| |
Eesti majandus
Valuuta
|
euro
(EUR)
|
---|
Majandusaasta
|
kalendriaasta
|
---|
Kaubandusorganisatsioonid
|
EL
,
WTO
,
OECD
jm
|
---|
Statistika
|
---|
SKT
|
27,759 miljardit eurot (2018)
[1]
|
---|
SKT maailma edetabelis
|
101. kohal (2018)
|
---|
SKT kasv
|
4,8% (2018) 3,2% (2019 hin.)
[1]
|
---|
SKT elaniku kohta
|
21 053 eurot
[1]
|
---|
SKT elaniku kohta maailma edetabelis
|
37. kohal (2018)
|
---|
SKT jaotus sektorite jargi
|
|
---|
Inflatsioon
|
- 2,5% (2019 hinnanguliselt)
[1]
- 3,412% (2018)
[1]
- 3,651% (2017)
[1]
|
---|
Vaesuses
elavate inimeste hulk
|
22,6%
suhtelises vaesuses
(2017)
[3]
3,4%
absoluutses vaesuses
[3]
|
---|
Inimarengu indeks
|
0,871 (2018)
[4]
(30. kohal)
|
---|
Toojoud
|
698 305 (2018)
[5]
|
---|
Toojou jaotus sektorite jargi
|
- teenindus: 76,8%
- toostus: 20,5%
- pollumajandus: 2.7%
- (2017 hin.)
[2]
|
---|
Toopuudus
|
4,2% (juuli 2019)
[6]
|
---|
Keskmine
brutopalk
(
aritmeetiline
)
|
1455 eurot (detsember 2018)
|
---|
Keskmine
netopalk
(
aritmeetiline
)
|
1193 (detsember 2018)
|
---|
Valismajandus
|
---|
Eksport
|
14,4 mld eurot (2018)
[7]
|
---|
Ekspordiartiklid
|
elektrimasinad ja -seadmed (22%)
puit ja puittooted (10%)
pollumajandussaadused ja toidukaubad (9%)
mitmesugused toostustooted (9%)
[8]
|
---|
Peamised ekspordipartnerid
|
Rootsi (18%)
Soome (16%)
Lati (8%)
[8]
|
---|
Import
|
16,2 mld eurot (2016. aastal)
[7]
|
---|
Impordiartiklid
|
elektrimasinad ja -seadmed (18%)
transpordivahendid (11%)
pollumajandussaadused ja toidukaubad (11%)
[8]
|
---|
Peamised impordipartnerid
|
Soome (13%)
Saksamaa (11%)
Leedu (9%)
[8]
|
---|
Jooksevkonto
|
730 miljonit eurot (2017 hin.)
[9]
|
---|
Valisvolg
kokku
|
2,02 mld eurot (2017. aastal)
[10]
|
---|
Rahandus
|
---|
Tulu
|
8,15 mld eurot (2017. aastal)
[11]
|
---|
Kulu
|
8,56 mld eurot (2017. aastal)
[11]
|
---|
Riigireiting
|
- Standard & Poor's:
[12]
AA- (pikaajaline)
A-1+ (luhiajaline)
valjavaade stabiilne
- Moody's:
[13]
A1
valjavaade stabiilne
- Fitch:
[14]
A+
valjavaade stabiilne
|
---|
Eesti majandus
on korge sissetulekuga
[15]
turumajandus
Euroopa Liidu
siseturul. Parast
iseseisvuse taastamist
on Eesti majandusest saanud tanapaeva avatud
teenindusmajandus
, mille osa on arenenud tehnoloogiaettevotteil.
Varasemail aegadel oli Eesti majanduses votmetahtsusega
pollumajandus
; tootmine oli vahene. Eesti kuulub
Maailma Kaubandusorganisatsiooni
(WTO) ning
Majanduskoostoo ja Arengu Organisatsiooni
(OECD).
Majandusvabaduse indeksi
jargi on Eesti maailmas kuuendal ja EL-is esimesel kohal.
[16]
2017. aastast avaldab
Statistikaamet
sisemajanduse kogutoodangu
naitajaid neli korda aastas kaks kuud parast kvartali loppu. Kiirhinnanguid enam ei anta, avaldatakse uksnes tapsustatud hinnanguid. Seda seetottu, et Euroopa Parlamendi ja noukogu maarusega (EL) nr 549/2013 ette nahtud andmeedastusprogrammi kasutuselevotuga luhenesid edastustahtajad. Kiirhinnangu ja tapsustatud hinnangu avaldamise vahele oleks jaanud vaid kaks nadalat.
[17]
2017. aasta III kvartalis oli
SKT
jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeeritud SKT oli suurenenud vorreldes eelnenud kvartaliga 0,3% ning 2016. aasta II kvartaliga 4,2%.
[18]
SKT kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist aastat kolmandas kvartalis kasvanud koige kiiremini. Kasvu pidurdas enim lisandvaartuse vahenemine energeetikas.
[18]
Eesti SKT 2017.-2018. aastal
[19]
|
2017. a
I kvartal
|
II kvartal
|
III kvartal
|
IV kvartal
|
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)
|
5,406
|
5,961
|
5,959
|
6,288
|
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)
|
?6,6
|
10,3
|
?0,03
|
5,5
|
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)
|
5,736
|
5,858
|
5,934
|
6,075
|
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)
|
2,5
|
2,1
|
1,3
|
2,4
|
|
2018. a
I kvartal
|
II kvartal
|
III kvartal
|
IV kvartal
|
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)
|
5,825
|
6,451
|
6,517
|
6,862
|
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)
|
?7,4
|
10,7
|
1,0
|
5,3
|
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)
|
6,183
|
6,339
|
6,490
|
6,629
|
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)
|
1,8
|
2,5
|
2,4
|
2,1
|
2016. aastal oli Eesti SKT jooksevhindades 21,1 miljardit eurot
[19]
. 2016 aastat iseloomustab SKT aeglane, kuid stabiilne kasv, mis jai kull alla EL-i keskmisest. SKT suurenemisse panustas enamik tegevusalasid.
[8]
SKT elaniku kohta oli 16 035 eurot.
[8]
.
Varskeimad andmed SKT jaotusest maakondade jargi on leitavad 2015. aasta kohta, kuid neid andmed pole 2017. aasta novembriks veel korrigeeritud. Kogu Eesti SKT-d jooksevhindades on korrigeeritud ja 2015. aastal oli see 20,35 miljardit eurot. Koige suurem SKT osatahtsus Eesti SKT-st oli
Harjumaal
(63%), sh
Tallinnal
(53%). Maakondadest oli teisel kohal
Tartumaa
(10%) ja linnadest
Tartu
(8%). Koige vaiksem oli
Hiiumaa
(0,4%) ja
Polvamaa
(0,9%) SKT osatahtsus Eesti SKT-st.
[19]
Eesti keskmine SKT elaniku kohta oli 2015. aastal 15 478 eurot. Maakonnist oli suurim SKT elaniku kohta Harjumaal (143% Eesti keskmisest) ja linnadest Tallinnal (167% Eesti keskmisest). Koigis ulejaanud maakonnis jai SKT elaniku kohta alla Eesti keskmise. Kui valja arvata Tartu linn (112% Eesti keskmisest), oli ka ulejaanud linnade SKT elaniku kohta alla keskmise.
[19]
Eesti SKT aastatel 1995?2018
[20]
[21]
|
1995
|
1996
|
1997
|
1998
|
1999
|
2000
|
2001
|
2002
|
2003
|
2004
|
2005
|
SKT jooksevhindades (mld eurot)
|
2,78
|
3,65
|
4,49
|
5,0
|
5,38
|
6,17
|
6,98
|
7,77
|
8,71
|
9,71
|
11,26
|
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)
|
...
|
5,3
|
11,8
|
4,1
|
?0,9
|
10,6
|
6,3
|
6,1
|
7,4
|
6,3
|
9,4
|
SKT elaniku kohta
|
1 934
|
2 578
|
3 212
|
3 643
|
3 869
|
4 417
|
5 026
|
5 636
|
6 354
|
7 125
|
8 313
|
|
2006
|
2007
|
2008
|
2009
|
2010
|
2011
|
2012
|
2013
|
2014
|
2015
|
2016
|
SKT jooksevhindades (mld eurot)
|
13,52
|
16,25
|
16,52
|
14,15
|
14,72
|
16,67
|
17,93
|
18,93
|
19,77
|
20,35
|
21,1
|
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)
|
10,5
|
7,2
|
?5,0
|
?14,2
|
1,7
|
7,5
|
4,3
|
2,0
|
2,8
|
2,1
|
3,5
|
SKT elaniku kohta
|
10 040
|
12 118
|
12 353
|
10 600
|
11 053
|
12 556
|
13 559
|
14 364
|
15 261
|
15 710
|
16 479
|
|
2017
|
2018
|
2019
|
2020
|
2021
|
2022
|
2023
|
2024
|
2025
|
2026
|
2027
|
SKT jooksevhindades (mld eurot)
|
23,6
|
25,7
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)
|
4,7
|
3,9
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
SKT elaniku kohta
|
17 926
|
19 450
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
...
|
2017. aasta III kvartalis oli 15?74-aastaste isikute
tootuse
maar 5,2% ja
toohoive
maar 68%.
