See artikkel raagib kunagisest Liivimaa linnast; 1920. aastal selle jagamisel loodud Eesti linna kohta vaata lehekulge Valga ja Lati linna kohta lehekulge Valka

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . (August 2021) Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920. aastani, mil see jaotati kaheks: Eestile kuuluvaks Valgaks ja Latile kuuluvaks Valkaks .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklites Valga ajalugu , Valka  ja Valga

Keskajal paiknes Valga lahedal liiklusteedele, mis viisid Gaujast ja Sedast Pedele veeteele. ^{[ viide? ]}

Valgat on esmamainitud 1266 . aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapaevade korraldamisega. 15. sajandil oli Valga alev uks kahest kohast, kus kogunes Vana-Liivimaa maapaev , teine oli Volmari Latis . ^{[ viide? ]}

1286 . aastast leidub sissekanne Riia linna volaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. 1296 . aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast parit. Voib oletada, et Valga alevi algne nimi oli Walco, Walko, Walk . Teise versiooni jargi parineb Valga nimi vanast eesti sonast "valketa", mis tahendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava Pedeli joega : Podel, Podeli jne. Lopuks jai nimeks Walk, Valga, Lati poolel Valka. ^{[ viide? ]}

1419. aastal kutsus Riia peapiiskop John VI Ambundi Valka kokku Liivimaa Konfoderatsiooni korralise maapaeva. ^{[ viide? ]}

1536 . aastal nimetati Valgat vaikeseks asulaks, millest pool kuulub Liivimaa ordule ja pool Tartu piiskopkonnale . ^[1]

Parast Liivimaa hertsogkonna loomist Pardaugavas 1582. aastal laks Valga Poola-Leedu Rahvaste Uhenduse haldusalasse. 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaoigused . Seda peetakse Valga linna sunnipaevaks. Valga jai Poola-Leedu valdustesse. 17. aprillil 1590 kinnitas Poola kuningas Sigismund III Valga asutamiskirja teist korda. ^{[ viide? ]}

1626 . aastal laks Valga rootslaste valdusse. 6. martsil 1626 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf koik Valga senised privileegid. Poola-Rootsi soja ajal 1627. aastal Valga havis ja liideti Rootsi valdusse lainud Vidzemega. ^{[ viide? ]} 1710 . aastal laks Valga Pohjasoja kaigus Venemaa valdusse, 1721. vormistati see rahulepinguga. 5. oktoobril 1764 kinnitas keisrinna Katariina II jarjekordselt Valga linna privileegid. 3. juulil 1783 loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord. Riia ja Vonnu ( C?sise ) maakonna kirdeosadest moodustati Valga kreis , mis kuulus Liivimaa kubermangu . Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus. Siiski oli Valga kasv aeglane ja linnas elas naiteks 19. sajandi alguses koigest 451 elanikku (neist 79,6% sakslasi, 10,0% latlasi, 7,5% venelasi ja 2,9% eestlasi) ^[2] 1849. aastal viidi Vidzeme Opetajate Seminar Valmierast Valka. ^{[ viide? ]} 1865 . aastal ehitati linna uhekorruseline korge pool kelpkatuse , katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis Valga raekoda ^[3] .

Parast 1886. aastat sai Valgast Venemaa suurte raudteeliinide ristumiskoht, mis uhendasid Riiat, Tartut, Pihkvat, Parnut ja Aluksne-Gulbene-Plavinast. ^{[ viide? ]}

1903 . aastaks oli Valgast saanud tahtis raudteede keskus. Tanu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. Valga raudteejaama labis neli raudteed:

• laiaroopmeline Pihkva?Valga?Riia raudtee
• laiaroopmeline Valga?Tartu raudtee
• kitsaroopmeline Valga?Ruhja?Parnu raudtee
• kitsaroopmeline Valga?Moniste?Ape?Aluksne?Gulbene raudtee ^{[ viide? ]}

23. martsil 1902 valiti esimene eesti soost Valga linnapea: Johannes Martson . Ta oli esimene eestlasest linnapea kogu Eestis. ^{[ viide? ]}

1913 . aastal oli Valgas 5 suuremat, ule 20 tootajaga toostusettevotet, kus tootas 700 toolist, sealhulgas raudteetookodades 500. 1914 . aastal ehitati linna elektrijaam, voimsusega 270 kW. ^{[ viide? ]}

Esimeses maailmasojas 19. augustil vkj 1917 algas sakslaste uus pealetung Riia suunal, 21. augustil jaeti Riia linn sakslastele. Kindralleitnant Dmitri Parski juhitud XII armeel onnestus taganeda Vonnuni , kus rinne lopuks stabiliseerus. Riia rindelt ja Latist taganesid Eestisse, Valgasse 12. armee staap ja vaeosad.

