusega
Tartu Ulikoolis
. Mitmed
baltisaksa
ja vene mullateadlased panustasid palju oma too ja ettevotlikkusega Eesti mullateaduse arengusse.
Johann Wilhelm Krause
oli oma pohiametilt pollumajanduse,
tehnoloogia
ja
tsiviilarhitektuuri
professor. Tema oli esimene, kes opetas oma loengutes ka mullateadust. Krause jarel oli pollumajandusprofessoriks baltisaksa teadlane
Friedrich Schmelz
, kes viis mullateaduse iseseisva pohiainena ulikooli oppekavasse, pidades esimese loengu
1832
. aastal.
Areng toimus ka agrokeemia valdkonnas. Selles osas tegi algust Tartu Ulikooli keemiaprofessor
Carl Christoph Goebel
, kes alustas juba
1829
. aastal agrokeemialoengute lugemist, mille andmisel tugines alates
1835
. aastast Sprengleri ja hiljem Liebigi teostele. Goebel andis
1850
. aastal valja omaenda alguparase agrokeemia opiku. Loengute pidamist jatkas hiljem Tartu Ulikooli keemiaprofessor
Carl Schmidt
.
Friedrich Schmalzi jarel sai Tartu Ulikooli pollumajandusprofessori koha
Alexander Petzholdt
. Petzholdt koostas muldadest silmapaistva oppekollektsiooni, sisustas oma aja tipptasemele vastava agrokeemia
laboratooriumi
ning pidas ka avalikkusele suunatud populaarteaduslikke loenguid. Teadlane sooritas Venemaale mitu
ekspeditsiooni
, mille tulemusena esitas riigi eri piirkondade arengu parandamiseks ettepanekuid. Petzholdt ja Goebel tegid Venemaa
stepivoondi
mustmuldade
analuuse.
Teisi mullateadusse panustajaid:
Iseseisvunud
Eesti Vabariigis
loodi
1919
. aastal Tartu Ulikooli pollumajandusteaduskonna juurde mullateaduse ja agrikultuurkeemia kabinet, mille jareltulijaks on tanapaeval
Eesti Maaulikooli
vastav asutus. Selle kabineti juhiks oli kuni
1944
. aastani
Anton Nommik
. Tema saavutusteks voib pidada esimese tervikliku mullakaardi koostamist. Nommiku uurimisvaldkonda kuulusid Eesti muldade leviku, koostise, omaduste ja kultuuride vaetamisega seotud teemad.
Alfred Lillema
elutoo viljadeks mullateaduses voib lugeda mullastiku valdkondade piiritlemist, uue ja tapsema Eesti mullastikukaardi koostamist
mootkavas
1:400 000 ja pollumajandusmaa laiaulatuslikku hindamise algatamist Eestis.
[3]
1951
. aastal loodi
Eesti Pollumajanduse Akadeemia
, mille alla viidi ka mullateaduse ja agrikultuurkeemia kabinet Tartu Riiklikust Ulikoolist. Aastail 1944?
1964
oli Eesti mullateaduse ja agrokeemia kateedri juhatajaks professor
Osvald Hallik
, kelle teadustood holmavad pollumuldade
happesuse
uurimist, lupjamisvahendite inverteerimist ja vastava metoodika valjatootamist.
Akadeemik
ja professor
Loit Reintami
peamine uurimissuund oli muldade genees ja taim-muld-susteemide okoloogia. Eesti mullateadus korgperioodiks peetakse nii uuringute mahu kui ka kvaliteedi poolest 1960.?1970. aastaid, mil Reintami kolleegidest ja opilastest said teenekad teadlased.
1946
. aastal rajati
Sakusse
Eesti Maaviljeluse Instituut
. Vaga tulemuslikuks kujunesid selle asutuse katsejaamades tehtud mullateaduslikud uurimistood. Instituudi mullastiku uurimise osakonna pikaaegse juhina andis markimisvaarse panuse
Rein Kask
, tegeledes maa hindamise, muldade kasutussobivuse,
erosiooni
, klassifitseerimise ja muude sarnaste uurimisteemadega.
Teisi silmapaistvaid mullateadlasi:
Suuremootkavaline (1:10 000) mullastiku kaardistamine, mis sai alguse juba
1940. aastate
lopus, viidi lopule
1990. aastate
algul. Kaardistamise osas tegi suure too ara
Riikliku Projekteerimise Instituudi
Eesti Pollumajandusprojekt
mullastiku uurimise osakond. Projekti raames loodi ka pollumuldade seire vorgustik.
Agrokeemilisi uuringuid alustati Eestis juba
1928
. aastal. Parast
Teist maailmasoda
on vaetistarbe uuringuisse oma tugeva panuse andnud
Kaarel Tarandi
, hiljem
Evald Raudvali
,
Leonhard Kevvai
jt. Taasiseseisvunud Eestis on agrokeemilise seire ja vaetistarbekaartide haldamine ja vastutus jagunenud vaiksemas mahus
Maa-ameti
ja
Pollumajandusuuringute Keskuse
vahel.
[3]
Eestis opetatakse mullateadust eri mahus koigis loodusteadusliku oppekavaga korgkoolides.
- ↑
1,0
1,1
Mullateadus. Astover, A., Tartu 2012, lk 22?23
- ↑
Global Prospects Rooted in Soil Science
Soil Science Society of American Journal
- ↑
3,0
3,1
3,2
3,3
3,4
Mullateadus. Astover, A., Tartu 2012, lk 23?25
- ↑
"Mullateaduse ja agrokeemia osakond"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2012
. Vaadatud 19. detsembril 2012
.
- ↑
"Geograafia osakonna loodusgeograafia ja maastikuokoloogia oppetool"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2013
. Vaadatud 19. detsembril 2012
.