[22]
Eesti on taitnud Euroopa 2020 toohoivestrateegia eesmargi, et 20?64-aastaseist tootab vahemalt 75%.
[8]
15?74-aastaste tootuse ja toohoive maarad 2017. aastal
[22]
|
I kvartal
|
II kvartal
|
III kvartal
|
IV kvartal
|
Tootuse maar (%)
|
5,6
|
7,0
|
5,2
|
5,3
|
Toohoive maar (%)
|
66,3
|
66,9
|
68,3
|
68,4
|
2016. aastal oli tootuse maar 6,8%
[23]
. Pikaajaliste tootute arv on viimastel aastatel pidevalt langenud ja tootute meeste arv on suurem tootute naiste arvust. 2016. aastal oli korgharidusega tootuid ule kolme korra vahem kui pohiharidusega tootuid.
[8]
2016. aasta ei toonud tooturule suuri muutusi. Toohoive maar oli 66%. 15?74-aastaste hoivatute maar on olnud 2011. aastast kasvutrendis, kuid vanuseruhmiti on trendid erinevad. Tooturule lisandus 2016. aastal 4000 uut tooealist hoivatut ja kokku oli tooturul 644 600 hoivatut, kellest 32 400 ehk 5% olid vahemalt 65-aastased. 1996. aastal oli vahemalt 65-aastasi hoivatuid ligi kaks ja pool korda vahem.
Korgharidusega
15?74-aastaste hoivemaar oli 2016. aastal 78%, kesk- ja kutseharidusega 68% ja pohiharidusega vaid 36%.
[8]
Tooturul mitteaktiivsete arv on viimaste aastate madalpunktis. 2016. aastal oli tooturult eemal 290 800 tooealist inimest, mis on 41 100 vorra vahem kui 2011. aastal. 60?74-aastaseid oli 2016. aastal mitteaktiivsete hulgas 44% ja 20?29-aastasi 15%. Hoolitsemisvajaduse tottu mitteaktiivsete meeste arv oli suurem naiste omast. 2016. aastal olid vastavad naitajad 2500 ja 12 500. Ka haiguse tottu oli 2016. aastal tooturult eemal rohkem naisi kui mehi, kuid erinevus ei olnud nii suur (vastavalt 31 900 naist ja 28 400 meest). Opingute tottu jai tooturult eemale enam-vahem sama palju mehi ja naisi (36 000).
[8]
2017. aasta III kvartalis oli Eesti ettevotteis, asutusis ja organisatsioonides ligi 12 700 vaba ametikohta. See naitaja on viimaste aastate suurim. 71% vabadest tookohtadest oli erasektoris. Eelmise kvartaliga vorreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6% ja 2016. aasta III kvartaliga vorreldes 15%. Kokku oli III kvartalis ule 558 000 ametikoha.
[24]
Valdkonnist oli vabade ametikohtade arv koige suurem tootlevas toostuses (20%), kaubanduses (15%) ja hariduses (10%). Samas on need valdkonnad ka koige suuremad toopakkujad. Maakonnist asus enamik vabu ametikohti Harjumaal (64%), Tartumaal (10%) ja Ida-Virumaal (5%).
[24]
Tootasu statistikat koguvad Eestis Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ning mitu uuringute agentuuri, naiteks Palgainfo Agentuur. Tootasu arvutamisel kasutatakse eri metoodikaid, mistottu pole tihti koik naitajad omavahel otseselt vorreldavad.
-
Pikemalt artiklis
Eesti keskmine palk
Eesti keskmist brutokuupalka arvutab
Statistikaamet
. Tasuliikidest kuulub selle alla aja- ja tukitoo tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmise brutokuupalga arvutamisel lahtutakse kassapohisest arvestusest, mis tahendab, et naiteks detsembris teenitud tootasu, mis makstakse valja jaanuaris, kajastub detsembris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub parast puhkust. Lisaks taandatakse tootajate arv taistooajale, mis tahendab, et kaks osalise (poole) tooajaga tootajat loetakse uheks tootajaks.
[25]
Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk on teoreetiline vaartus. Keskmist voi sellest vaiksemat tootasu saab umbes 65% inimestest.
[26]
2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1201 eurot, mis on eelmise aasta III kvartaliga vorreldes 7,4% suurem. Brutokuupalga aastakasv on kiirenenud teist kvartalit jarjest. Eelmiste kvartalitega vorreldes langes keskmine brutokuupalk peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vahenemise tottu 3,3%.
[27]
Brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis tegevusalade loikes suurim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses (vastavalt 2109 ja 1914 eurot) ja maakondade loikes Harju ja Tartu maakondades (vastavalt 1337 ja 1199 eurot).
[27]
Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot.
[27]
Keskmine brutokuupalk 2017. aastal
[27]
I kvartal
|
II kvartal
|
III kvartal
|
IV kvartal
|
1153
|
1242
|
1201
|
1271
|
Kogu 2016. aasta oli keskmine brutokuupalk 1146 eurot, mis oli 7,6% suurem kui 2015. aasta keskmine brutokuupalk.
[8]
Koige suurem oli keskmine brutokuupalk info ja side alal (1900 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1865 eurot). Koige vaiksem aga teeninduse muudes tegevustes, nt juuksuri- ja muudes iluteenustes ning tarbeesemete ja kodutarvete paranduses oli keskmine brutokuupalk (617 eurot) u kolm korda vaiksem kui IT-alal.
[8]
2016. aastal suurenesid palgad koigis tegevusalades, valja arvatud maetoostuses, kus see jai enam-vahem samale tasemele kui eelneval aastal. Koige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvarategevustes (14,3%), koige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3,7%) ning finants- ja kindlustustegevuses (4,4%). Koige kiiremini tousis palk I kvartalis (8,1%), koige aeglasemalt IV kvartalis (6,9%). Eraoiguslikele isikuile kuuluvais ettevotteis kasvas brutokuupalk kiiremini kui riigile kuuluvais asutustes (vastavalt 8,9% ja 5,2%).
[8]
Reaalpalk
, mis on suurenenud alates 2011. aastast, suurenes 2016. aastal 7,5%.
[8]
Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2016. aastal koige suurem
Harju-
(1271 eurot) ja
Tartumaal
(1149 eurot) ning koige madalam
Polva-
(864 eurot),
Saare-
(880 eurot) ja
Jogevamaal
(884 eurot). Eelnenud aastaga vorreldes suurenes palk koigis maakonnis, kuid kasv oli kiireim
Laane-
ja Tartumaal ning aeglasim
Hiiu-
ja
Vorumaal
.
[8]
Eesti keskmist
mediaanvaljamakset
arvutab
Maksu- ja Tolliamet
. See ei ole keskmine tootasu, vaid isiku kohta tehtud erinevad valjamaksed, mis on seotud toosuhtega. Keskmise mediaanvaljamakse arvutamisel lahtutakse tekkepohisest arvestusest, mis tahendab, et naiteks detsembris teenitud tootasu, mis makstakse valja jaanuaris, kajastub jaanuaris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub enne puhkust. Keskmise mediaanvaljamakse puhul ei taandata tootajate arvu taistooajale, mis tahendab, et ka osalise tooajaga inimene laheb arvesse uhe tootajana. Aastase keskmise mediaanvaljamakse puhul jagatakse tootaja koguaastatulu kuude arvuga, milles teeniti tulu.
[25]
Keskmine mediaanvaljamakse 2017. aastal
[25]
I kvartal
|
II kvartal
|
III kvartal
|
IV kvartal
|
877
|
958
|
909
|
932
|
-
Pikemalt artiklis
Alampalk Eestis
2017. aastal muutus
tarbijahinnaindeks
vorreldes 2016. aastaga 3,4%, mis on viimase viie aasta suurim naitaja. Muutust mojutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis moodustas tousust kaks viiendikku. Toiduainetest kallines enim
voi
(33%), vaherasvane
piim
(20%) ja
kartul
(16%). Enim odavnes side.
[28]
2016. aastal tousis tarbijahinnaindeks 2015. aastaga vorreldes 0,1%. Enim mojutas muutust alkohoolsete jookide 6,7% ja tubakatoodete 5,5% hinnatous. Aastamuutusele avaldasid veel suurt moju soojusenergia ja torugaasi odavnemine vastavalt 9,1% ja 20,1%. Toidukaupadest kallines enim puuvili ja suhkur (21%) ning odavnes vaherasvane piim (10%) ja varske koogivili (7%).
[8]
Tarbijahinnaindeksi muutus, 1999?2017 (protsentides)
|
|
Allikas:
Statistika andmebaas
, vaadatud 07.11.2017
|
2017. aasta II kvartali eluaseme hinnaindeks kallines vorreldes 2017. aasta I kvartaliga 0,3% ja vorreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,8%. Korterite hinnad tousid 0,1% ja majade hinnad 0,8%.
