Kanakulli munad
Kanakull
(
Accipiter gentilis
) on
haugaslaste
sugukonda
kuuluv linnu
liik
.
Eestis kuulub kanakull
II kaitsekategooria
alla.
[2]
Kanakulli rahvaparased nimetused on ka kanaroovel, tiirutaja, kanakatk, pariskull.
[3]
Rahvasuu on ekslikult kanakulliks kutsunud ka Euraasias enam levinud
raudkulli
.
Kanakull on
Pohja-Korea
rahvuslind
.
[4]
2005. aastal oli kanakull Eestis
aasta lind
.
Keha alapool on hele voi
kreemikas
tumedate ristsuunaliste triipudega. Ulapool on suled pruunikashallid voi helepruunid. Kullaltki pikal sabal on neli laiemat ja tumedat triipu. Kulmupiirkonnas on heledam voot.
[5]
Silmad on kollased, nokaots must, noka tagumine osa aga kollakas. Jalad on kollased.
[6]
Keha
mass
on tavaliselt 700?1500 g, emaslind on isasest markimisvaarselt suurem. Kehapikkus on keskmiselt 50?60 cm.
[3]
Tiibade siruulatus on 100?120 cm.
[7]
Kanakull on levinud
Euraasias
ja
Pohja-Ameerikas
. Koikjal
Euroopas
pesitsevat kanakulli esineb vahem
Laane-
ja
Louna-Euroopas
.
[7]
Kogu maailma arvukuseks peetakse 500 000 lindu.
[8]
Eestis pusis kanakulli arvukus enam-vahem uhesuurune (ligi 1000 pesitsevat paari) 1970. aastatest kuni 1990. aastani. Seejarel vahenes arvukus kumne aasta jooksul jarsult ligi 50%. Seetottu kanti kanakull meil 2004. aastal II kaitsekategooriasse. Nuudisajal pesitseb Eestis hinnanguliselt 400?600 paari.
[9]
Arvukuse languse pohjusteks peetakse intensiivsemat
metsade
majandamist, sest kanakullile meeldib elada eelkoige suuremates ja vanemates
segametsades
.
[7]
Kuigi kanakull on usna paikne lind, randavad levila pohjaosa asustavad linnud sageli louna poole talvituma.
[7]
Kanakullil on halb kuulsus eelkoige maarahva hulgas, kuna tema saakloomade hulka kuuluvad ka
kodukanad
. Uuringud naitavad, et kanakulli toidulauast moodustavad kodukanad ligi 1,4%. Pohiliste saakloomade hulka kuuluvad metsakanalised (
laanepuu
,
teder
,
nurmkana
,
metsis
),
varvulised
,
vareslased
(eriti
hallvares
),
rastad
(enamasti
hall-,
must-,
laulu-
ja
vainurastas
),
hanelised
(
piilpart
,
sinikael-part
),
kurvitsalised
(eelkoige
metskurvits
,
naerukajakas
,
metstilder
),
tuvid
(
kodutuvi
,
kaelustuvi
),
kakulised
(enamasti
korvukrats
),
rahnilised
(sageli
suur-kirjurahn
),
vastriklased
(
metskiur
),
kuldnokk
,
metsvint
ja vaikeimetajad (
oravad
,
uruhiired
,
mutid
,
janesed
). Pesitsusperioodil puuab saakloomi pere jaoks peaaegu alati vaid isaslind. Emaslinnud hakkavad saakloomadele jahti pidama vahetult enne poegade lennuvoimestumist. Toitumisel voib esineda ka
kannibalismi
.
[10]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Kanakull
|