Iraagi ja Levandi Islamiriik
|
---|
|
Tuup
|
Terroriruhmitus
|
---|
Asutatud
|
8. aprill 2013
|
---|
Peakorter
|
Ar-Raqqah
,
Suuria
|
---|
Tegevuspiirkond
|
|
---|
Votmeisikud
|
Juht
:
Ab? Bakr al-Baghd?d?
†
|
---|
Tootajaid
|
Kokku voitlejaid: 47 600 ? 257 900
|
---|
Alluksused
|
Islamiriigi harud:
|
---|
Iraagi ja Levandi Islamiriik
(
araabia keeles
?????? ????????? ?? ?????? ??????
ad-Dawlah al-Isl?miyah f? 'l-?Ir?q wa-sh-Sh?m
; araabiakeelne luhend ????
Dai?
;
inglise keeles
Islamic State
voi
Islamic State of Iraq and Syria
voi
Islamic State of Iraq and the Levant
; luhend
IS
voi
ISIS
voi
ISIL
), on
sunniitide
islamistlik
terroriorganisatsioon
, mis on eri nimede all olemas olnud alates 1990. aastate keskpaigast, kui
Al-Q?‘idahga
seotud ruhmitus asus koostoole
Us?mah ibn L?diniga
. Islamiriik on hoivanud maa-alasid Iraagis, Suurias ja Liibuas.
Araabia keeles
on grupp tuntud kui
ad-Dawlah al-Isl?miyah f? 'l-?Ir?q wa-sh-Sh?m
, mis viib luhendini
Da'ish
,
Da'eesh
voi
DAESH
(
????
,
araabiakeelne haaldus:
[?daː?i?]
), mis on "Araabia ja Levandi Islamiriigi" (ing ISIL) araabiakeelne vaste.
[1]
Seda terminit on hakatud jarjest sagedamini kasutama ka laaneriikides.
[2]
Islamiriik polvneb kunagisest
Al-Qaida
(AQ) Iraagi harust, mis ilmus Iraagis avalikkuse ette 2004. aastal parast
?add?m ?usayni
kukutamist.
[3]
2006. aastal uhines see AQ allasutus 11. sunniitliku aarmusasutusega ja loodi Islami Riik Iraagis (ISI). Liikumine haaras samm-sammult ka keskse rolli president
Bash?r al-Asadi
vastu suunatud sojategevuses
Suuria kodusojas
(algas 2011. aastal). 9. aprillil 2013 hakkasid nad end nimetama Islami Riik Iraagis ja Suurias (ISIS). Eduka sojategevus tulemusel kuulutati 29. juuni 2014 hoivatud aladel Suurias ja Iraagis valja ?ariaadi juhtimisvormiga ulemaailmne Islami Kalifaat (IR). Pealinnaks sai
Al-Raqqah
, Suurias. Islamiriigi (IR) sunniaarmuslastest voitlejad vallutasid juunis 2014 Iraagi suuruselt teise linna
Mosuli
. Rahvusvahelise avalikkuse jaoks tuli IR-i kiire edu ullatusena.
[
viide?
]
2018. aasta kevadeks on Islamiriigilt koik maa-alad tagasi voidetud.
Islamistliku uhiskonda rajava organisatsiooni esindajad on teatanud (29. juunil 2014), et nende propagandistlik nimetus inglise keeles on
Islamic State
(ing IS). Paljude riikide poliitikud kasutavad ka organisatsiooni vanu nimetusi, kuna ei soovi
kalifaati
tunnustada. Ametlikuks nimeks on araabia maailmas luhend, mis kirjutatakse eesti keeles Dai? (a voib haaldada araabiaparaselt a, aga ei pea).
Islamiriik (IR) loodi 2014. aasta algusest
Al-Qaida
ruhmadest
Iraagis
ja
Suurias
, organisatsioonis, millel olid juba varem sarnased nimetused: Islamiriik Iraagis ja Suurias (ISIS, araabia ajakirjanduses nimetus
al-Dawlah al-Isl?m?yah f? al-?Ir?q wa-al-Sh?m
) ja Islamiriik Iraagis ja Levandis (ISIL). Viimasest nimetusest oli 2 varianti ja ISIS-est kolm. Islamiriigi nime kasutusele votmisega loobus ruhmitus geograafilisest tahistusest "Iraagis ja Levandis" (araabia k
al-Sham
) oma nimes, mis viitab nende laienenud ambitsioonidele.
Islamiriik on labinud mitmeid nimevahetusi alates vaidetavast loomisest 1999. aastal Iraagis. Algselt tuntud nime all
Jam??at al-Taw??d wa-al-Jih?d
(JTJ), ("Monoteismi ja d?ihaadi organisatsioon"). 2004. aastal ruhmitus vandus truudust
Osama Bin Ladenile
ja vottis nime
Tan??m Q??idat al-Jih?d f? Bil?d al-R?fidayn
("D?ihaadi baasorganisatsioon Mesopotaamias"). Tollal oli organisatsioon tuntud kui Iraagi Al-Qaida (AQI). 2006. aastal muutus see Iraagi Islamiriigiks (ISI), kuid muutis nime uuesti 2013. aastal parast laienemist Suuriasse: Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) voi Iraagi ja al-Shami Islamiriik (ISIS). Ruhmituse viimane (huud)nimi, "Islamiriik", tekkis parast uue kalifaadi valjakuulutamist 29. juunil 2014.