[29]
2016. aastal muutus eluaseme hinnaindeks muutus vorreldes 2015. aastaga 4,7%. Majade hind kallines rohkem kui korterite hind, mis tousid vastavalt 5,4% ja 4,5%.
[19]
2017. aasta II kvartalis oli omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus vorreldes I kvartaliga ?1,7% ja vorreldes 2016. aasta II kvartaliga 3%.
[29]
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks muutus 2016. aastal 2015. aastaga vorreldes 3,5%. Enim kallines eluaseme soetus (5,3%). Eluaseme kapitaalremondi ja kindlustuse hinnaindeksid vahenesid vastavalt 0,4% ja 0,3%.
[19]
-
Pikemalt artiklis
Eesti maksususteem
Eesti maksususteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.
[30]
Riiklikud maksud:
Kohalikud maksud:
Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ning kohalikud maksud, osa fuusilise isiku tulumaksust ja kogu maamaks laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse.
[30]
-
Pikemalt artiklis
Tulumaks
Eestis on tulumaksu kinnipidamise maaraks 20%.
[31]
2017. aastal on
maksuvaba tulu
180 eurot kuus (2160 eurot aastas). Selle rakendamiseks peab valjamakse saaja esitama tulumaksu kinnipidajale (nt tooandjale voi
Sotsiaalkindlustusametile
) vastava avalduse.
[31]
Alates 1. jaanuarist 2018 oleneb maksuvaba tulu maar kogu aasta tulude summastː
- aastatuluga kuni 14 400 eurot (1200 eurot kuus) on maksuvaba tulu maar 6000 eurot (500 eurot kuus),
- aastatuluga 14 400 eurot (1200 eurot kuus) kuni 25 200 (2100 eurot kuus) arvutatakse maksuvata tulu maar valemiga 6000 ? 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa ? 14 400,
- aastatuluga ule 25 200 (2100 eurot kuus) on maksuvaba tulu maar 0 eurot.
[32]
Aastatulu hulka arvestatakse:
- bruto
tootasu
ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushuvitis vm)
- volaoigusliku lepingu alusel saadud teenustasu,
- ettevotlustulu,
- kasu vara voorandamisest,
- rendi- ja uuritulu,
- litsentsitasu,
- intress
,
- dividend
,
- maksustatav
pension
,
- toetus, stipendium, preemia, huvitis voi muu tulu.
[32]
Maksuvaba tulu saab arvestada ainult uhe tooandaja juures, kuid seda voib rakendada kuupohiselt. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvestatud voi ei ole seda kogu aasta ulatuses ara kasutatud, saab tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.
[32]
Maksuvaba tulu soltuvus sissetuleku suurusest alates 2018. aastast
|
|
-
Pikemalt artiklis
Eesti riigieelarve
Majandusharude klassifitseerimiseks kasutatakse
Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorit
(EMTAK), mis on rahvusvaheliselt uhtlustatud klassifikaatori
NACE
Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on oma ulesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik, mille loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripara ning vastavat seadusandlust.
-
Pikemalt artiklites
Primaarne sektor
,
Sekundaarne sektor
,
Tertsiaarne sektor
,
Kvaternaarne sektor
ja
Viies sektor
-
Pikemalt artiklites
Avalik sektor
,
Erasektor
ja
Kolmas sektor
-
Pikemalt artiklis
Eesti finants- ja kindlustustegevus
,
Eesti pangandus
,
Eesti krediidiasutuste loend?
Eestis tegutsesid tegevusloa alusel 2017. aasta novembri seisuga uheksa
krediidiasutust
:
Inbank
,
LHV Pank
,
SEB Pank
,
Bigbank
,
Coop Pank
,
Luminor
,
Swedbank
,
Tallinna Aripank
ja
Versobank
.
[33]
2018. aasta martsis tuhistati Versobanki tegevusluba.
[34]
Lisaks neile tegutsesid 2017. aasta lopu seisuga valisriigi krediidiasutuse filiaalidena AS
Citadele banka
Eesti filiaal,
Danske Bank
A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal,
Nordea Bank
AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal,
Svenska Handelsbanken
AB Eesti filiaal, TF Bank AB Eesti filiaal.
[33]
-
Pikemalt artiklis
Eesti pollumajandus, metsamajandus ja kalapuuk
,
Eesti pollumajandus
Pollumajanduses tootavate inimeste arv ja pollumajanduse osatahtsus SKT-st on parast taasiseseisvumist kiiresti vahenenud. 2017. aastal oli pollumajanduse osatahtsus SKT-st umbes 2%. Euroopa Liiduga liitumisega hakkas Eestis kehtima
EL-i uhine pollumajanduspoliitika
. Eesti on saanud hulgaliselt
Euroopa toukefondide
investeeringuid
, kuid Eesti pollumajandusele makstavad toetused on kolmandiku vorra vaiksemad kui vanade liikmesriikide makstavad toetused.
[35]
2016. aastal tehtud pollumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eestis 2016. aastal pollumajanduslikku tood 38 600 inimest, kellest 25 200 oli peretoojoud ja 13 300 palgatoojoud. Kolmandik koigist tootajatest tootas taistooajaga ja rohkem kui pool koigist tootajatest tootas vahem kui poole tooajaga ning neile ei olnud see pohitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Ule poole koigist pollumajanduslikest majapidamistest (54%) olid vaiksed ehk alla 4000-eurose standardtoodanguga ja tootsid kogu pollumajandustoodangust pisut ule 1%, pohiline toodang (81%) parines siiski suurtest majapidamistest, kus oli palgatoojoud. Keskmise suurusega majapidamised andsid kogutoodangust 18%. Eesti pollumajanduse toojou struktuur sarnanes Soome omaga.
[36]
2016. aastal oli kasutatavat pollumajandusmaad 10 035 km
2
, mis moodustab Eesti pindalast ligi viiendiku. 9943 km
2
ehk 99% kasutatavast pollumajandusmaast oli pollumajanduslike majapidamiste valduses ja koigest 92 km
2
koduaedades ja pollumajanduslikes kodumajapidamistes. 2015. aastaga vorreldes suurenes kasutatava pollumajandusmaa kogupindala 1%.
[8]
Kasutatavast pollumajandusmaast oli 69% pollumaa, 31% pusirohumaa ja 1% pusikultuuride pind (viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm pusikultuurid). Pollumaa pind kasvas 2016. aastal eelneva aastaga vorreldes 3%.
[8]
2016. aasta lopus oli Eestis 248 200
veist
, kellest 86 100 olid
piimaveised
ja 27 800
ammlehmad
, 265 900
siga
, 90 600
lammast
ja
kitse
ning 2,1 miljonit lindu.
[8]
Piimatoodang oli 2016. aastal 783 200 tonni, mis on umbes sama suur kui 2015. aastal.
[8]
Lihatoodang oli 2016. aastal 77 900 tonni, millest moodustas 55% sealiha, 25% linnuliha, 19% veiseliha ja 1% lambaliha. Elaniku kohta toodeti aastaga 59 kg liha, mis on kuue kilo vorra vahem kui eelneval aastal.
[8]
Mune toodeti 2016. aastal 199 miljonit.
[8]
Eesti kalanduses pole viimastel aastatel peaaegu uhegi naitaja osas esinenud suuri muutusi.
[8]
2016. aastal puuti veekogudest koige rohkem kala
Laanemerest
, kust parines kogupuugist 80% (60 440 tonni). Enamik sellest puuti avamerepuugil, mille osatahtsus kogu Laanemere puugis pole alates 1992. aastast eriti muutunud. Keskmiselt tuleb Laanemere puugimahust 83% avamerepuugist ja 17% rannapuugist. Kaladest puuti enim
raime
ja
kilu
(2016. aastal vastavalt 33 768 tonni ja 23 687 tonni).
[8]
Siseveekogudest puuti enim kala
Peipsi jarvest
,
Pihkva jarvest
ja
Lammijarvest
. Sisevete kalapuugi kogumaht oli 2016. aastal 3018 tonni ja kaladest puuti enim
ahvenat
,
koha
ja
latikat
.
[8]
Kaugpuugist saadi 2016. aastal umbes 12 000 tonni kala. Peamised piirkonnad on
Atlandi ookeani
kirde- ja loodeosa. Kirdeosast puuti 73% kogu ookeanipuugi mahust ehk 8744 tonni kala. Liikide poolest puuti kirdeosast kogu
hariliku suvameregarneeli ehk kreveti
saak, loodeosast saadi enamasti meriahvenat.
[8]
Eesti vesiviljelussektoris kasvatatakse eri kalu ja vahke. Muugis on koige suurem osakaal
vikerforellil
, mida muudi 2015. aastal 559 tonni, kuid teiste kalade mahtude suurenemise ja mitme uue liigi lisandumise tottu on selle osatahtsus viimase viie aasta jooksul vahendanud 80%-lt 70%-ni. Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni. 2015. aastal muudi kogu kaubakala toodangust 7% valismaale. Pohiliseks eksportkalaks oli
angerjas
, vahemal maaral tuurlased.
