Pinnamood ja maastikuline liigendus
muuda
USA korgemad pinnavormid on
vanade magede
ja
platoode
ahelik
Apalat?id
, mis kulgevad pohja-louna suunas piki
mandri
idarannikut, ning korgete
noorte magede
ahelikud
Kaljumaestik
,
Kaskaadid
ja
Sierra Nevada
, mis kulgevad pohja-louna suunas mandri laaneosas.
Kanada kilbist
Mehhiko laheni
laiub suur sisemaamadalik.
Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik
muuda
Rannikumadalik piirneb idas Atlandi ookeani ning lounas Mehhiko lahega 3540?km pikkuses
Codi neemest
Rio Grandeni
. Laanes piirneb madalik
Apalat?ide
osaks oleva
Piedmonti platooga
. Osa madalikust ulatub kaugele sisemaale, mooda
Mississippi joe
alamjooksu
orgu
Mehhiko lahest
Caironi
Illinoisi
osariigis ja
Balconese
astanguni
Texases
.
Kalda lahedal on ulatuslik
mandrilava
.
Korgus merepinnast
on vaike ja
pinnavorme
on vahe.
Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud
Long Islandi
saar, lehtersuudmed
New Yorgi
,
Delaware'i
ja
Chesapeake'i laht
ning
Albemarle'i
ja
Pamlico vain
ning meresaared
Georgia
ranniku lahedal.
Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi joe keskmine langus uksnes umbes 12?13?cm/km, lahe lahedal alla 10?cm/km. Jogi lookleb ja moodustab palju jarvi.
New Orleansist
louna pool on hiiglaslik ja kasvav
delta
.
Geograafiline asend, riigi kuju
muuda
Ameerika Uhendriigid asuvad eemal
Euroopast
ja
Aasiast
. Neid maailmajagusid sageli laastanud sojad pole USA-d otseselt puudutanud. Naaberriigid
Kanada
ja
Mehhiko
on majanduslikult ja sojaliselt palju norgemad ega ole kunagi olnud USA-le ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvelt. Naaberriigid on ka varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava toojouga ning olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusvaljaks, aidates niiviisi kaasa USA oitsengule.
Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Ule ookeanide kulgevad head ja mooduka pikkusega uhendusteed.
Koigile merepiiridele paaseb hasti voi vahemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Sidemed Euroopaga olid varem ulitahtsad. Suurem osa USA rahvastikust oli ju sealt tulnud, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jaavad uha enam muude sidemete varju.
Varem suheldi Euroopaga eelkoige pohjapoolsete sadamate kaudu. Need on lounapoolsetega vorreldes Euroopale marksa lahemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kuid need sadamad jaavad riigi siseosadest monevorra eemale. Parast Saint Lawrence’i joe ja mitme kanali umberehitust on paasenud ookeanilaevad
Suurele jarvistule
ja sealsed sadamad muutunud meresadamaiks. Talvel see meretee aga kulmub.
Lounas saavad Ameerika Uhendriigid ule Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme
Ladina-Ameerika
maaga. Parast panama kanali valmimist
1914
. aastal viib siit otsetee ka
Louna-Ameerika
laaneranniku riikidesse.
Jarjest tahtsamaks muutuvad laaneranniku sadamad, mille kaudu peetakse uhendust mitme Vaikse ja India ookeani maaga. Kull on aga laanerannikul vahe haid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest vordlemisi kaugel, partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, naiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad.
Riik koosneb kahest suurest osast, pohiosast ja Alaska osariigist. Enamus pohiosa piirist Kanadaga on peaaegu sirge ning annab riigile ristkulikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu valja veninud. Kirdes ja edelas on valjaulatuvad osad. Riigil on ka saari, naiteks
Hawaii saared
.
Riigi pohiosa (valja jaavad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125?68W ja 50?25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.
Umbes poole riigist moodustavad tasandikud ja madalad maestikud, korgmaestikke on uksnes laane- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud
Apalat?i maestik
(korgeim
Mount Mitchell
2037?m).
Laaneosas on
Kordiljeerid
, mille korgeima osa moodustab alpiinne
Alaska ahelik
(USA ja kogu Pohja-Ameerika korgeim tipp
Denali
6168?m).
Alaskast louna pool on pohja-lounasuunaline maestikuvoode, kuhu kuuluvad
Ranniku-Kordiljeerid
,
Kaskaadid
ja
Sierra Nevada
(
Mount Whitney
4418?m) ning idas Kaljumaestik. Nende teke voib olla seotud laamtektoonikaga. (
Pohja-Ameerika
ja
Vaikse ookeani laama
mojul).
Uheks peamiseks teguriks on maestikud. Aaremaestikud takistavad niiske ohu paasu sisemaale. Kulm arktiline ohk tungib ida?laanesuunaliste maestike puudumise tottu kaugele lounasse, seeparast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10?°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja kulmad
hoovused
,
frondid
,
tsuklonid
, paikesekiirgus.