[4]
- 1999? JTJ (
Jam??at al-Taw??d wa-al-Jih?d
; e.k
Monoteismi ja d?ihaadi organisatsioon
).
- 2002
Az-Zarqawi
-Vorgustik, hakkas tegutsema Pohja-Iraagis.
- 2004 TQJBR (
Tan??m Q??idat al-Jih?d f? Bil?d al-R?fidayn
; e.k
D?ihaadi baasorganisatsioon Mesopotaamias
); AQI (Iraagi Al-Qaida) koostoo tottu Al-Qaidaga.
- 2006 ISI (e.k
Iraagi Islamiriik
).
- 2013 ISIS (ar:
al-Dawlah al-Isl?m?yah f? al-?Ir?q wa-al-Sh?m
;
ing:
Islamic State of Iraq and al-Sham
) Iraagis ja ISIL Suurias.
- 2014 juuni IR (ing
Islamic State
; e.k
Islamiriik
IR). Araabia maailmas kasutatakse araabiakeelset luhendit
Dai?
, sest see terroriruhmitus pole ei islam ega riik.
Islamiriigi nimi on poliitilise, sotsiaalse ja ideoloogilise voitluse osa. Islamiriik kasutab moslemitele olulist nimetust oma tahtsuse tostmiseks ning see on ideoloogilise soja uks osa. Islamiriigi nimi voeti nutikalt kasutusele, et varvata voimalikult suurt hulka kaasajooksikuid. Ruhmituse tegevus ja nimi tekitavad maailmas pohjendamatut islamihirmu ja vastumeelsust muslimite vastu.
[5]
USA sojavaes (ja ka mujal meedia uudistes) kasutatakse ametlikult kahte pikemat luhendit (ISIS ja ISIL), et (juba pealkirjas) eristada sundmuse toimumise asukohariiki.
60 riigist ja organisatsioonist koosnev uhendus ei kasuta nimetust
Islamiriik
, vaid ruhmituse varasemat nimetust ?
Iraagi ja Levandi Islamiriik
(ISIL). Viimane suund on nimetus
Dai? (Daesh)
, luhend araabiakeelsest
al-Dawla al-Islamyia fil Iraq wa’al Sham,
mis ei viita otseselt ei islamile ega riigile.
[5]
Turgi meedia kasutab tihti araabiakeelset nimetuse luhendit Dai?. Kui Prantsuse valisminister seda tegi, ahvardati teda raevukalt sotsiaalmeedias, sest aarmuslastele ei sobi nende jutustuse teisendamine.
[6]
Suund nimetuse Dai? kasutamiseks on tugevnenud ka USA-s.
[7]
Suurias ja Iraagis maid vallutanud terroriorganisatsioon Islamiriik (IR) on lisaks edukusele sojatandril ka edukas uhismeedias ja reklaamivotetes. Levitatakse kvaliteetseid videoid Islamiriigi tegevusest.
Twitteris
mainitakse araabia keeles Islamiriiki paevas kumneid tuhandeid kordi, mis teeb sellest koige mainituma terroriruhmituse maailmas. Araablaste korval sodib tuhandeid eurooplasi ja ameeriklasi, mis naitab, et Islamiriigi propaganda avaldab moju ka laaneriikide elanikele
[8]
. IR-i mojuvoim tuleneb edukast veebipropagandast. Seetottu reisivad uha uued fanaatiliselt meelestatud isikud Suuriasse ja Iraaki Islami
Kalifaati
rajama.
[9]
Propagandist saab oluliselt korgemat palka ja soodustusi kui tavaline pussimees.
Ideoloogiliselt on Lahis-Idas toimuva juured nii
Muhammadi
jargse kalifaadi loomise kui ka ristisodijate vastase voitluse eeskujus. Organisatsiooni eesmark on Iraagi ja Suuria aladel rajada islamikalifaat, mis jargiks (nagu koik
puhasodalased
soovivad)
koraani
ja
?ariaadi
reegleid.
IR-i teatraalne metsikus on osa teadlikust plaanist, mis sonastati 2004. aastal kui "
Metsikuste haldamine
" (
al-Qaida
Iraagi haru esindajate poolt). Turismikuurortide rundamisel kasvavad nende maade kulutused julgeolekule. Runnakuid kasutatakse, et tommata Laaneriigid voimalikult sugavale sojalisse konflikti. Eesmark on hirmutada arenenud uhiskonnad (Ameerikas ja Euroopas) loobuma psuhholoogilisest meediasojast ja sodimisest kaepikenduse abil ning nende suunamine otsesesse voitlusse.
[10]
Islamiriik on saanud tugevaid mojutusi
vahhabismist
, on
fundamentalistlik
ning aarmuskonservatiivne (nouavad koigilt inimestelt, ka ilmalikus elus,
?ariaadi
jargimist). Soovitakse tulla tagasi islami juurte juurde, allutada igapaevaelu koiges Koraanis ning
hadith'
ites (jutustused
Mu?ammadi
ning tema peamiste kaaslaste sonadest ning tegudest) satestatule. Islamiriigi suurimad vaenlased on
?iiidid
(keda on Iraagis ule 60 protsendi), ning Iraanis valitsev ?iiitide
re?iim
.