-
Pikemalt artiklis
Metsandus
,
Eesti metsandus
Eesti maismaast moodustab mets poole. Levinumad puistud on
mannikud
(33% puistute kogupindalast),
kaasikud
(30%) ja
kuusikud
(17%).
[8]
Metsasektoris tootab Eestis 35 000 inimest, kaudselt on sellega seotud veel turismi-, spordi- ja transpordisektori tookohad.
[8]
2016. aastal oli Eestis umbes 155 000 tegutsevat
majandusuksust
, millest ule poole olid
ariuhingud
(62%) ja alla viiendiku
fuusilisest isikust ettevotjad
(16%). Mittetulundusuhinguid oli koguarvust 20%. Ule poole Eesti koigist ettevotetest ja ule kahe kolmandiku suurettevotetest asub
Harju maakonnas
.
[8]
2016. aastal suurenes viimastele aastatele omaselt osauhingute arv ja vahenes FIE-de arv. Koige enam suurenes ettevotete arv Harju maakonnas (umbes 3000 ettevotte vorra), jargnesid
Valga maakond
(umbes 300) ja
Rapla maakond
(umbes 200)Koige enam lisandus
mikroettevotjaid
.
[8]
Eestis tegutsevad 65 riigi ettevotted.
Euroopa Liidu
liikmesriikidest ei ole siin tegutsevat
tutarettevotet
ainult
Portugalil
ja
Horvaatial
. Eesti ettevotetel on tutarettevotteid enam kui 60 riigis, millest suurem osa asub Euroopas.
[8]
2016. aastal toodeti Eestis elektrit kokku 12 teravatt-tundi, mis on 15% rohkem kui 2015. aastal. Aastases vordluses suurenes sisetarbimine 3% ja eksport vahenes ule 12%, kuid Eestis uletab sellegipoolest toodang tarbimist ja Eesti on netoeksportiv riik.
[8]
Ligi 90% Eesti elektrist toodetakse
polevkivist
. Ulejaanud energia toodetakse
maagaasist
,
vedelkutustest
,
puidust
ja teistest
taastuvatest energiaallikatest
.
[8]
Taastuvelektri
toodang vahenes 2016. aastal eelneva aastaga vorreldes 6%. Koige enam vahenes tuuleenergia toodang (15%). Kuni 2015. aastani oli taastuvelektri toodang aina kasvanud.
Prugilates
ja veepuhastusjaamades tekkival biogaasil pohinevat elektrienergiat toodeti 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vahem kui eelneval aastal.
[8]
Polevkivist toodetakse peale elektrienergia ka
polevkivioli
. 2016. aastal toodeti polevkivioli 740 000 tonni, millest ligi 90% eksporditi. Peamised sihtriigid olid
Belgia
(35%),
Holland
(31%) ja
Rootsi
(13%).
[8]
Eesti
majutusettevotetes
tootas 2016. aastal umbes 10 000 inimest. Majutusteenuste muugist saadud sissetulek suurenes viiendat aastat jarjest ja oli 2015. aastaga vorreldes 10% suurem. Uhel turistil tuli uhe oo eest maksta keskmiselt 35 eurot.
[8]
2016. aastal kais Eestis ligi kuus miljonit valiskulastajat (4% rohkem kui eelneval aastal), kes tarbisid siin kaupu ja teenuseid ligi 1,4 miljardi euro eest. Eesti suuremad turismipartnerid on
Soome
,
Venemaa
ja
Lati
. Soome statistikaameti andmetel tehti enam kui viiendik soomlaste oobimistega reisidest Eesti. Iga neljas reis Eesti tehti valjastpoolt
Euroopa Liitu
ja pisut vahem kui pool valiskulastajatest peatusid Eestis vaid uhe paeva.
[8]
2016. aastal oli Eestis avatud 1454 majutusettevotet, kus oli kokku 25 000 tuba ja 59 000 voodikohta. 222 majutusettevottes olid toad ka piiratud liikumisvoimega inimestele. Kokku peatus majutusettevotetes 3,3 miljonit turisti (Eesti riiklikus turismiarengukavas 2014?2020 seati 2020. aasta eesmargiks viis miljoni oobimist). 38% neist olid siseturistid, kellest 62% oli puhkuse- ja 23% tooreisil. Eestis kainud valisturistidest peatus majutusettevottes 34%. Kokku veetsid turistid majutusettevotetes 6,2 miljonit oopaeva, millest 2,2 miljonit oopaeva kasutasid siseturistid.
[8]
Tootlev toostuse
valdkond holmab materjalide, ainete voi komponentide mehaanilist/fuusikalist voi keemilist muundamist/tootlemist uueks tooteks. Toodeldavaks materjaliks, aineks voi komponendiks on pollumajanduses, metsanduses, kalanduses voi maetoostuses toodetud toore voi tootleva toostuse mone teise tegevusala toode. Tavaliselt loetakse tootlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist voi rekonstrueerimist.
Eesti olulisim tootleva toostuse haru on masinatoostus (umbes 25% toodangust). Tahtsuselt jargmised on puidu- ja paberitoostus (20%),
toiduainetoostus
(15%),
keemiatoostus
(umbes 10%),
metallitoostus
(13%) ja
kergetoostus
(alla 5%).
[40]
Tootlev toostus on Eesti suurim
majandussektor
, 2018. aastal oli Eesti toodetud kaupade eksport 10,4
miljardit ? 72% kogu kaupade
ekspordist
, valdkonnas on ~124 000 tootajat ja moodustab 15,4%
Eesti SKP
-st ning 20%
SKP kasvust
2018 tuli tootlevast toostusest
[41]
-
Pikemalt artiklis
Eesti tootlev toostus
,
Eesti puidutoostus
,
Eesti toidutoostus
,
Eesti rasketoostus
, Eesti elektriseadmete tootmine,
Eesti mooblitoostus
,
Eesti keemiatoostus
,
Eesti tekstiilitoostus
,
Eesti ehitusmaterjalide toostus
,
Eesti masinatoostus
,
Eesti metallitoostus
Eesti toidutoostus
on
tootleva toostuse
haru, mis tegeleb
pollumajanduse
,
jahinduse
ja
kalanduse
saaduste tootlemisega
toiduaineteks
. Toiduainetoostuse harud on
Eesti lihatoostus
-,
piima
-,
leiva
-,
suhkru
-,
veinitoostus
,
tubaka
-,
juustu
-,
olletoostus
jms.
Maetoostuse
valdkond holmab looduses tahkel (kivisusi, polevkivi ja maagid), vedelal (nafta) voi gaasilisel kujul (maagaas) esinevate mineraalide kaevandamist maaalustes kaevandustes, lahtistes karjaarides, puuraukude kaudu, merepohjast jms meetodil. Maetoostuse valdkonda kuuluvad abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks, nt purustamine, peenestamine, puhastamine, kuivatamine, sortimine, maagi rikastamine, maagaasi veeldamine ja tahke kutuse aglomeerimine. Neid toid teevad maavarade kaevandamisega tegelevad ja/voi muud laheduses paiknevad uksused.
-
Pikemalt artiklis
Eesti maetoostus
,
Eesti maetoostus
-
Pikemalt artiklis
Eesti veondus ja laondus
-
Pikemalt artiklis
Eesti raudteetransport
-
Pikemalt artiklis
Eesti merendus
,
Eesti laevandus
Kaubalaevade kandevoime (Dedveit, DWT) 1993 kuni 2017
1993
| 1994
| 1995
| 1996
| 1997
| 1998
| 1999
| 2000
| 2001
| 2002
| 2003
| 2004
| 2005
| 2006
| 2007
| 2008
| 2009
| 2010
| 2011
| 2012
| 2013
| 2014
| 2015
| 2016
| 2017
|
701
| 698
| 680
| 595
| 550
| 567
| 454
| 363
| 281
| 246
| 233
| 227
| 164
| 101
| 126
| 110
| 95
| 99
| 73
| 84
| 78
| 64
| 67
| 80
| 85
|
[42]
[43]
-
Pikemalt artiklis
Eesti eksport
2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi euro eest. Enim viidi Eestist valja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatahtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 22%. Jargnesid puit ja puittooted (10%), pollumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused toostustooted (9%). Lopptarbimise jaotuse jargi (kapitalikaubad, vahetooted ja tarbekaubad) viidi 2016. aastal enim valja vahetooteid, mis moodustasid koguekspordist 53%.
[8]
Eestist eksporditi kaupu 178 riiki. Suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu eksporditi 18% koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal Lati (9%). Aastaga suurenes eksport koige rohkem Mehhikosse, Saksamaale ja Soome, kuid vahenes Latti, Hollandisse ja Rootsi.
