Eesti polevkivitoostus
on uks
Eesti
mojukamatest toostusharudest, mis on tahtis nii riigi energeetika pohivarustajana kui ka otsese ja kaudse tooandjana (eelkoige
Virumaal
).
Polevkivi
kasutatakse Eestis eelkoige elektritootmiseks, kuid sellest valmistatakse ka
polevkivioli
ning keemiatooteid. Polevkivitoostus annab umbes 4% Eesti
sisemajanduse kogutoodangust
. Kuna
Kirde-Eestis
paiknev
Eesti polevkivimaardla
on uks suuremaid ja enim kasutatud polevkivimaardlaid kogu maailmas, on Eesti polevkivitoostus uks maailma arenenumaid ning siinseid polevkivitehnoloogiaid on puutud ka eksportida.
[1]
Polevkivi
on Eesti strateegiline energiaressurss. Eestis leidub kaht liiki polevkivi, mis molemad on
Ordoviitsiumist
parinevad
settekivimid
.
[2]
Suuremas mahus leidub
graptoliitargilliiti
, kuid orgaanilise aine vaikese sisalduse tottu ei kasutata seda toostuslikult. Seevastu on
kukersiiti
Eestis kaevandatud juba sadakond aastat ning selle varusid hinnatakse jatkuvat veel 25?30 aastaks. 2012. aasta lopus ulatus Eesti kukersiidivaru 4,8 miljardi tonnini, millest kuni 650 miljonit tonni peeti kattesaadavaks. Eesti kukersiidimaardla moodustab 1,1% maailma polevkivivarudest.
[1]
2012. aastal tootas Eesti polevkivitoostuses 6500 inimest ehk umbes 1% kogu toojoust. Eestis asub kaks maailma suurimat
polevkivielektrijaama
.
[3]
[4]
Kohaliku polevkivitoostuse suurimate ettevotete seas on
AS Enefit Kaevandused
(2009. aastani Eesti Polevkivi) ?
Eesti Energia
tutarettevote, mis haldab
Estonia kaevandust
ja
Narva karjaari
ning tegeleb polevkivi raudteeveoga ? ja
VKG Kaevandused OU
,
Eesti Energia
, mis toodab polevkivist elektrit (eelkoige
Narva elektrijaamades
), ning polevkivi keemiatoostuses kasutavad
Viru Keemia Grupi
firmad ja
Eesti Energia Olitoostus
.
2012. aastal kasutati elektritootmises 70% kaevandatud polevkivist, mis andis umbes 85% Eesti elektritoodangust.
Puroluusi
teel valmistatava polevkivioli tootmismahult oli Eesti maailmas teisel kohal
Hiina RV
jarel. Polevkivi ja sellest valmistatud tooteid kasutatakse ka kohalikus kuttes ning toormaterjalina
tsemenditoostuses
.
18.?19. sajandil uurisid Eesti polevkivi mitmed teadlased ning seda kasutati madala kuttevaartusega kutusena. 1838. aasta algul avastati Kohala moisa maadel Vanamoisa kulas kaevu kaevamisel ?
polevat kivimit
“.
Peterburi Teaduste Akadeemia
maeinsenerid analuusisid laboris polevkivi ja leidsid, et kuumutades annab see protsentuaalselt rohkem poletusgaasi kui
kivisusi
. Polevkivi tundus sobivat ka kutteaineks ning oli saamiseks
[5]
.
Toostusliku kasutuseni jouti 1916. aastal, kui rajati
Pavandu
,
Kukruse
ja
Jarve karjaarid
. Esimene
allmaakaevandus
alustas tegevust 1920
Kukrusel
.
Polevkivioli
hakati Eestis tootma 1921. aastal ning elektritootmine polevkivist algas 1924. aastal.
[6]
Virumaal
ehitati aastatel 1924?1942 neli
olivabrikut
. 1922. aastal asutatud a/s "Riiklik Polevkivitoostuse" kolm olivabrikut laksid kaiku aastatel 1924, 1936 ja 1938, bensiinitehas 1931. 1930. aastate lopus oli Eestis 7 polevkivitoostuse ettevotet, neist aktsiaselts
Esimene Eesti Polevkivitoostus
tootas riigi-, ulejaanud kuus valismaisel erakapitalil. Peagi algas polevkivi kasutamise susteemne teaduslik uurimine ja 1938. aastal loodi
Tallinna Tehnikaulikoolis
ka keemia- ja maeteaduskond.
1931. aastal rajas
Suurbritannia
firma New Consolidated Gold fields Ltd.
Kohtla
raudteejaama
juures
Kohtla olivabriku
, mis kasutas toorainena
polevkivi
ja et mitte polevkivi kaugelt transportida, rajati lahedusse 1937. aastal
Kohtla kaevandus
. Nimi
Kohtla-Nomme
voeti kohanimena kasutusele alles parast
teist maailmasoda
. 1941. aasta
12. augustil
poletati Kohtla asundus maani maha. Alles jai kogu asunduse peale vaid paar elamut, asula ehitati vaga ruttu uuesti ules ja ulesehitamisega taiesti uueks muutunud asula sai endale ka uue nime, Kohtla-Nomme.