Islamiriigi sunniidi (neid on moslemitest 90%) puhasodalased nouavad koigi moslemite neile allumist ja truuduse vandumist Islamiriigile. IR on koige olulisem rahvusvaheline sundmus seoses
islami terrorismiga
alates
9/11
toimunut. Eesmark on globaalse voimu haaramine, sest rajatav kalifaat peaks holmama koiki islamiriike,
Kagu-Euroopat
, Pohja- ja
Kesk-Aafrikat
, Venemaa lounaosi ning
Indiat
ja
Hispaaniat
.
Islamiriigi puhasodalaste valduses on Iraagis mitmeid naftatoostusettevotteid. Sodalased voivad teenida naftamuugiga kuni miljon dollarit paevas. Islamiriik saab raha ka joukatelt annetajatelt ning kuritegevusest (nt pangaroovid). 2014. aastal olevat puhasodalased pantvangi voetud laaneriikide kodanike pealt teeninud juba umbes 20 miljonit dollarit. 13. novembril 2014 esitles Islamiriik oma valuutat
dinaari
(koostises on kulda, hobedat ja vaske) sotsiaalmeedias ning vottis selle kohe kaibele Iraagis Mosulis ja Ninevehis.
[11]
2015. aasta alguse meediateadete kohaselt rahastab Dai? end odava nafta muugiga (20 dollarit barrel). Teine tuluallikas inimkaubanduse korval on elundite muuk. Muuakse kunstivaartusi (neid ka lohutakse:
Nimrudi
linn, Mosuli muuseum) ja eraisikutele arheoloogilise kaevandamise oigusi. Vaidetavalt IRi rahastatakse
Qatarist
ja
Saudi Araabiast
, et kukutada Iraagi ja Suuria (Assadi) valitsusi.
USA rahandusministeeriumi hinnangul on IR-i naftatulud 500 miljonit dollarit aastas. Arvatakse, et kalifaadil on varasid 500 miljoni kuni miljardi dollari vaartuses, mis voeti eelmisel aastal Iraagi pankadest. Sodalased hoiavad kontrolli all Tigrise ja Eufrati joe orgudes polde, mis annavad umbes kolmandiku Iraagi nisu (200 miljoni dollari eest) ja peaaegu 40 protsenti odrasaagist.
[12]
Ruhmituse asutas sunni voitleja
Ab? Mu?‘ab az-Zarq?w?
, vaidetavalt aastal 1999. Ruhmituse algus ja juhtimine pole tapselt teada.
[13]
2002. aastal hakkasid
Al-Qaida
juhid konelema uhtse
kalifaadi
loomisest. 2003 plaaniti soja valjaviimine Iraagist. 2004?2006 oli USA eriuksuste pohiulesanne Ab? Mus?ab az-Zarq?w? tabamine. 2012. aasta detsembris moodustati
Suuria Islamirinne
. Uhendades viis suurt
salafide
ruhmitust (nende hulka ei kuulu
Jabhat al-Nusra
), moodustati
Islamiriik Suurias
.
[14]
Riigiuleselt, piirkonda ohustavaks arvestatavaks sojaliseks jouks kujunesid nad 2014. aasta alguseks, kui otsustati uhineda Iraagi islamistlike ruhmitustega.
Ruhmitus koosneb rahvusvahelistest voitlejatest ule maailma. Islamiriigi liider on praegu
Abu Bakr al-Baghdadi
.
Islamiriik (IR) tekkis randavatest puhasodalastest
Suurias
ja
Iraagis
, keda rahastati labi
Araabia Uhendemiraatide
,
Katari
,
Kuveidi
ja
Saudi Araabia
. ISIS-t ehk Iraagi alade voitlejaid juhivad eranditult Husseini aegsed luure- ja salapolitsei endised ohvitserid. Ruhmitus tousis laanemaailma huviorbiiti aasta 2014 alguses, kui nad korraldasid sissetungi Iraaki. IR-i sumboolseks alguseks peetakse Suuria ja Iraagi vahelise piiri havitamist.
Venemaalt tulnud voitlejad vallandasid Suuria kodusoja, kuulutasid Al-Qaida liiga leebeks ja alustasud labiraakimisi Iraagi islamistide uhinemiseks Suuria omadega, luues niimoodi aluse praegusele "islamiriigile". Venemaalt saabunud islamistide ja Iraagi endiste ohvitseride tegevust on algusest peale vaga hasti suunatud, mis sarnaneb mitmeti hubriidsojaga Ida-Ukrainas.
[15]
Iraagis vallutasid Islamiriigi voitlejad ka ?al?? ad-D?n ja N?nawa provintside osad ning Al-Fall?jahi ja Tikr?ti linnad. Ruhmitus sai parast Mosuli linna vallutamist kuni 429 miljonit dollarit sealsest keskpangast. Kuni 80 000 voitlejaga ruhmitus omab Toyota kaubikute konvoisid ning Singeri rakette, ohutorjerelvi, tankitorjerelvi, Blackhawki helikoptereid, kaubalennukeid ja isegi
Scud
rakette.
[13]
Hoolimata oma nimest (Islamiriik) ei ole tegu
riigi
, vaid "
armeega
", kelle kasutuses on ka moned tankid, havituslennukid, kahurid ja mursuheitjad. Koik terroriaktid on teostatud tulirelvadega AK-47, mis on vene paritolu. Iraagi ?iiitidelt voeti ara neile USA armee antud sojatehnika (peamiselt taisrelvastuses Mosuli langemisel) ja eriuksuste maastureid.