[8]
Eesti paritolu toodete ekspordi osatahtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel pusinud vahemikus 71?72%. Eesti paritolu toode peamiseks ekspordi sihtriigiks oli Rootsi, kuhu eksporditud kaubast oli 90% Eesti paritolu. Koige vaiksem osatahtsus Eesti paritolu kaupade ekspordis on Venemaal, kuhu eksporditud kaubast oli Eesti paritolu 26%. Kaubajaotistest oli Eesti paritolu toodete osatahtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete valjaveos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste toostustoodete (sh moobel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (91%).
[8]
Eesti ekspordi osatahtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,2%.
[8]
Teenuseid eksporditi 2016. aastal 5,5 miljardi euro eesti. Maakondadest eksporditi teenuseid koige rohkem Harjumaalt ehk 3,60 miljardi euro eest, millest 2,50 miljardit moodustas Tallinna linna eksport. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,28 miljardi euroga, millest 0,26 miljardit eurot eksporditi Tartu linnast. Koikide teiste maakondade eksport oli vahemalt suurusjargu vorra vaiksem. Tegevusala jargi moodustasid suurima osa veondus ja laondus (27%), info ja side (11%) ning tootlev toostus (9%).
[19]
Kaupade eksport, 2004?2016 (mld eurot)
|
|
2016. aastal imporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,5 miljardi euro eest. Eestisse imporditi koige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatahtsus oli Eesti koguimpordis 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning pollumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Ka impordist oli lopptarbimise jargi koige suurem osatahtsus vahetoodetel, mis moodustasid koguimpordist 51%.
[8]
Koige enam imporditi kaupu Soomest, kust saabus 13% koguimpordist. Jargnesid Saksamaa (11%) ja Leedu (9%). Aastaga suurenes kaupade sissevedu enim Hollandist ja Ungarist ning vahenes Soomest ja Venemaalt.
[8]
Eesti impordi osatahtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,3%.
Teenuseid imporditi 2016. aastal 3,9 miljardi euro eesti. Maakondadest imporditi teenuseid koige rohkem Harjumaale ehk 2,10 miljardi euro eest, millest 1,60 miljardit moodustas Tallinna linna import. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,16 miljardi euroga, millest 0,15 miljardit eurot imporditi Tartu linna. Koikide teiste maakondade import oli vahemalt suurusjargu vorra vaiksem. Tegevusala jargi moodustasid suurema osa veondus ja laondus (17%), info ja side (8%) ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsoidukite ja mootorrataste remont (8%).
[19]
2016. aastal oli kaubavahetuse puudujaak 1,6 miljardi eurot. Eelneva aastaga vorreldes suurenes puudujaak 62 miljoni euro vorra. Ulejaak oli suurim puidu ja puittoodete ning mitmesuguste toostustoodete (sh moobel, kokkupandavad puidust ehitised) kaubavahetuses, puudujaak oli suurim transpordivahendite ning keemiatoostuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.
[8]
Teenuste bilanss oli 2016. aastal kogu Eesti peale kokku positiivne 1,60 miljardi euroga.
[19]
EL struktuurifondide raha ja selle kasutamine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
2012. aasta Reutersi uuringute tulemusel oli Eesti on edukaim taristuteks ette nahtud Euroopa Liidu raha kulutaja (Reuters analuusis 10 Ida-Euroopast parit liikmesriigi EL-i raha kasutamist). Alates 2007. aastast on Eesti ara kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost
[44]
.
-
Pikemalt artiklis
Eesti majanduse ajalugu
9000?8000 eKr kuni 5000 eKr elasid Eesti aladel
Kunda kultuuri
inimesed, kes tegeles peamiselt
koriluse ja kuttimisega
. Eesti aladel polnud eriti metalle ja pronksi toodi
Poolast
.
Vana-Roomast
parit leidude vahesuse pohjal voib oletada, et siinsed inimesed polnud kuigi joukad. Paikne pollumajandus tekkis Eesti aladel 100?400 pKr.
[45]
Viikingid
hakkasid labi Eesti alade viima labi kaupu
Novgorodi
ja
Kiiev
kaubanduskeskustesse. Ajaloolisest
Birka
linnast Rootsis oli Eesti alade kaudu minnes hea valtida
Vahemerel
tegutsevad
saratseenidest
piraate
. Metall liikus labi Eesti alade itta ning
karusnahk
ja
puit
laande. Kaubavahetusest annavad tunnistust tuhanded leitud
Butsantsi
,
Araabia
ja
Saksa
mundid.
13. sajandini oli Eesti aladel elav rahvas iseseisev ja ruustas isegi
Rootsi
ja
Taani
alasid.
Pohjala ristisodade
tulemusel jagunesid Eesti maa-alad taanlaste,
Liivi ordu
ja
Saksa ordu
vahel.
Revalist
ja
Narvast
said olulised kaubanduskeskused. Samal ajal hakkas tekkima
parisorjus
. Kohalikud talupojad tootasid suurte
moisate
heaks, mis kuulusid sakslastele.
1710. aastal uhendati kogu Eesti ala
Vene tsaaririigiga
. 19. sajandi alguses kaotati parisorjus, kuid paljud kaasnevad igandid, naiteks
teoorjus
jai kehtima. 1857. aastal loodi
Kreenholmi Manufaktuur
, mis oli 19. sajandi teisel poolel koige moodsam toostusettevote Venemaa Keisririigis ja mitukummend aastat koige suurem tekstiilivabrik kogu Euroopas.
Toostuse areng Eestis kiirenes markimisvaarselt 1890. aastail, kui rakendati hoogsalt Venemaa rahandusministri krahv
Sergei Witte
Venemaa toostuse arenguprogrammi. Neil aastail rajasid Peterburi, Moskva ja kohalikud baltisaksa ari- ja raharingkonnad koos valisinvestoritega Eesti territooriumile mitu suurt ettevotet:
vagunitehase Dvigatel
(1898),
elektromehaanikatehase Volta
(1899),
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku
(1898),
tselluloosivabriku Waldhof
(1898),
tsemenditehase Asserin
(1899) jmt. Rekonstrueerimise tulemusena muutusid suurettevotteiks
A. M. Lutheri vineeri- ja mooblivabrik
(asutatud 1883),
E. Osse ja Ko tselluloosivabrik
(1893),
E. Johansoni paberivabrik
(1887),
F. Wiegandi
(1859) ja
F. Krulli
(1865) masinatehas,
Narva kalevi-
(1819) ja
linavabrik
(1851),
Kunda tsemendivabrik
(1870) jmt. 1890. aastate alguses olid Eesti kuus tahtsaimat toostusharu
tekstiili-
,
metalli-
ja
masina-
,
puidu-
, mineraalainete tootlemise (
AS ?Port Kunda”
ja
AS-i ?Asserin” tsemenditehas
,
Tamsalu
ja
Rakke lubjatehas
),
toiduaine-
ning paberi- ja tselluloositoostus. 84% toostustoodangust andis tekstiilitoostus. Eesti puuvillatoostus, valmistas ulevenemaalise toojaotuse raames puuvillast longa
Łod?i
piirkonna tekstiiliettevotete ning toorriiet Peterburi ja Moskva
sitsivabrikutele
. 1900. aastal andsid
Kreenholmi Puuvillamanufaktuur
ja
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik
4,6% Venemaa puuvillase longa ja 1,3% puuvillase riide kogutoodangust.
20. sajandi alguseks oli metallitoostuse areng Eestis vaga kiire ja tema osatahtsus kasvas 21%-ni, toiduainetoostus tousis osakaalult kolmandaks. Eesti metalli- ja masinatoostuse ettevotted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid pollutooriistu ja -masinaid,
meiereide
,
saeveskite
ja
piiritusvabrikute
seadmeid,
kanalisatsiooni
- ja veetorusid,
kulmutusseadmeid
,
aurukatlaid
,
naftamootoreid
, kauba- ja
reisivaguneid
,
allveelaevu
, elektriaparaate ja -masinaid.
Vahetult enne I maailmasoda rajati Tallinnasse riiklike tellimuste taitmiseks valiskapitali osalusega kolm suurt laevatehast ?
Vene-Balti
(1912),
Bekkeri
(1912) ja
Noblessneri laevatehas
(1913). 1914 moodustas Saksa, Prantsuse-Belgia ja Inglise kapital 28% toostusettevotete pohikapitalist, valisinvestorite huviobjektiks olid peamiselt
tekstiili-
,
tselluloosi-
, vineeri- ja olletoostus.
1900. aastal oli 500 ja enama toolisega ettevotteid 9 (3% toostusettevotete uldarvust), kuid nad andsid tood 66%-le vabrikutoolistest (22 000). 1913. aastal oli selliseid ettevotteid 15 (7% ettevotete uldarvust) ning neis tootas ligi 2/3 koigist toostustoolistest (42 000). Enne
I maailmasoda oli Eestis
majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hoivatud pollumajanduses, 15% toostuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Eesti ala majandus jai pohiliselt
agraarseks
.
