August Georg Gailit ( 9. jaanuar 1891 Sangaste lahistel ? 5. november 1960 Orebro , Rootsi ) oli eesti kirjanik , kes kirjutas fantaasiakullaseid romaane , novelle ja foljetone .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gailit sundis Valgamaal Sangaste moisa lahedal Kuiksillal . Ta kasvas ules Laatre moisas . Alates 1899 . aastast oppis ta Valgas lati kihelkonna- ja linnakoolis , aastatel 1905 ? 1907 Tartu linnakoolis .

Aastatel 1911 ? 1914 tootas ta ajakirjanikuna Latis , 1916 . aastast Tallinna Teataja toimetuses, 1917 ? 1918 Postimehe toimetuses. Ta vottis osa Vabadussojast sojavaeametnikuna ja sojakirjasaatjana . Aastatel 1922 ? 1924 elas ta Saksamaal , Prantsusmaal ja Itaalias ning seejarel kutselise kirjanikuna Tartus , hiljem Tallinnas . Aastatel 1932 ? 1934 oli ta Vanemuise direktor. Alates juulist 1943 oli Gailit Tallinna raeharra.

1944. aasta sugisel pogenes Gailit koos perekonnaga Rootsi , kus ta elukohaks sai Orebro lahedal olev Ormesta mois. Gailit suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud porm maeti Orebro pohjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembril Orebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Uks leegitsev suda / ule rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.

Gailit kuulus kirjanike ruhmitusse Siuru . Ta oli Tallinna Kirjanike Uhingu juhatuse liige. ^[1] Alates 1945. aastast Valismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gailit oli aastast 1932 abielus operetinaitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898?1981). Ainsa lapsena sundis 1933 . aastal tutar Aili-Viktooria Gailit-Lindstrom (suri 14. novembril 2022 Vaxjos). Tema oe Anna abikaasa oli oigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser vanem , oepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, oetutar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik.

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiakullane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid " Muinasmaa " ( 1918 ) ja " Purpurne surm " ( 1924 ) ning novellikogud " Saatana karussell " ( 1917 ) ja " Randavad ruutlid " ( 1919 )). Samast ajast parinevad vaimukad kultuurikajalised foljetonid (kogu " Klounid ja faunid " ( 1919 )).

1920. aastatest parinevad novellikogud "Vastu hommikut" ( 1926 ) ja "Ristisoitjad" ( 1927 ). Romantilistes novellides " Toomas Nipernaadi " ( 1928 ; film " Nipernaadi ", 1983 ) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja luurilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan " Isade maa " ( 1935 ) kujutab Vabadussoda.

Romantilise ja realistliku kujutusviisi uhendamise suvenevat isikuparastumist tunnistavad romaanid " Karge meri " ( 1938 ; film 1981 ), " Ekke Moor " ( 1941 ) ja " Leegitsev suda " ( Vadstena 1945 ). Romaanis " Ule rahutu vee " ( Goteborg 1951 ) ja mitut proosa?anri uhendavas teoses " Kas maletad, mu arm? " (3 koidet; Lund 1951 ? 1959 ) kajastub kodumaa kaotamise traagika.

August Galit joonistas ka karikatuure ^[2] . Tema karikatuure avaldati 1913. aastal ajakirjas Sarjaja .

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• " Kui paike laheb looja " (jutustus), 1910
• " Saatana karussell " (novellikogu), 1917
• " Muinasmaa " (romaan), 1918
• " Klounid ja faunid " (foljetonid), 1919
• " Randavad ruutlid " (novellikogu), 1919
• " August Gailiti surm " (novellikogu), 1919
• " Purpurne surm " (romaan), 1924
• " Idioot " (novellikogu), 1924
• " Vastu hommikut " (novellikogu), 1926
• " Aja grimassid " (foljetonid), 1926
• " Ristisoitjad " (novellikogu), 1927
• " Toomas Nipernaadi " (romaan novellides), 1928
• " Isade maa " (romaan), 1935
• " Karge meri " (romaan), 1938
• "Kogutud novellid I?III" (novellikogu), 1940?1942
• " Ekke Moor " (romaan), 1941 [1]
• " Leegitsev suda " (romaan), 1945
• " Viimane romantik " (novellikogu), 1949
• " Ule rahutu vee " (romaan), 1951
• " Kas maletad, mu arm? " (uhendab mitut proosa?anri), 1951?1959
• "Pohjaneitsi" (novellikogu), 1991