2014. aastal vallutasid IR-i liikmed Pohja-Iraagis kahe miljoni elanikuga
Mosuli
linna (suuruselt teine Iraagis) ja veel teisigi Pohja- ja Laane-Iraagi linnu, joudes valja ka
Bagdadi
naabrusse u 80?90 km kaugusele pealinnast. Iraagi sojavagi ja ?iiitide vabatahtlikud on asunud vasturunnakule ning saavutanud teatavat edu, kuid
Tikrit
ja Mosul on veel jatkuvalt IR-i
salafistidest
puhasodalaste kaes. Alates augustist 2014 on IRi voitlejad USA ohurunnakute marklauaks.
Panislamistlik
IR on
Jabhat al-Nusra
korval koige voimekam
salafistlik
grupeering Suurias. IR arendab vastupanu nii Iraagis kui Suurias, kuigi viimasel ajal on nende tegevus enam kandumas Suuriasse, kus nende tugialad asuvad al-Raqqah kubermangus Pohja-Suurias ning nad hoiavad enda kontrolli all mitmeid linnu Suuria ja Turgi piirialadel, kus nad on kehtestanud
?ariaadi
voimu.
IR on sisemiselt killustunud eri huviruhmade vahel. See on IRi rundamise lihtsamaks muutnud. USA ja Euroopa Liit toetavad Iraagi armeed ja kurde. Iraan andis kurdidele vajalikku relvastust.
[16]
IS on ainus terroriorganisatsioon, mis on suutnud vallutada ja hoida suuremat maa-ala Edela-Iraagis ja Kirde-Suurias. Sellest piirkonnast on IR armutult korvaldanud koik, kes pole moslemid ? peamiselt
kristlased
ja
jeziidid
. Sajad tuhanded on pagenud paanikas Turki voi Iraagi Kurdistani, kuid teist samapalju jai loksu ja tapeti voikal moel. Meestel raiuti pea, nad loodi risti, maeti elusalt voi lasti lihtsalt maha. Naised ja lapsed jagati voitlejate vahel sojasaagina. IR-i usk lubab voitlejatel naisi vagistada ning isegi lapsi seksuaalselt ara kasutada.
Paljud Turgi moodukad moslemid ja suur kurdi vahemus jalestavad ISISe "islami nimel" korda saadetud kuritegusid ja moistavad need taielikult hukka. See pole ei islam ega ka riik.
[5]
Prantsuse islamiuhenduste 8. septembri 2014 uleskutse ja teiste islamikogukondade uleskutsed moistavad selgelt ja tingimusteta hukka islami arakasutamise terroristlike aarmusruhmituste poolt. Islami usund ei oigusta vagivalda, sallimatust ja inimsusvastaseid kuritegusid.
[17]
Organisatsiooni valismaalastest voitlejad
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
2014. aasta novembri alguse seisuga on IRi poole oletatavalt voitlema lainud Venemaalt u 2400; enamasti T?et?eeniast (FSB, september 2015)
[15]
; Prantsusmaalt 900; Uhendkuningriigist 500; Saksamaalt 400 + 200 (Saksa luureteenistus, september 2015); Belgia: 300; Austraalia: 250?300 (20 hukkunud); Filipiinid: 200. Holland: 100?150; Kanada: 130; Taani ja USA: 100; Norra ja Rootsi: 50?100; Hispaania: 50; Soome: 40; Eesti: 2 (2015 I kvartal)
2015. aasta novembri seisuga vaideti IR-l olevat u 90 000 voitlejat. 2016 mais arvati seal olevat u 70 000 voitlejat, kes on u sajameheliste autouksustena hajutatud ule maa. 2015. aasta lopuni uhines USA eriteenistuste andmetel nendega iga kuu u 1000 voitlejat ule kogu maailma. 2016. aasta mai seisuga oli voitlejaid u 33 000 ja valisvoitlejate juurdevool oli jarjest maa-alasid kaotavale IR-ile vahenenud.
- Kusitlusfirma
ORB International
2014. aastal 12 Suuria kubermangus labi viidud uuringu kohaselt leidis 4% inimestest, et ISIS esindab koige paremini Suuria rahva huve ja purgimusi. Enim (24%) jagati seda seisukohta ISIS-e kontrolli all olevas
Ar-Raqqah kubermangus
, kaheksas kubermangus aga ei leidunud uhtegi selliselt vastajat.
[18]
Sama firma 2015. aasta koiki 14 Suuria kubermangu holmanud kusitluse jargi pidas valdav osa inimestest ISIS-e moju Suuria situatsioonile negatiivseks, 22% aga positiivseks. Valitsusvagede voimu all olevas piirkonnas hindas nende moju negatiivsena 94% ja positiivsena 5%,
kurdi
omakaitsevae
YPG
voimualal negatiivsena 81% ja positiivsena 17%, opositsiooni voimualal negatiivsena 69% ja positiivsena 28% ning ISIS-e enda kontrolli all hoitaval alal nagi nende moju negatiivsena 21% ja positiivsena 71% vastajatest.
[19]
Kriitikute hinnangul pole aga selline ISIS-e aladel labi viidud kusitlus usaldusvaarne, kuna kohalikud inimesed voivad pidada ausalt vastamist ohtlikuks ja ORB International pole teada andnud, kuidas seal tapselt kusitlus korraldatud oli.