Eesti
iseseisvumise
jarel loodeti ebarealistlikult, et Eesti suudab
Noukogude Venemaa
aaretul turul leida omale koha ning olla sillaks
Laane
ja Venemaa vahel.
[46]
10. oktoobril 1919 vottis
Asutav Kogu
vastu maaseaduse,
mille alusel korraldati
uks Euroopa aarmuslikemaid
maareforme
ja voorandati ule 90%
moisnike
suurmaavaldustest ja loodi 55 000 uut
talu
. Need olid kull liiga vaiksed, et olla majanduslikult tohusad ja
pankrotistumine
oli tavaline nahtus.
[47]
Venemaa keisririigi aegne metalli- ja keemiatoostus ei suutnud uue majanduskeskkonnaga kohaneda ja varises kokku. Teistest kiiremini suutis uueneda tekstiili- ja paberitoostus, rajati Eestis hulk uusi
siseturu
jaoks tootavaid vaikeettevotteid. 1920. aastail oli endiselt suurtoostuses esikohal Eestis tekstiilitoostus, andes 20?22% toostustoodangust. Suurim tekstiilitoostuse haru oli puuvillatoostus, kus olid esikohal tootmise restruktureerinud
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik
ja
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur
. Kasvas toidu- ja maitseainetoostuse osakaal, andes 16?22% toostuse kogutoodangust. Tavaparaste tootmisharude ? jahu-, leiva-, parmi-, vorsti-, kalakonservi-, olle- ja piiritustoostuse ? korvale kerkis maiustustetoostus. Arenes paberi- ja tselluloosi-, taielikult uuenenud metalli- ja masina- ning ehitusmaterjalitoostus, eraviisiline ja
riiklik polevkivi-
ja turbatoostus, mis varustas vabrikuid ja tehaseid ning raudteed kutusega. 1921. aastal ehitati katsetehas
Kohtlasse
, 1924. aastal ehitati Kohtlasse
olivabrik
.
1920. aastate keskpaigaks olid Eesti kullavarud otsas ja majandus kriisis, kust ei paistnud valjapaasu. Majandusele andis uue hingamise 1924. aastal
rahandusministriks
saanud
Otto Strandman
. Tema juhtimisel karbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati
valjavedu
ja karmistati
laenusaamise
tingimusi. Lisaks lopetati
toostuse
eelisarendamine ja keskenduti hoopis
pollumajandusele
. Majanduskriisi ajal laks kuni 15% riigieelarvest pollumeestele makstavateks toetusteks. 1920. aastate teisel poolel hakkas Eesti majandus kiirelt arenema.
[46]
1920. aastate keskpaigaks oli toostus stabiliseerunud ning arenes tousu suunas, saavutades 1928. aastal sojajargse korgseisu. Toostuse rekonstrueerimine ja moderniseerimine sai teoks peamiselt
valisinvesteeringute
abil. Koige tahtsam toostuse arengumootor oli
eksport
. 1920. aastate lopul veeti ligi 40% toostustoodangust valja, koige suurema osa eksporttoodangust moodustasid tekstiiltooted, nende tahtsaimad muugiturud olid Saksamaa, Taani ja Lati. Paberi ja
tselluloosi
pohilised tarbijad olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. 1. jaanuaril 1928 viidi labi
rahareform
ja
margad
asendati
kroonidega
.
[47]
1930?1933 mojutas
ulemaailmne majanduskriis
Eestit vaga tugevalt ja riigist kais ule jarjekordne
pankrotilaine
. Raskeks loogiks oli
Suurbritannia
naelsterlingi
devalveerimine 1931. aasta novembris. Eesti
SKT
langes kriisiaastatel hinnanguliselt 10%, suurelt avaldus kriis
Eesti valiskaubanduse
kaibes, mis pusivhindades moodustas 1933. aastal, 1928. aasta tasemest vaid veerandi. Eesti sissetulekud vahenesid ajavahemikus 1929?1932 enam kui 25 protsenti.
Majanduskriisis
kehtestas valitsus range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, karbiti koosseise ja vahendati riigiametnike palku. 1932. aasta aprillis kehtestati ?Toopuuduse vastu voitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seadus“, mille kohaselt oli valitsusel oigus vallandada riigi- voi omavalitsusteenistusest isikuid, kelle abikaasa sai samuti palka riigilt voi omavalitsuselt. Toopuuduse vastu voideldi
hadaabitoodega
. 1931. aastal kandus kriis pangandussektorisse, Eesti Panga juhatus vottis vastu otsuse, mis nagi ette valisvaluuta muumist vaid neile, kes seda rahvamajanduse huvides kasutasid, kehtestades
valuutakontrolli
[48]
. Kriisist toibumisele aitas suuresti kaasa krooni
devalveerimine
27. juunil 1933, krooni vaartust langetati 25 protsendi vorra, viies selle
Rootsi krooni
tasemele. Toostuse kriisijargne elavnemine algas 1934, mis toi kaasa tootmiskulude ja muugihindade vaheliste kaaride vahenemise ja loi toostusele paremad tingimused. 1930. aastate keskel hakkas majandus hoogsalt kasvama ja inimeste
elatustase
tousma. Selleks ajaks oli Eestist kujunenud edukas
liha
- ja
piimatoodete
valjavedaja. Peamiselt veeti
Suurbritanniasse
. Lopuks hakkas ka taastuma pollumajandus. Kasutusele voeti muude
loodusvarade
hulgas
turvas
. 1935. aasta sugiseks koostati majanduse uksikasjalik arengukava ja riiklik investeerimisprogramm aastaiks 1936?1937. Kavandati rajada kriisidele vastupidav kohalikel loodusvaradel pohinev toomahukas toostus, et saavutada maksimaalne toohoive. Esmatahtsaks kuulutas valitsus polevkivi-, turba-, polevkivikeemia-, tulekindla ehitusmaterjali ja
sulfaattselluloositoostuse
arendamise. Pollumajanduse toodangu suurendamiseks oli kavas ulatuslikult ules harida uudismaa ning muuta maaparandustoodega pollu-, karja- ja heinamaad viljakamaks. Riigi initsiatiivil moodustati keskuhistud
Eesti Voieksport
,
Eesti Lihaeksport
,
Eesti Munaeksport
. Impordile kehtestati ranged reeglid, neid sisuliselt sunniti uheskoos tegutsema. Majanduslikult arengult sarnanes Eesti
Kreeka
,
Itaalia
,
Ungari
ja
Poolaga
.
Soomest
jaadi moningal maaral, kuid
Rootsist
,
Taanist
ja
Laane-Euroopa
riikidest juba tugevalt maha.
[47]
Intensiivse riikliku investeerimise tulemusena suurenes markimisvaarselt riigi osalus toostuses, 1937. aasta majandusloenduse andmetel moodustas riigile ja omavalitsustele kuuluvate toostusettevotete vara vaartus 13% Eesti suur-, kesk- ja vaiketoostuse vara koguvaartusest. 1936. aastal kujundati riigi polevkivi- ja turbatoostus umber 95-protsendilise
riigiosalusega aktsiaseltsideks
Esimene Eesti Polevkivitoostus
ja
Eesti Turbatoostused
. Rajati
Lehtse uus turbatehas
, laiendati
Ellamaa elektrijaama
, ehitati mitu elektrijaama ja reorganiseeriti kahjudega tootav AS Virumaa Elekter, mille aktsiatest kuulus 50% riigile. Eesti
elektrifitseerimiseks
ja sellega seoses olevate ulesannete taitmiseks asutati 1939 AS Elektrikeskus, mille aktsiatest kuulus riigile 80%. Rajati ka riiklikud AS-d Telliskivi Tehased,
Kehra sulfaattselluloositehas
,
Tootsi briketitehas
ja
Maardu fosforiiditehas
. Metsamaterjali tootlemine ja turustamine koondati riikliku AS-i
Eesti Metsatoostus
ning ehitusmaterjalide muuk siseturul riiklikule kaubandusuhingule
Ehituskivi
.
Metallitoostuse alal tegid riigi omanduses oleva
Riigi Sadamatehased
laevaremonditoid, valmistasid raadiosaate- ja -vastuvotujaamu,
turbaloikusmasinaid
,
sildkraanasid
,
koppsuvendajaid
, trammi- ja rongivaguneid, neete, polte, mutreid jms.
Sojaministeeriumi
alluvuses olev
Arsenal
valmistas relvi ja sidevarustust sojavaele. 1937 omandas valitsus
Eesti Dvigateli
aktsiad.
Riigiettevotete
tegevuse kooskolastamiseks ning majanduse uldkusimuste arutamiseks ja lahendamiseks
Riigi Majanduskomitee
.
1940. aasta suvel alustati Eesti majanduse uhendamist
Noukogude Liidu
plaanimajandusega
.