"Kogutud novellid" I?III

• "Kogutud novellid I" ilmus 1940. aastal. Valjaandja kirjastus-osauhing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach . Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Eduard Ole . Sisu: "Viimne romantik" (1925), "Libahunt" (1926), "Laatsarus" (1923), Barrabas (1925), "Nurjatum roim" (1925) ja "Punased hobused" (1926)
• "Kogutud novellid II" ilmus 1940. aastal. Valjaandja kirjastus-osauhing Kultuurkoondis. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, Ferdinand Sannamehe skulptuuri jargi. Sisu: "Peetrus Kuppelvaar" (1925), "Uksindus" (1924), "Vastu hommikut" (1926), "Meri" (1926), "Tema Kuninglik Korgus" (1926)
• "Kogutud novellid III" ilmus 1942. aastal. Valjaandja Eesti Kirjastus. Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Aleksander Bergmann-Vardi . Sisu: "Kangelane partneriga" (1927), "Pohjaneitsi" (1927), "Ristisoitjad" (1927) ja "Taevaskoja asunik" (1927)

Tolked [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Toomas Nipernaadi"

• "Nippernach und die Jahrzeiten" Berlin, 1931
• "Meisjes van een zomer" Amsterdam, 1937
• "Tomas Nipernadis" Kaunas, 1938, 2. tr. Chicago 1952, 3. tr. Vilnius 1971
• "Toms Nipern?dijs" Riga, 1943, 2. tr. New York 1953
• "Toomas Nippernaati" Helsinki, 1942, 2. tr. 1955
• "Toomas Nipernaadi" Bruxelles & Paris, 1946
• "Dziwny ?wiat Tomasza Nipernaadiego" Warszawa 1988
• "Тоомас Нипернаади" Taллинн, 1993
• "Toomas Nipernaadi " Sawtry, 2018

"Isade maa"

• "Das Lied der Freiheit" Berlin, 1938
• "Sen?u zeme" Riga, 1943, 2. tr. New York 1954

"Karge meri"

• "Die Insel der Seehundsjager" Berlin, 1939
• "Ankara meri" Helsinki, 1939
• "Manniskor pa en o]]" Stockholm, 1940
• "Ostrov lovcu tulenu" Praha, 1941
• "Skarb? j?ra" Riga, 1943, 2. tr. 1952
• "Mennesker paa en Ø" København, 1944
• "Das rauhe Meer" Memmingen, 1985

"Ekke Moor"

• "Eke Mors" Esslingen, 1948, 2. tr New York 1975

"Leegitsev suda"

• "Liekihtiva sydan" Helsinki, 1947
• "Liesmojo?? sirds" Esslingen, 1947
• "Brinnade hjartan" Vadstena, 1948

"Ule rahutu vee"

• "P?ri bangainiem ?de?iem" Esslingen, 1951

"Kas maletad mu arm"

• "Vai atceries, mana m????" New York, 1952
• "Levijas kundzes gr?ks?dze" New York, 1956
• "Dien?s senaj?s" New York, 1959

Novellikogumikud

• "A tenger. Elbeszelesek" Gyoma, 1933
• "P?d?jais romanti?is" New York, 1954

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• August Gailiti nimeline novelliauhind