-
Pikemalt artiklis
Esimene Eesti Polevkivitoostus
,
Kohtla-Jarve olivabriku
I
(1924),
II
(1936),
III
(1938),
IV
(1943),
V
(1951),
Kohtla-Jarve VI olivabrik
(1987)
[7]
1928
?
1929
ehitas
Eestimaa Olikonsortsium
Rootsi
kapitali abiga
Tursamaele
polevkivi
utmise
tehase, rajati ka
elektrijaam
ja
sadamasild
. 1936. aastal pandi
Sillamael
taas kaima
Sillamae olivabrik
, mis valmistas paevas umbes 60 tonni oli ja millest omakorda saadi 20 tonni korgekvaliteedilist bensiini (
oktaaniarvuga
72). Algul saadi polevkivi
AS-i Kuttejoud
Kohtla kaevandusest
, alates 1936. aasta juunist hakati saama oma
Viivikonna karjaarist
. Olivabrik asus Sillamae-Tursamae korgel merekaldal, olivabrik sai omale tooraine Viivikonna karjaarist ja tooraine toi vabrikusse
kitsaroopmeline raudtee
kogupikkuses 8,5 km-it. Toodang,
polevkivioli
, laks peamiselt Saksamaale ja ka Rootsi.
-
Pikemalt artiklis
Eesti polevkivimaardla
Aastatel 1918?1940 tegutsesid piirkonnas polevkivitoostuses: A/S "
Esimene Eesti Polevkivitoostus
", A/U "
Eesti Kivioli
",
Eestimaa Olikonsortsium
,
The New Consolidated Gold Fields Ltd
.
Saksa okupatsiooni
alguses 1941. aastal vottis polevkivitoostuse ule
vaegrupi Nord tagalateenistus
, kes demineeris ja kustutas polengud toostuses ning alustas taastamistoid. 1941. aasta oktoobris moodustati polevkivitoostuse haldamiseks "Baltische Ol" GmbH, mille juhtkond asus Tallinnas ja mis oli Saksa "Continental Oil Corporation" osakonnaks. Baltische Ol Gmbh juhiks Tallinnas oli
Claus von Kursell
, kes oli olnud alates 1930 aastast
IG Farbenindustrie
esindaja Eestis. Baltische Ol GmbH peakontor ja 7 osakonda asus Tallinnas, tehnikaosakond asus aga
Kiviolis
.
Polevkivitoostuses moodustati 5 vabrikut, kuhu kuulusid
kaevandused
ja
olivabrikud
:
Teise maailmasoja
jarel kasutati
Virumaa
polevkivigaasi
Leningradis
ja Pohja-Eesti linnades
maagaasi
asendusena. NSV Liidu loodeosa kasvav noudlus elektri jarele viis suurte polevkivi
elektrijaamade
rajamiseni. 1944. aastal rajati
Esimene Eesti Polevkivitoostus Kohtla-Jarvel
. 1945. aastal alustati tollase
NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee
otsuse kohaselt uue polevkivitootlemise kompleksi rajamist Kohtla-Jarvel loosungi "Gaasi Leningradile" all. 1945. aastal rajati
Kohtla-Jarve Olivabrikud
, 1949. aastal
Kohtla-Jarve Polevkivitootlemise Kombinaat
. 1945. aasta asutati
Kukruse
ja Kava II kaevanduse baasil trust
Eesti Polevkivi
, 1946. aastaks oli taastatud 6
kaevandust
.
1948. aastast sai alguse polevkivist tehtud
majapidamisgaasi
pumpamine Leningradi, mida toodeti
Kohtla-Jarve
gaasivabrikutes, hiljem suunati gaasijuhe ka Tallinna ja teistesse Pohja-Eesti linnadesse.
1959. aastal avati
Balti Soojuselektrijaam
ja 1970. aastal
Eesti Soojuselektrijaam
, misjarel laks 80% polevkivist
elektrienergia
tootmiseks.
Polevkivi kaevandamine joudis tippmahuni 1980. aastal. Seejarel vahenes vajadus polevkivielektri jarele, kuna Venemaal kaivitati mitu
tuumajaama
, nende seas ka Leningradi varustav
tuumaelektrijaam
, mis asub
Sosnovoi Boris
. Noukogude Liidu lagunemise jargsed muutused majanduses vahendasid polevkivikaevandamise mahte veelgi. Kaevandusmahud hakkasid taas tousma alles parast kahe aastakumne pikkust langust, 21. sajandi alguses.
Eesti iseseisvuse taastamise
jarel, 8. aprillil 1996 vottis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine
riigiettevote
Eesti Polevkivi umber
aktsiaseltsiks
Eesti Polevkivi.