Toostus
,
pangandus
ja peagi ka
kaubandus
riigistati
. Pollumajanduses sooviti tekitada uusmaasaajate kihti, mistottu karbiti suuremate talude maaomandit ja osa pollumajandusloomi voeti ara. 1941. aastal kohustati talunikke muuma riigile pollumajandussaadusi madalama hinnaga. 25. novembril 1940 viidi labi
rahareform
, mille kaigus vahetati
kroonid
rublade
vastu. Esmatarbekaupade hinnad tousid huppeliselt ning teatud kaupadele kehtestati ostupiirangud.
[47]
- Vt.
Eesti NSV majandus
Saksa okupatsiooni
ajal toimis Eesti majandus
Saksa riigi
huve taitva sojamajandusena.
Hjalmar Mae
juhitud
Eesti Omavalitsuse
moju majandusele oli peaaegu olematu. Toostusettevotted taitsid
Saksa sojavae
tellimusi, kuid toojoust oli suur puudus ning rakendati isegi
sojavange
. Noukogude
maareform
tuhistati ning
Noukogude okupatsiooni ajal
riigistatud vara tagastati osaliselt. Taludele kehtis toiduainete muugi kohustus, kuid tingimused olid siiski leebemad kui
Noukogude okupatsiooni ajal
.
[47]
-
Pikemalt artiklis
Eesti NSV majandus
Uhiskondlik kogutoodang Eesti NSV-s (%)
[49]
|
1960
|
1965
|
1970
|
1988
|
Toostus
|
60
|
65
|
63
|
62
|
Pollumajandus
|
21
|
19
|
19
|
18
|
Ehitus
|
9
|
7
|
9
|
9
|
Kaubandus, teenindus
|
7
|
5
|
6
|
7
|
Transport ja side
|
3
|
4
|
4
|
5
|
Sojajargsetel aastatel Eesti majandus riigistati ja kehtestati
plaanimajandus
. Esimestel sojajargsetel kumnenditel investeeriti
NSV Liidu
eelarvest Eestisse suuri summasid ja Eesti majandus arenes kiiresti. Olulisel kohal oli metalli- ja masinatoostus. Kirde-Eestisse rajati polevikivikaevandamis- ja energeetikakompleks ning loodi uusi kaevandusi. Ettevotted jagunesid kolmeksː Moskvast juhitavad, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud ettevotted.
[50]
1957. aastal kehtestati NSV Liidus rahvamajandusnoukogude susteem, mis tahendas, et
Eesti NSV
juhtkonna kaasaraakimisoigus majanduse suunamisel suurenes. 1965. aastal aga noukogud kaotati. Uleliidulises toostuses oli Eesti valdkondadeks energeetika, kalapuuk ja -toostus, paberi ja mineraalvaetiste tootmine ning puuvillase ja linase riide valmistamine. Neis harudes
eksporditi
1960. aastate teise poole seisuga ule 70% toodangust.
[51]
1970. aastatel aeglustus majandus markimisvaarselt kogu NSV Liidus ja algas
stagnatsiooniaeg
. Paljud Eestis asuvad ettevotted ei sobinud tegelikult siia kas geograafilistel voi okoloogilistel pohjustel voi toojou nappuse tottu, kuid Eesti tooviljakus oli NSV Liidu keskmisest korgem ja taristu paremini arenenud, mistottu sooviti ettevotteid siin hoida. 1970. aastatel oli Eestis umbes 150
kolhoosi
ja peaaegu sama palju
sovhoose
.
[51]
1980. aastatel hakati rajama
vaikeettevotteid
, mida seni oli arenenud maadega vorreldes olnud Eestis vaga vahe. 1987. aastast lubati eraisikutel asutada
kooperatiive
(algul teeninduses ja kaubanduses, hiljem mujalgi). 1988. aastal asutati
Tartu Kommertspank
, millega pandi alus erapangandusele. Eesti majandus hakkas liikuma plaanimajanduselt
turumajanduse
poole. Kumnendi lopuks jargiti juba oma majandusreformi kava, mitte uleliidulisi seadusi, kuid tervikliku majandus- ja rahanduspoliitika jargimine sai voimalikuks alles parast
taasiseseisvumist
.
[52]
Eesti taasiseseisvumise
jarel oli Eestis kehtivaks valuutaks
rubla
ja
NSV Liidu
huperinflatsioon
mojutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tousid hinnad umbes 10 korda. 20.?22. juunil 1992 viidi labi
rahareform
, mille kaigus asendati rubla
Eesti krooniga
. Eesti palga- ja hinnatase oli algul vaga madal. Eesti kroonile maaratud vahetuskurss ergutas valjavedu. Kuna Vene turg oli muutunud peaaegu maksejouetuks, poordus Eesti majandus kiirelt
Laande
, eelkoige
Skandinaaviasse
. Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja valiskapitalil pohinevad ettevotted ning
riigiettevotted
erastati
.
[47]
1994. aastal hakkas majandus sugava languse jarel taas kasvama. 1. jaanuaril joustus
Euroopa Liiduga
vabakaubandusleping
. 1996. aastal avati
Tallinna Vaartpaberibors
. Eesti ettevotete aktsiate hinnad tousid luhikese ajaga vaga kiirelt. 1997. aastal solmiti Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumise leping.
[47]
Kaks aastat parast Tallinna borsi kaivitumist, tabas seda ullatuslik langus ja 1999. aastal jargnes
Venemaa 1998. aasta rahanduskriisi
mojul
majanduslangus
.
Aasia finantskriisi
mojul esitlesid 1998. aasta 17. augustil
Venemaa Foderatsiooni valitsus
ja
Venemaa keskpank
Venemaa majanduskriisi
kriisikava
, mis holmas rubla
devalveerimist
, Venemaa sisevola tasumise tahtajatut peatamist ning teatud valisvaluutades nomineeritud valisvolgade tasumise peatamist 90 paevaks. 2. septembril loobus Venemaa keskpank rubla kursi kaitsmisest ja lasi selle vabaks, kursi vabakslaskmisele jargnenud kuu jooksul langes rubla vaartus kahe kolmandiku vorra. Kuna tol ajal oli Venemaa Eestile oluline kaubanduspartner, avaldas kriis suurt moju ka Eestile. Venemaa finantskriis tabas valusalt Venemaale eksportivaid Eesti ettevotteid. 1998. aasta Venemaa finantskriis mojutas markimisvaarselt pankade klientide krediidivoimelisust ja kriisi ajal toimus Eestis ulatuslik omandi umberjaotus, mille kaigus muudi hulk kodumaiseid ettevotteid valisomanikele. Venemaa kriis pohjustas uhelt poolt pangandussektori konsolideerumise, mille kaigus uhinesid
Hansapank
ja
Eesti Hoiupank
ning
Eesti Uhispank
ja
Tallinna Pank
. Kuulutati valja
Eesti Maapanga
ja
EVEA Panga
pankrot
.
Krooni
vahetuskurss seoti
euroga
.
[47]
1999. aasta teisel poole vois taheldada majandusolukorra stabiliseerumist ning tegevusmahtude kasvu jarkjargulist taastumist.
2000. aastal algas uus majandustous. 1. mail 2004 uhines Eesti Euroopa Liiduga, 2004. aastal uhines Eesti
NATO
-ga. Teeninduse osatahtsus
SKT
-s hakkas suurenema ning pollumajanduse ja toostuse osatahtsus vahenema. Suurettevotted olid enamasti asendunud keskmiste ja vaikeettevotetega ning erasektor moodustas majandusest 80%. Eesti elatustase lahenes kiirelt Euroopa Liidu arenenumate riikide omale. Samal ajal toimus laenu- ja kinnisvarabuum ning riik paisutas liigselt
riigieelarvet
.
[47]
2009. aastal joudis Eestisse ulemaailmne
suur majandussurutis
(
Eesti 2008.?2010. aasta majandussurutis
). SKT vahenes 14% ja
tootus
tousis 6% pealt 15% peale. Oluliselt karbiti riigieelarve kulusid. Sisetarbimise olulise vahenemise tottu pidurdus hinnatous, mistottu onnestus Eestil taita eurole ulemineku tingimused. Euroalaga liituti 1. jaanuaril 2011.
[47]
-
Pikemalt artiklis
2011. aasta Eesti rahareform
- 2. juulil
2007
kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis valjavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur
Moody's
kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes valjavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne
[53]
.
- 23. juulil
2008
kinnitas reitinguagentuur
Standard & Poor's
Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja luhiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ulekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu valjavaade on negatiivne
[54]
.
- 8. aprillil
2009
alandas reitinguagentuur
Fitch
Eesti
riigireitingut
astme vorra tasemele BBB+, jattes reitinguvaljavaate negatiivseks
[55]
- 19. juulil
2010
tostis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pugala vorra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu valjavaate stabiilsena
[56]
.
- 5. jaanuaril
2011 eemaldas Moody’s ulempiiri Eesti ettevotete reitingutelt, mis voimaldab Eestis tegutsevatel ettevotetel omada kuni korgeima taseme ehk
AAA-reitingut
ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevotete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud volakirjade ja pangahoiuste AAA-reiting peegeldab sarnaselt teiste euroala riikidega nuud ka Eesti puhul seda, et
moratooriumi
kehtestamise oht on vaga vaike. Eesti riigireiting jai tasemele A1, stabiilse valjavaatega
[57]
.
