Teder

Teder
	; Tedrekana
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis ( IUCN 3.1 )
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia ;
Hoimkond	Keelikloomad Chordata ;
Klass	Linnud Aves ;
Selts	Kanalised Galliformes ;
Sugukond	Metsislased Tetraonidae ;
Perekond	Teder Tetrao ;
Liik	Teder ;
Binaarne nimetus
	Lyrurus tetrix ; ( Linnaeus , 1758)
Sunonuumid
	Tetrao tetrix

See artikkel raagib linnust, perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit Teder (perekonnanimi) .

Teder ( Lyrurus tetrix ) on metsislaste sugukonda tedre perekonda kuuluv kanaline .

Samasse perekonda kuulub magiteder . Perekonna Lyrurus nimi tuleb tedre luurakujulisest sabast ^[1]. Teder ja metsis annavad omavahel jarglasi, mistottu neid on varem paigutatud samasse perekonda.

Teder elab Euraasia metsa - ja metsastepivoondis ?otimaast ja Pureneede idaosast kuni Ida-Siberi , Pohja- Mongoolia ja Mand?uuriani . Eestis on teder tavaline haudelind ^[1] ja kuulub III kaitsekategooria liikide sekka .

Valimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tedrel on selgelt valja kujunenud suguline dimorfism . Isaslind kaalub umbes 1,3?1,6 kg, emaslind 0,7?1 kg. Sulestik on neil taiesti erinev. ^[1]

Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas voi rohekas helk. Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel , tiival on valge poiktriip. Aarmised tuursuled on luurakujuliselt jarsult valjapoole painutatud. Kulmude peal on punakas nasa. Emaslind on uhtlaselt viiruline ookerpruun voi ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. ^[1]

Eluviis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teder elutseb metsades ja soodes. Suurema osa oma elust veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Tihedaid korgere tuvedega metsi ta valdib ja eelistab lehtmetsi okasmetsadele, samuti metsaservi lausmetsadele. Elukohas peab kindlasti olema pesa ehitamiseks sobilikke kuivi kohti ja toidutaimi. ^[1]

Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt ules nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt toustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jalitamise eest ei pogene teder kunagi joostes, vaid touseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rohtsalt. ^[1]

Teder on poolpaiga- ja hulgulind . Magedes voivad tedred teha korraparaseid hulgulende. Suuremad randed toimuvad seoses toidupuudusega. ^[1]

Tetrede mang [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juba esimeste kevade markide ilmnemisel muutuvad tedred elavamaks. Enamikus levilas juhtub see martsis . Juba enne talisalkade lagunemist hakkavad isaslinnud sihku laskma ja uksikud koguni kudrutavad. Esialgu teevad nad seda juhuslikes kohtades, parast uksnes mangupaikades. Mangupaikadeks valitakse lagendikud, laiad sihid , metsaservad voi poosastikuga kaetud korgendikud. ^[1]

Esimestena lendavad mangupaigale vanad tedrekuked. Noored, aastavanused kuked saabuvad sinna hiljem. Norgad ja noored isaslinnud lendavad kull kohale, aga hoiduvad selle servadesse ja kas vaikivad voi lasevad sihku, aga ei kudruta. Manguplatsile saabub moni kuni monikummend isaslindu, aga kohtades, kus neid elab eriti palju, voib nende arv sajanigi ulatuda. ^[1]

Mangivate tetrede laul koosneb kahest elemendist: kudrutamisest ja sihkulaskmisest. Mangu esimeses vaatuses lauldakse uksnes puu otsas ja ainult kudrutatakse. See meenutab tuvide kudrutamist. Kudrutamine ei tundu valjuna, ent ometi kostab paari-kolme kilomeetri kaugusele ja kui tetri on palju, summutavad nad koigi teiste lindude haaled. Mangu teises vaatuses vaheldub kudrutamine sihkulaskmisega, mida voib edasi anda haalitsusena "tsiiu-sjuh". Teises vaatuses liiguvad tedred maapinnalgi ja teevad seda vaga vaarikalt: heidavad pea taha, paisutavad kaela ning ajavad saba pusti ja lehvikukujuliselt laiali. Linnud keeravad end ringi ja kukitavad, siis jalle jooksevad edasi-tagasi. ^[1]

Manguplatsile kogunenud tedrekukkede vahel puhkevad kaklused, mis pealtnaha tunduvad agedatena, kuid tegelikult ei pohjusta nad teineteisele kunagi raskeid haavu. Uksteise tagaajamine ja kaklemine algab juba talisalkade lagunemise ajal. Kakluse ajal seisavad kuked teineteise vastas nagu kodukuked, suruvad maadligi langetatud pead peaaegu vastamisi, huppavad siis pustloodis ohku ja jagavad teineteisele hoope. Tavaliselt lopeb kaklus uhe osapoole pogenemisega. ^[1]

Manguaja algul lendavad tedrekanad uksnes uurikeseks ajaks manguplatsi servadesse. Edaspidi saabuvad nad enne paikesetousu voi otse selle ajal, vaatavaid isaseid ning kaagutavad ja kokutavad. Paaritumine toimub nii manguplatsil kui valjaspool seda. ^[1]

Pesitsemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teder pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hasti peidus. Kurnas on aprilli lopus 6?12 muna. Munad on kollakasvalged, norkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24?29 paeva. Pojad saavad lennuvoimeliseks 15?20 paevaga.

Tetrede arvukus maailmas vaheneb. Minevikus oli selle peamiseks pohjuseks jahipidamine , tanapaeval elupaikade (metsade) havimine. ^[1]

Aastal 2008 valiti teder Eesti aasta linnuks . Latis oli ta aasta lind 2003 . ja Saksamaal 1980 . aastal.