2. detsembril 1917 voeti Valgas vastu Lati Ajutise Rahvusnoukogu poolt vastu deklaratsiooni Lati autonoomia kohta. Selles kuulutati ametlikult, et Lati on autonoomne riigiuksus, kuhu kuuluvad Vidzeme , Kurzeme ja Latgale . Parast Venemaa Oktoobrirevolutsiooni moodustusid seal ka Lati Tooliste, Sodurite ja Maatameeste Saadikute Noukogu Taitevkomitee ehk Iskolat (luhend vene keelest Исполнительный комитет совета рабочих, солдатских и безземельных депутатов Латвии, Исколат ) haldusasutused. Iskolat asutati 30. juulil 1917 (12. augustil vkj) Riias bol?evistlike saadikute esindajate koosolekul. See tahendas noukogude voimu kehtestamist Latis. Iskolati nimetati ka monikord Iskolati Vabariigiks venelaste poolt kasutatud Республика Исколата jargi. Tegemist oli riikliku moodustisega, mis holmas tanapaeva Vidzeme ja Latgale territooriumi ja sai 31. detsembril 1917 Noukogude Venemaa koosseisus autonoomia. Kui Saksa 8. armee 18.-22. veebruaril 1918 okupeeris selle territooriumi , pogenes Iskolati valitsus Moskvasse. Brest-Litovski rahuleping lopetas selle moodustise tegevuse. ^{[ viide? ]}

27. jaanuaril 1919. aastal lasksid punased Valga Luke surnuaia taga kruusaaukude juures maha 40 inimest. Osa neist olid I Eesti ratsapolgu rahvavaelased, kes eelmise aasta detsembris olid Valgamaal vangi langenud, teised Valgas ja linna umbruses vangistatud inimesed. Parast tribunali ees kaimist voeti vangidelt ara riided, saapad ja vaartuslikumad asjad, seoti kaed traadiga selja taha ja siis inimesed paarikaupa kuunarnukke pidi kokku, ning lasti kruusaaukude juures maha ^[4] .

Lati Vabadussoja ajal parast Paju lahingut 31. jaanuaril 1919 hoivasid Eesti vaed Valga. Eesti ja Lati iseseisvumise protsessis tekkis kahe naabri vahel probleem, kuidas maha markida omavaheline piir. Labiraakimised tulemusi ei andnud. Asi jai lahendada Briti kolonelleitnant Stephen Georg Tallnetsile (1884-1958). Ta oli 1918. aastal Poolale abi andmise peaesindaja ning 1919. aastal Briti delegatsiooni juht Poolas. Veebruaris 1919 maaras Suurbritannia valitsus ta Briti komissariks Balti provintsides. Tallnets aitas koostada lepingu, millega loodi Eesti, Lati ja Leedu riigid. Sellel ametipostil sai ta oma valitsuselt ka ulesande lahendada Eesti ja Lati vahelise piiri kusimus. Britid kartsid, et eestlased ja latlased alustavad piiri kindlaksmaaramise ja Valga linna parast lausa sojategevust. Tallnets vottiski asja ainuisikuliselt ette. Ta markis piiri kaardile ning jagas ka Valga kahe riigi vahel. Lati-Eesti piir hakkas kulgema mooda vaikest Pedeli lisajoge Var?up?te . Valga linna jagamine kaheks tahendas, et Eesti poolele jai Valga linna ajalooline ja majanduslik keskus, sealhulgas raekoda, gumnaasium, raudteejaam ja paljud uhiskondlikud hooned. Lati sai linnast laanepoolse serva. ^{[ viide? ]} 1. aprillil 1927 joustus Eesti lounapiir loplikult. ^[5]

  Pikemalt artiklites Valga maakond#Ajalugu  ja Valga kreis

Elanike arv [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1881: 4200
• 1897: 10 900
• 1913: 16 000

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed andmed kooli olemasolust Valgas on parit Poola ajast . ^{[ viide? ]}

Jargmine teadaolev fakt on parit aastast 1788 , kui Valgas tegutses kool, mis andis keskhariduse. ^{[ viide? ]}

19. sajandi lopus oli linna koolivork kullalt hasti valja arenenud. Geograafilist asendit ja mitmerahvuselist elanikkonda arvestades tegutsesid eesti, lati, vene ja saksa oppekeelsed koolid. Aeglaselt kasvas eesti koolide osatahtsus. ^{[ viide? ]}

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]