[20]
Sama kusitluse raames noustus 82% suurlastest vaitega, et ISIS on
USA
loodud. Ule poole vastajatest noustus ka, et ISIS on
araabia maade
ja
Turgi
sektantliku poliitika tagajarg, et see on Araabia riikide loodud ning et valisriigid on selle loonud tasakaaluks
Iraanile
.
[19]
- ORB International viis analoogse kusitluse 2015. aastal labi ka 9 Iraagi kubernerkonnas (kaasamata jaid 3 pohiliselt kurdidega ja 6 lounapoolset pohiliselt ?iiitidega asustatud kubernerkonda). 93% vastanutest pidas ISIS-e moju Iraagi olukorrale negatiivseks ja 5% positiivseks. ?iiitide hulgas olid vastavad numbrid 99% ja 1%, sunniitide hulgas 89% ja 8%. ISIS-t uskus 85% iraaklastest olevat USA loodud, 75% noustus vaitega, et selle olemasolu on ulemaarase sektantluse tagajarg.
[19]
- Uurimisinstituut
Arab Center for Research and Policy Studies
korraldas 2014. aastal kusitluse
Egiptuse
, Iraagi,
Jordaania
,
Liibanoni
,
Palestiina
,
Saudi Araabia
ja
Tuneesia
elanike ning Liibanonis, Jordaanias ja Turgis elavate Suuria pogenike seas. Oma koduriigi julgeolekule ja stabiilsusele pidas ISIS-t otseseks ohuks 63%, otsest ohtu ei nainud 33% koigist vastanutest. Enim tunnetati ohtu Liibanonis (90% vs 10%), koige vahem Egiptuses (31% vs 63%). Keskmiselt 69% vastanutest noustus vaitega, et ISIS on loodud valisjoudude poolt, ning 20% vaitega, et ISIS sundis kohaliku regiooni uhiskondadest ja nende konfliktidest, 7% ei noustunud kummagi vaatega. Keskmisest enam nagid ISIS-e taga valisjoude liibanonlased (80%), regioonisisest pohjust aga palestiinlased (34%). Oma suhtumist ISIS-esse kirjeldas negatiivsena keskmiselt 72%, teatud maaral negatiivsena 13%, teatud maaral positiivsena 7% ja positiivsena 4% kusitluses osalenutest. Koige negatiivsem oli suhtumine Liibanonis (99% hindas negatiivse voi teatud maaral negatiivsena), koige positiivsem Palestiinas (24% hindas positiivse voi teatud maaral positiivsena). ISIS-e populaarsust oma toetajate seas seletasid vastajad koige sagedamini sojaliste saavutuste (15%),
Kalifaadi
valjakuulutamise (14%) ja islami reeglite puhendunud jargimisega (13%).
[21]
- Center for Research and Policy Studies
viis analoogse kusitluse labi ka 2015. aastal, seekord osalesid lisaks eelmise aasta riikidele (valja arvatud Suuria pogenikud) ka
Al?eeria
,
Kuveit
,
Maroko
,
Mauritaania
ja
Sudaan
. Koigist vastajatest suhtus 80% ISIS-esse negatiivselt, 9% teatud maaral negatiivselt, 4% neutraalselt, 4% teatud maaral positiivselt ja 3% positiivselt. Koige negatiivsemad olid hinnangud Liibanonis (99% hindas negatiivse voi teatud maaral negatiivsena), koige positiivsemad Mauritaanias (20% hindas positiivse voi teatud maaral positiivsena). ISIS-esse suhtumine oli uhesugune nii eriti religioossete kui mittereligioossete, samuti nii religiooni riigivoimust lahutamist pooldavate kui mittepooldavate vastajate vahel, millest kusitluse korraldajad jareldasid, et ISIS-t ei toetata mitte religioossetel, vaid Araabia regiooni konfliktidega seotud kaalutlustel. Kusitlusele vastajad ise seletasid ISIS-e populaarsust oma toetajate seas enamasti poliitiliste teguritega (sh 24% sojaliste saavutustega), kolmandik vastajatest nimetas religioosseid pohjuseid (sh 18% islami pohimotete jargimist). 50% kusitletutest (enim Liibanonis ? 77%) noustus vaitega. et ISIS on valisjoudude loodud, 38% (enim Marokos ? 55%) vaitega, et tegu on kohalike uhiskondade ja konfliktide toodanguga, 3% ei noustunud kummagi vaitega. 48% (enim Al?eerias ? 59%) noustus, et ISIS on Araabia uhiskondades leiduva usulise aarmusluse tagajarg, 35% (enim Liibanonis ? 61%) pidas seda Araabia riigivoimude poliitika tagajarjeks, 7% ei noustunud kummagi vaitega. Peamise ISIS-e ja teiste terroriorganisatsioonide vastu voitlemise vahendina toodi koige sagedamini valja regioonis toimuvat uleminekut
demokraatiale
(28%) ja Palestiina konflikti lahendamist (18%).
[22]
- Kusitlusettevotte
Zogby Research Services
2014. aastal korraldatud uuring naitas, et koigi Suuria kodusoja osapoolte vordluses toetas ISIS-t 15%
Araabia Uhendemiraatide
, 3% Saudi Araabia ja Liibanoni ning alla 1% Iraagi sunniitidest. Turgis ja
Iraanis
kusitletud sunniitidest polnud ukski ISIS-e pooldaja. Iraagi ja Saudi Araabia ?iiitide seas oli nende toetus alla 1%, Turgis, Liibanonis, Iraanis ja Araabia Uhendemiraatides ei avaldanud ukski kusitletud ?iiit ISIS-ele poolehoidu.