- 2013. aasta maikuus kinnitas
reitinguagentuur
Fitch Eesti riigireitingu senisel korgel tasemel A+ koos stabiilse valjavaatega
[58]
.
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
1,5
https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=73&pr.y=11&sy=2016&ey=2021&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=939&s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&grp=0&a=
- ↑
2,0
2,1
"Arhiivikoopia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 30. mai 2015
. Vaadatud 27. oktoobril 2019
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
3,0
3,1
"Arhiivikoopia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 14. november 2019
. Vaadatud 27. oktoobril 2019
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
http://hdr.undp.org/en/2018-update
- ↑
https://data.worldbank.org/indicator/SL.TLF.TOTL.IN?locations=EE
- ↑
https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=une_rt_m&lang=en
- ↑
7,0
7,1
"Arhiivikoopia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2020
. Vaadatud 27. oktoobril 2019
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
8,00
8,01
8,02
8,03
8,04
8,05
8,06
8,07
8,08
8,09
8,10
8,11
8,12
8,13
8,14
8,15
8,16
8,17
8,18
8,19
8,20
8,21
8,22
8,23
8,24
8,25
8,26
8,27
8,28
8,29
8,30
8,31
8,32
8,33
8,34
8,35
8,36
8,37
8,38
8,39
8,40
8,41
8,42
8,43
8,44
8,45
Eesti Statistika. "Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/2017", Tallinn, 2017.
- ↑
Viitamistorge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega
CIA"
on ilma tekstita.
- ↑
National Debt Clocks (28. oktoober 2017).
"National Debt of Estonia"
(inglise)
. Vaadatud 28.10.2017
.
- ↑
11,0
11,1
Statistikaamet (16. oktoober 2017). "Riigieelarve tulud ja kulud, aasta". Statistikaamet.
;
;
- ↑
Merili Nael (9. juuni 2017).
"S&P kinnitas Eesti reitingu senisel tasemel"
.
err.ee
. Statistikaamet
. Vaadatud 29.10.2017
.
- ↑
"Rating Action: Moody's affirms Estonia's A1 rating; maintains stable outlook"
(inglise). Statistikaamet. 21. juuli 2017
. Vaadatud 29.10.2017
.
- ↑
"Fitch Affirms Estonia at 'A+'; Outlook Stable"
.
Reuters
(inglise). 12. mai 2017
. Vaadatud 29.10.2017
.
- ↑
World Bank 2007
- ↑
"2017 Index of Economic Freedom" (inglise).
;
;
- ↑
Statistikaamet (11. august 2016).
"Sisemajanduse koguprodukti naitaja avaldamine alates 2017. aastast"
. Statistikaamet
. Vaadatud 26.11.2017
.
- ↑
18,0
18,1
Statistikaamet (30. november 2017).
"III kvartalis majanduskasv jatkus"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 1.12.2017
. Vaadatud 30.11.2017
.
- ↑
19,0
19,1
19,2
19,3
19,4
19,5
19,6
19,7
19,8
Statistikaamet.
"Statistika andmebaas"
. Statistikaamet
. Vaadatud 7.11.2017
.
- ↑
"SKP jooksevhindades uhe elaniku kohta, aasta (uuendatud 28.02.2019)"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 6.03.2019
. Vaadatud 3.03.2019
.
- ↑
"SKP jooksevhindades (uuendatud 28.02.2019)"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 6.03.2019
. Vaadatud 3.03.2019
.
- ↑
22,0
22,1
Statistikaamet.
"Statistika andmebaas. Tabel TT461"
. 14.11.2017
. Vaadatud 27.11.2017
.
- ↑
Statistikaamet.
"Statistika andmebaas. Tabel TT330"
. 14.02.2017
. Vaadatud 27.11.2017
.
- ↑
24,0
24,1
Statistikaamet (7.12.2017).
"Vabade ametikohtade arv III kvartalis suurenes"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 9.12.2017
. Vaadatud 9.12.2017
.
- ↑
25,0
25,1
25,2
Viitamistorge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega
mediaan
on ilma tekstita.
- ↑
"Keskmise palga kohta korduma kippuvad kusimused (KKK)"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 22.11.2017
. Vaadatud 14.12.2017
.
- ↑
27,0
27,1
27,2
27,3
Statistikaamet (29. november 2017).
"II kvartalis keskmise palga aastakasv kiirenes"
. Statistikaamet.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 1.12.2017
. Vaadatud 29.11.2017
.
- ↑
"Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mojutas enim toit"
. Statistikaamet. 8.01.2018.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 10.01.2018
. Vaadatud 9.01.2018
.
- ↑
29,0
29,1
Statistikaamet (22.09.2017).
"Eluaseme hinnaindeks jatkas II kvartalis tousu"
. Statistikaamet.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 8.11.2017
. Vaadatud 7.11.2017
.
- ↑
30,0
30,1
30,2
30,3
Maksu- ja Tolliamet (16.11.2017).
"Maksud ja maksususteem"
. Vaadatud 27.11.2017
.
- ↑
31,0
31,1
Maksu- ja Tolliamet (05.10.2017).
"Maksumaarad"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 1.12.2017
. Vaadatud 27.11.2017
.
- ↑
32,0
32,1
32,2
Maksu- ja Tolliamet (september 2017).
"Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018"
. Vaadatud 27.11.2017
.
- ↑
33,0
33,1
Krediidiasutused
Finantsinspektsioon (vaadatud 28.11.2017)
- ↑
Versobank ASi tegevusluba tunnistati kehtetuks
Finantsinspektsioon
- ↑
Ahti Tomingas.
Eesti Vabariik 100
, Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 200?201.
- ↑
Anu Ots (21.11.2017).
"Pollumajanduses on valdav osaajaga too"
. Statistikaamet
. Vaadatud 13.01.2018
.
- ↑
Maksu- ja Tolliamet (23.10.2017).
"Tasutud maksud, kaive ja tootajate arv"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 15.12.2017
. Vaadatud 14.12.2017
.
- ↑
Eliisa Matsalu (10.04.2017).
"Suurim kaive osutus maksuvolaks"
. Aripaev
. Vaadatud 14.12.2017
.
- ↑
"Elektri ja sooja tootmine"
. Vaadatud 4.11.2017
.
- ↑
"Tootlev toostus"
, Estonica
- ↑
Toostusettevotete uuring 2019
, 3. aprill 2019 (vaadatud 14.09.2020)
- ↑
"UNCTADstat Merchant fleet by flag of registration and by type of ship, annual, 1980-2017"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2018
. Vaadatud 22. aprillil 2018
.
- ↑
"Maritime proPilt: Estonia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2018
. Vaadatud 22. aprillil 2018
.
- ↑
Eesti on parim Euroopa Liidu rahade kasutaja
, e24.ee, 21.06.2012
- ↑
Ants Laansalu (03.09.2002). "Maamajanduse looduslikud eeldused". Estonica. Entsuklopeeida Eestist.
;
;
- ↑
46,0
46,1
Mart Laar.
101 Eesti ajaloosundmust
, Tallinn: Varrak, 2010. Lk 150.
- ↑
47,00
47,01
47,02
47,03
47,04
47,05
47,06
47,07
47,08
47,09
Ahti Tomingas.
Eesti Vabariik 100
, Tallinn: TEA Kirjastus, 2017.
- ↑
Karl Stern
, Valuutakontrolli rakendamine Eestis 1930. aastatel,
Ajalooline Ajakiri
, 2017, 1 (159), 79?102
- ↑
Ahti Tomingas.
Eesti Vabariik 100
, Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 188.
- ↑
Ahti Tomingas.
Eesti Vabariik 100
, Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 187?188.
- ↑
51,0
51,1
Ahti Tomingas.
Eesti Vabariik 100
, Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 188?189.
- ↑
Ahti Tomingas.
Eesti Vabariik 100
, Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 191.
- ↑
Eesti Pank: Eesti riigireiting naitab majandusarengu tasakaalustumist
[
alaline kodulink
]
, 22. jaanuar 2008
- ↑
Standard & Poor´s: Eesti riigireiting kinnitati; seoses majanduse raske maandumise ohuga jaab valjavaade negatiivseks
, EESTI PANGA PRESSITEADE, 23. juuli 2008
- ↑
Eesti riigireiting kukkus astme vorra
, Ohtuleht, 9. aprill 2009
- ↑
Reitinguagentuur Fitch tostis Eesti riigireitingut
[
alaline kodulink
]
, 19. juli 2010
- ↑
Moody’s eemaldas ulempiiri Eesti ettevotete reitingutelt
, Delfi Majandus, 6. jaanuar 2011
- ↑
Fitch kinnitas Eesti riigireitingu senisel korgel tasemel
, e24.ee, 3. juuni 2013
Euroopa riikide majandused
|
---|
|
|