1997. aastal moodustati aktsiaseltsi Eesti Polevkivi 14 tutarettevotet, kellele Eesti Polevkivi loovutas oma varad: AS
Ahtme Kaevandus
, AS
Aidu Karjaar
, AS Eesti Polevkivi Ehitus, AS
Estonia Kaevandus
, AS
Kohtla Kaevandus
, AS Maetehnika, AS
Narva Karjaar
, AS Polevkivi Kaubandus, AS Polevkivi Raudtee, AS
Sirgala Karjaar
, AS
Sompa Kaevandus
, AS
Tammiku Kaevandus
, AS
Toila Sanatoorium
ja AS
Viru Kaevandus
.
Polevkivitoostusel on Eestis jatkuvalt suur
keskkonnamoju
. 2012. aastal tuli polevkivitootmisest umbes 70% Eesti tava- ja 82%
ohtlikest jaatmetest
ning ule 70%
kasvuhoonegaasidest
. Polevkivikaevandamine langetab
pohjavee
taset, muudab looduslikku veeringlust ja halvendab vee kvaliteeti. Kaevandustest valja pumbatud ja elektrijaamades kasutatud vesi moodustab enam kui 90% kogu Eesti veetarbimisest. Polevkivijaatmete
norgvesi
reostab pinnast ja pohjavett. Endised ja praegused polevkivikaevandused katavad umbes 8,5% Eesti pindalast.
Aasta
|
Tootmise maht,
tuhat t
[9]
|
Muutus eelmise
aastaga vorreldes, %
|
1990
|
22 486
|
|
1991
|
19 612
|
?12,8
|
1992
|
18 849
|
?3,9
|
1993
|
14 915
|
?20,9
|
1994
|
14 530
|
?2,6
|
1995
|
13 310
|
?8,4
|
1996
|
14 735
|
+10,7
|
1997
|
14 383
|
?2,4
|
1998
|
12 464
|
?13,3
|
1999
|
10 687
|
?14,3
|
2000
|
11 727
|
+9,7
|
2001
|
11 838
|
+0,9
|
2002
|
12 400
|
+4,7
|
2003
|
14 892
|
+20,1
|
2004
|
13 993
|
?6,0
|
2005
|
14 591
|
+4,3
|
2006
|
14 095
|
?3,4
|
2007
|
16 544
|
+17,4
|
2008
|
16 117
|
?2,6
|
2009
|
14 939
|
?7,3
|
2010
|
17 933
|
+20,0
|
2011
|
18 734
|
+4,5
|
2012
|
18 796
|
+0,3
|
2013
|
20 511
|
+9,1
|
2014
|
20 995
|
+2,4
|
2015
|
19 616
|
?6,6
|
2016
|
17 057
|
?13,0
|
2017
|
21 625
|
+26,8
|
2018
|
21 883
|
+1,2
|
2019
|
15 877
|
?27,4
|
- ↑
1,0
1,1
IEA (2013). Estonia 2013. Energy Policies Beyond IEA Countries.
ISBN 978-92-6419079-5
. ISSN 2307-0897, lk 20
- ↑
Vali, E.; Valgma, I.; Reinsalu, E. (2008).
"Usage of Estonian oil shale"
(PDF)
.
Oil Shale
. A Scientific-Technical Journal]]
.
Estonian Academy Publishers
.
25
(2): 101?114.
DOI
:
10.3176/oil.2008.2S.02
.
ISSN
0208-189X
. Vaadatud 25.10.2008
.
- ↑
Kuhi-Thalfeldt, R.; Kuhi-Thalfeldt, A.; Valtin, J. (2010).
"Estonian electricity production scenarios and their CO
2
and SO
2
emissions until 2030"
(PDF)
.
WSEAS Transactions on Power Systems
. WSEAS.
5
(1): 11?21.
ISSN
2224-350X
.
Originaali
(PDF)
arhiivikoopia seisuga 6.07.2017
. Vaadatud 10.01.2015
.
- ↑
Liive, Sandor (2007).
"Oil Shale Energetics in Estonia"
(PDF)
.
Oil Shale. A Scientific-Technical Journal
. Estonian Academy Publishers.
24
(1): 1?4.
ISSN
0208-189X
. Vaadatud 25.10.2008
.
- ↑
Erki Tammiksaar,
Pohijooni polevkiviolitoostuse arengust Eestis
, AS Viru Keemia Grupp
- ↑
Ots, Arvo (2006) [2004]. Tyson, Toni; McQuillen, Mary, eds. Oil Shale Fuel Combustion. Tallinn: Arvo Ots; Eesti Energia. ISBN 978-71.13.99490-7, lk 15?16
- ↑
Kohtla-Jarve I olivabriku torni ajalooline ulevaade
- ↑
Lembit Uibopuu
,
Saksa kapital Eesti polevkivitoostuses (1922 ? 1940) ja Eesti polevkivitoostus Saksa okupatsiooni ajal (1941 ? 1944)
, ttu.ee
- ↑
Andmed Statistikaameti andmebaasilt
- Ajaloolist