[23]
- The Washington Institute for Near East Policy
2014. aasta uuringute kohaselt suhtus ISIS-esse vaga negatiivselt 99% Liibanonis, 82% Egiptuses, 79% Araabia Uhendemiraatides, 75% Kuveidis ja 73% Saudi Araabias kusitletud inimestest. Usna negatiivseks hindasid oma suhtumise 17% Saudi Araabia, 15% Kuveidi, 13% Araabia Uhendemiraatide, 3% Egiptuse ja 1% Liibanoni vastajatest, usna positiivseks 3% Saudi Araabia ja Kuveidi ning 2% Egiptuse ja Araabia Uhendemiraatide vastajatest ning vaga positiivseks 2% Saudi Araabia ning 1% Egiptuse, Kuveidi ja Araabia Uhendemiraatide vastajatest.
[24]
[25]
- Mottekoja
Center for Strategic and International Studies
enne 2015. aastat korraldatud uuringute jargi pidas ISIS-t terroristlikuks liikumiseks 94% Iraagi, 82%
Jeemeni
, 73% Jordaania ning 72% Suuria ja
Liibua
kusitletutest. ISIS-t ei pidanud terroriliikumiseks 27% Suuria, 7% Jeemeni ja Liibua ning 5% Iraagi ja Jordaania kusitletutest. Suuria-siseselt nimetas seda terroristlikuks liikumiseks 88% valitsusvagede voimuala, 63% opositsioonijoudude voimuala ja 37% ISIS-e enda voimuala inimestest. 63% ISIS-e alal, 35% opositsiooni alal ja 12% valitsuse alal elanud kusitletutest ISIS-t terroristlikuks liikumiseks ei pidanud.
[26]
- Uuringufirma
IIACSS
korraldas 2014. ja 2015. aastal Iraagis ISIS-e kontrolli all oleval alal
Mosulis
ja
Anbaris
uuringu, mille pohjal selgus, et oli kasvanud nende inimeste hulk, kes nagid ISIS-t endasuguste inimeste esindajana, ehkki enamus oli siiski nende vastu. 57% soovis, et ISIS lahkuks Mosulist, 39% soovis nende jaamist.
[27]
Selle kusitluse usaldusvaarsust on kritiseeritud, tuues valja probleemid kusitluse korraldamise turvalisuse ja logistika osas ning kohaliku elanikkonna koosseisu muutumise suure hulga inimeste lahkumise tottu.
[28]
- 2015. aastal
Pew Research Center
i 11 riigis (Liibanon,
Iisrael
, Jordaania, Palestiina,
Indoneesia
, Turgi,
Nigeeria
,
Burkina Faso
,
Malaisia
,
Senegal
,
Pakistan
) labi viidud uuringu kohaselt oli valdava osa kusitletute hoiak ISIS-e suhtes mittetoetav. Koige negatiivsem oli suhtumine Liibanonis (kristlastest ja ?iiitidest suhtus ISIS-esse negatiivselt 100% ning sunniitidest negatiivselt 98% ja positiivselt 1% vastanutest), Iisraelis (
juutide
hulgas olid vastavad naitajad 98% ja 0%,
araablastel
91% ja 4%) ning Jordaanias (94% ja 3%). Koige paremas valguses nahti ISIS-t Nigeerias (moslemitest oli 61% negatiivsel ja 20% positiivsel arvamusel, kristlastest vastavalt 71% ja 7%), Senegalis (60% ja 11%) ja Malaisias (moslemid 67% ja 12%,
budistid
65% ja 6%). Pakistanis puudus 62% vastanutest kindel seisukoht, 28% suhtus mittetoetavalt ja 9% toetavalt.
[29]
- ASDA’A Burson-Marsteller
i 2016. aasta kusitlused 16 araabia riigi noorte (18?24-aastaste) seas naitasid, et pooled noortest pidasid ISIS-e esiletousu Lahis-Ida suurimaks probleemiks. 77% vastas, et nad on ISIS-e esiletousu parast mures, 22% aga, et nad ei ole. 13% noustus vaitega, et nad voiksid ISIS-t toetada, kui see ei kasutaks nii palju vagivalda, 78% aga ei noustunud. 76% arvas, et ISIS-el ei onnestu Islamiriiki luua, 15% arvas, et onnestub. Pohjustena, miks ISIS monedele noortele voib meeldida, toodi koige sagedamini valja noorte toopuudust ja vaheseid voimalusi (24%), uskumust, et ISIS-e tolgendus islamist on teistest parem (18%) ning sunniitide, ?iiitide ja teiste piirkonna religioonide vahelisi pingeid (17%). 25% utles, et nad ei oska seda seletada ega moista, miks keegi peaks tahtma ISIS-ega liituda.
[30]
- USA-s 2014. aastal labi viidud kusitluse kohaselt arvas 14% inimestest (sh 22%
vabariiklastest
, 13% soltumatutest (parteidega mitteseotutest) ja 6%
demokraatidest
), et enamik moslemitest toetab ISIS-t, 44% (sh 53% soltumatutest, 41% demokraatidest ja 41% vabariiklastest), et toetus on vordselt jagunenud ja 40% (sh 48% demokraatidest, 35% vabariiklastest ja 31% soltumatutest), et enamik moslemitest vastandub ISIS-ele.