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjavahetused [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "August Gailiti kirjad Ilja Trotskile 1930?1932". Koostanud Gabriel Superfin ( Munchen ), vene keelest tolkinud ja kommenteerinud Rein Kruus ? Keel ja Kirjandus 1989 , nr 10, lk 618?624
• "August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917?1926" (69 kirja). Sissejuhatus ja kommentaarid: Margus Kasterpalu . Sari " Litteraria ", nr 10, EKM ja Virgela , Tartu 1996 , 96 lk
• August Gailit, "Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile " (102 kirja). Koostanud, eessona ja kommentaarid: Janika Kronberg . Sari "Litteraria", nr 15, EKM, Tartu 1999 , 148 lk
• Piret Noorhani , "Kirjanikult kirjastajale. August Gailiti kirjad Andres Laurile " ? Tuna 2007 , nr 1, lk 116?126 ja nr 2, lk 112?124
• Ella Ilbak , August Gailit, "Kirjad 1952?1961" (36 kirja). Koostanud ja eessona: Piret Noorhani. Tanapaev , Tallinn 2009 , 140 lk

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "August Gailit 1891?1960. Malestusteos". EKK , Lund 1961 , 160 lk; autorid: August Gailit (luhipala "Kotkas"), Kalju Lepik (luuletus), August Malk , Valev Uibopuu , Karl Ast Rumor , Ain Kalmus , Ella Ilbak , Gert Helbemae , Raimond Kolk , Arved Viirlaid , Peeter Lindsaar , Bernard Kangro , Arvo Magi
• Eesti kirjanduse ajalugu, IV koide, 1. raamat, Eesti Raamat , Tallinn 1981 , lk 369?383 ja bibliograafia lk 392?393, ulevaate autorid Reet Krusten ja Endel Sogel
• Harald Peep , "Gailitlik stiilifenomen" ? Looming 1984 , nr 11, lk 1555?63
• Endel Nirk , "Avardumine. Vaatlusi eesti romaani arenguteelt", Eesti Raamat, Tallinn 1985 , lk 128?143 ("Peiarimangud elu sugavike kohal")
• Heino Puhvel , "Romantilise teekonna algus (Tahelepanekuid August Gailiti varasemast loomingust)" ? Keel ja Kirjandus 1991 , nr 1, lk 1?13
• Karl Gailit , "August Gailitit meenutades" ? Looming 1991, nr 1, lk 88?95
• Toomas Liiv , "Infernaalne Gailit" (varasemast loomingust, 1910?24) ? Looming 1991, nr 8, lk 1098?1103
• Jaanus Vaiksoo , "Gailit ja Nipernaadi". Kirjastus Koolibri , Tallinn 1995 , 96 lk
• Ulo Matjus , "Korb kasvab", Ilmamaa , Tartu 2003 , lk 134?155 ("Isade maa", "Kas maletad, mu arm?" ja "Ule rahutu vee" saatesonade uustrukid)
• Maarja Vaino vaike loeng "Tammsaare ja Gailit", ERR Kultuuriportaa l
• Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, Tallinn 2008 , lk 35?41 ja bibliograafia lk 58 (proosa, ulevaate autor Jaanus Vaiksoo), lk 618 ja bibliograafia lk 633?634 (tolked, Hilve Rebane )

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti biograafiline andmebaas ? Gailit, August
• Kuiksilla , August Gailiti sunnikodu
• Marta Sillaots . Naiskujude ulesandest A. Gailiti romaanis "Ekke Moor" , Ammukaar 1942 , I
• Jaan Undusk . Eesti lugu: August Gailit "Isade maa" Eesti Paevaleht, 6. veebruar 2009
• Jaan Undusk. Eesti lugu: August Gailit "Ule rahutu vee" Eesti Paevaleht, 24. aprill 2009
• Karikatuur ? Ettevaatamata hirmutamine (EKM j 153:980/4 G 1025); Eesti Kunstimuuseum SA
• Karikatuur ? Kunstnikud omavahel, EKM j 153:980/5 G 1026, Eesti Kunstimuuseum SA
• Karikatuur ? Eesti ettevalmistusklassi kirjanik uleminekueksamil, EKM j 153:980/2 G 1023, Eesti Kunstimuuseum SA

Tsitaadid Vikitsitaatides: August Gailit