[31]
- Uuringufirma
The Polling Company Inc./Woman Trend
kusitles 2015. aastal USA moslemeid, kellest 43% utlesid, et ISIS-e uskumused pole islamiparased, 29%, et need on islamiparased, aga ekslikud tolgendused, ning 9% arvas, et need on oiged ja
?ariaadiga
kooskolas.
[32]
Mitmetel hinnangutel on see kusitlus aga ebausaldusvaarne: kahtluse alla on seatud kusitluse labiviimise meetodi sobivus, tahelepanu on juhitud selle tulemuste markimisvaarsele erinemisele sarnasest usaldusvaarsemast uuringust, samuti on osutatud, et uuringu tellija, mottekoja
Center for Security Policy
juht on avaldanud mitmeid moslemitega seotud
vandenouteoreetilisi
seisukohti, mis panevad kahtluse alla ta objektiivsuse.
[33]
[34]
- Uuringufirma
ICM Research
i kusitlused naitasid, et 2014. aastal suhtus 44%
Suurbritannia
elanikest ISIS-esse vaga negatiivselt, 20% monevorra negatiivselt, 5% monevorra positiivselt ja 2% vaga positiivselt (ulejaanud ei osanud vastata). 2015. aasta kusitluse jargi oli vaga negatiivse suhtumisega 80%, monevorra negatiivse suhtumisega 5%, monevorra positiivse suhtumisega 6% ja vaga positiivse suhtumisega 3% brittidest.
[35]
[36]
Moslemite osakaal Suurbritannias on seejuures hinnatud 5%-le.
[37]
ICM Researchi korraldas 2014. aastal analoogsed kusitlused ka
Saksamaal
ja
Prantsusmaal
. Vaga negatiivselt suhtus ISIS-esse 54% sakslastest ja 31% prantslastest, monevorra negatiivselt 28% sakslastest ja 31% prantslastest, monevorra positiivselt 2% sakslastest ja 13% prantslasest ning vaga positiivselt 0% sakslastest ja 3% prantslastest. Nooremates vanusegruppides oli positiivne suhtumine ISIS-esse keskmisest enam levinud. Moslemite osakaalu Prantsusmaal on hinnatud 7,5%-le ja Saksamaal 4,6%-le.
[37]
[38]
- ↑
Tharoor, Ishaan (18. juuni 2014).
"ISIS or ISIL? The debate over what to call Iraq's terror group"
.
The Washington Post
. Vaadatud 21. juuni 2014
.
- ↑
Jon Levine:
If You Hear President Obama and John Kerry Call ISIS "Daesh," Here’s Why
Mic, 15. november 2015
- ↑
Holger Molder.
Kuidas taltsutada Islamiriiki ? strateegiline malepartii Lahis-Idas. Maailma Vaade nr 23.
- ↑
James Corbett.
Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel pohinev uuring
. Decivitate.ee, 18.09.2014. (28.10.2014)
- ↑
5,0
5,1
5,2
Hille Hanso.
Islamiaarmuslased on loonud eduka narratiivi...
Diplomaatia nr 136, 12.2014.
- ↑
Hille Hanso "Islamiaarmuslased on loonud eduka narratiivi..."
Diplomaatia nr 136, 12.2014.
- ↑
US general rebrands Isis 'Daesh' after requests from regional partners
. A. Yuashin, The Guardian
- ↑
Kristjan Ats Magi.
Kommentaar: Islamiriigi reklaamkampaania teeb suurkorporatsioonidele silmad ette
. (01.11.2014)
- ↑
FOTO: Kapo vihjab, et Islamiriigi eest voitlema lainud Eesti kodanik rakendas oma pisitutre terroriorganisatsiooni propagandavankri ette. www.DELFI.ee 14. aprill 2015.
- ↑
Scott Atran, Nafees Hamid.
Pariis ? soda mida ISIS igatseb
. Ajakiri
Vikerkaar
, 2015 nr 12, lk 84?85.
- ↑
http://www.postimees.ee/2991323/islamiriik-tutvustas-oma-raha
- ↑
http://majandus24.postimees.ee/3406467/isisel-on-rohkem-raha-kui-senini-arvati
- ↑
13,0
13,1
James Corbett.
Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel pohinev uuring
. Decivitate, 18.09.2014.
- ↑
Erik Mannik.
Soda ja rahu Suurias
.Diplomaatia nr 118/119, Juuni 2013 (28.10.2014)
- ↑
15,0
15,1
Eerik-Niiles Kross
.
Venemaalt tulnud d?ihadistid radikaliseerisid Suuria kodusoja
. Postimees. 17. september 2015.
- ↑
Peeter Raudsik.
Miks Iraak ei lagune?
Diplomaatia nr 134, Oktoober 2014. (01.11.2014)
- ↑
Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsioon olukorra kohta Iraagis ja Suurias ning ruhmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vahemuste tagakiusamise kohta
2014/2843(RSP).
- ↑
Three in Five Syrians Support International Military Involvement
.
ORB International
- ↑
19,0
19,1
19,2
ORB/IIACSS poll in Iraq and Syria gives rare insight into public opinion
. ORB International
- ↑
Happy In IS-Held Raqqa? No Way, Say Syrian Activists
.
RFE?RL
- ↑
The Military Campaign against the Islamic State in Iraq and the Levant: Arab Public Opinion
. Arab Center for Research and Policy Studies
- ↑
Arab Opinion Index 2015
. Arab Center for Research and Policy Studies
- ↑
Today's Middle East: Pressures and Challenges
. Zogby Research Services
- ↑
ISIS Has Almost No Popular Support in Egypt, Saudi Arabia, or Lebanon
. The Washington Institute for Near East Policy
- ↑
New Poll Shows Majority of Saudis, Kuwaitis, Emiratis Reject ISIS, Back Two-State Solution with Israel
. The Washington Institute for Near East Policy
- ↑
Public Opinion Towards Terrorist Organizations in Iraq, Syria, Yemen, and Libya
. Independent Institute for Administration and Civil Society Studies
- ↑
Combating Da'esh: We Are Losing the Battle for Hearts and Minds
. The Washington Institute for Near East Policy
- ↑
Haitham Numan.
Polling in ISIS-Controlled Territories: A Response
. The Washington Institute for Near East Policy
- ↑
In nations with significant Muslim populations, much disdain for ISIS
.
Pew Research Center
- ↑
8th annual ASDA’A Burson-Marsteller Arab youth survey: Inside the hearts and minds of Arab youth
. ASDA’A Burson-Marsteller
- ↑
American Public Attitudes Toward ISIS and Syria
- ↑
Poll of U.S. Muslims Reveals Ominous Levels Of Support For Islamic Supremacists’ Doctrine of Shariah, Jihad
. Center for Security Policy, 2015
- ↑
Lauren Carroll, Louis Jacobson.
Trump cites shaky survey in call to ban Muslims from entering US
. The PolitiFact, 2015
- ↑
Nathan Lean, Jordan Denari.
Here’s Why You Shouldn’t Trust the Latest Poll on American Muslims
. The Huffington Post, 2015
- ↑
Nick Sommerlad.
Muslim leader: 'ISIS-supporting Brits may be disenfranchised by Tory cuts'
. Daily Mirror, 2015
- ↑
ISIS Poll for The Daily Mirror
. ICM, 2015
- ↑
37,0
37,1
15% of French people back ISIS militants, poll finds
. RT, 2014
- ↑
New EU Members Survey, Combined July 2014
- Erik Mannik.
Soda ja rahu Suurias
.Diplomaatia nr 118/119, Juuni 2013.
- Holger Molder.
Kuidas taltsutada Islamiriiki ? strateegiline malepartii Lahis-Idas
. Maailma Vaade nr 23.
- James Corbett.
Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel pohinev uuring
. Decivitate.ee, 18.09.2014.
- Helen Ger?man.
Aarmuslaste unistustes on vahemalt Hiinast Atlandini ulatuv islamiriik
. Indrek Treufeldt, ERR, 2.10.2014.
- Mihhail Lotman.
Islamiriigi globaalne soda
. Eesti Ekspress, 08.10.2014.
- Vladimir Sazonov.
Islamismi puhangud Iraagis ? kas Araabia kalifaadi taassund
?
Diplomaatia nr 132, August 2014.
- Peeter Raudsik.
Miks Iraak ei lagune?
Diplomaatia nr 134, Oktoober 2014.
- Peeter Raudsik.
Iraagi pusimise eest voitlevad laas ja araabia riigid koos
PM Riigikaitse. 31. oktoober 2014.
- Peeter Raudsik.
Nn Islamiriik viis Al-Qaeda idee levitamise uuele tasemele
PM, 26 detsember 2014.
- Hille Hanso.
Islamiaarmuslased on loonud eduka narratiivi ...
Diplomaatia Nr 136, detsember 2014.
- Heiki Suurkask.
Rindejooned tanases maailmasojas: alad, kus voimutsevad Islamiriik voi al-Qaida
www.FORTE.ee 05. aprill 2015.
- Leena Malkki (Helsingi Ulikool), Mikko Patokallio (organisatsioonist Crisis Management Initiative, CMI):
[1]
- Jukka Huusko.
Maailmalopuootusest on saanud ISIS-e kinnisidee
KjT, 20. november 2015.
- Organisatsiooni nimest:
Islamiriik, IS, ISIS, ISIL, daesh ? mis on mis ning miks ja mida kasutatakse
ERR Novator 25.11.2015.
- Rain Kooli
Analuus
ERR.ee 20.04.2016.
- Jaan-Juhan Oidermaa.
Daeshi sotsiaalvorgustike infovahetuses mangivad naised votmerolli
ERR NOVAATOR, 27.06.2016.
- +
Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsioon olukorra kohta Iraagis ja Suurias ning ruhmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vahemuste tagakiusamise kohta
2014/2843(RSP).
- +
Islami opetlased koostasid avaliku kirja, mis naitab ISISe vastandumist islamiusule
. Telegramm, 20.10.2014.
- Video
"Valisilm":
Islamiriigi voitlejad havitavad Mosulis Assuuria kultuuriparandit
- Parim ulevaatefilm
:
ISIS ? terroristliku riigi sund
ETV 13.04.2015 22:10.
- CNN ? Blindsided How ISIS Shook the World
- VICE News: The Islamic State
- IR-i voitleja video lahingust kurdidega, enne surma saamist.
- P 28. juuni 2020, Margus Kuul,
Kalifaadi sund, heitlus voimu parast
, err.ee