Magised jarsunolvalised alad asuvad peamiselt laaneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad maestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid kulmas Alaska osariigis ja moningal maaral mitmes kuivas laaneosariigis.
Loodusvarad ja nende majandamine
muuda
Loodusvarade poolest on USA palju rikkam kui enamik teisi korgelt arenenud maid. Ent nende majandamine on seni jatnud moneti soovida.
Riigi pindala ilma Suure jarvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda vaiksem kui Venemaa ning veidi vaiksem kui
Kanada
ja
Hiina
. Majanduslikult vaartuslikku maad, mis on kullalt tasane ja asub vordlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui uhelgi teisel riigil maailmas ? umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu kolm hektarit inimese kohta.
Ule kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv voi paris kolbmatu. Suur hulk maid on parandatud voi taastatud.
Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit
hektarit
, ulejaanu on aga pollumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kolbmatu maa.
Ameerika Uhendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsade uldpindala on u. 310 000 000 ha
[6]
. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%
[7]
. Metsasuse poolest asuvad Ameerika uhendriigid teiste riikide seas 96. kohal
[7]
. Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad
okaspuud
ja kolmandiku
lehtpuud
.
USA-s kasvab erisuguseid metsi. Alaska sisealadel on tuupilised vahetootlikud
okasmetsad
. Neid urgseid metsi raiutakse vahesel maaral.
Laaneosa kuivemas kliimas kasvavad eelkoige
mannimetsad
. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise voi ule keskmise tootlikkusega metsad.
Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti usna tootlikud, kuid need laastati juba
19. sajandil
. Sooja parasvootme lehtmetsi on sailinud vaid magedes looduskaitse-, vee- voi mullakaitsemetsadena.
Varasematel aegadel oli palju niiskeid
lahistroopilisi
metsi riigi edelaosas. Eriti vaartuslikud olid manni- ja
kupressimetsad
. Lahistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetottu on laaneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.
Vanasti olid Ameerika Uhendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures jarvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapuugi piirkonnad olid Atlandi ookeani pohjaosa rannikuvetes.
Heeringat
,
turska
,
sardiine
, eriti
lohelisi
oli vaga rikkalikult ka
Vaikse ookeani
rannikuvetes, koige rohkem Alaska louna- ja laanerannikul. Kalarikas oli
Mehhiko laht
, kuhu
Mississippi
ja teised joed toid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega vaga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis roovpuuk, millega tegelesid enamasti valismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure jarvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vahenesid kalarikkused tohutult.
Alles viimase paarikumne aasta jooksul on tehtud tosiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde jarvistusse kalajuurde tulnud.
Atlandi ookeani
veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tuhjad.
Ameerika Uhendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jogede ja tohutute pohjaveevarudega on veega vaga hasti varustatud. Sellised joed nagu
Mississippi
,
Yukon
ja
Columbia
kuuluvad maailma 25 veerikkama joe hulka. USA jogede aastane aravool kokku on 2345?km
3
(viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000?km
3
taastumatut pohjavett. Ometi on Ameerika Uhendriikides olnud viimasel aastakumnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel pohjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebauhtlaselt jaotunud.
Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tottu on Ameerika Uhendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jaanud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Uhendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan voi Laane-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti holpsasti hankida naaberriikidest.
Rauamaagi
ulisuured varud paiknevad
Ulemjarve
aares, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nuudseks on jarele jaanud ainult madala kvaliteediga maak, mida uha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vahe.
Ameerika Uhendriikidel on vahe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Taiesti puudub
nikkel
, seda saadakse Kanadast. Naiteks
mangaani
aga peab ostma kaugematest maadest.
Alumiiniumimaaki ehk
boksiiti
leidub USA-s ainult uhes keskparases leiukohas
Arkansase
osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest.
Vase
,
plii
,
tsingi
,
hobeda
ja teiste varviliste metallide maake leidub mitmel pool laaneosariikides usna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja jarele jaanud maakide metalli sisaldus on vordlemisi vaike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost.
Ameerika Uhendriikides on palju
kulda
, eriti California ja Alaska osariigis. Nende alade asustamisel oli
kullapalavikul
tahtis osa. Vaga palju on
fosforiiti
,
kaalisoola
,
vaavlit
.
Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud.
Ameerika Uhendriikides on mitmeid
nafta
- ja
maagaasi
leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja California osariigis on ammendunud voi ammendumas. Usna tuhjad on ka praegusajal tahtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Vaga palju leidub naftat ka Alaska pohjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tottu raske katte saade. Suurem osa maailma soevarudest kuulub USA-le,
Venemaale
ja
Hiinale
. Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema soega leiukohad asuvad idas, Apalat?i maestikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata ? susi on madala kvaliteediga ja kolbab uksnes elektrijaamade kutteks.
Uraanimaaki
tuumkutuse
valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, naiteks Kanadast.
USA paikneb
Pohja-Ameerika laam
, vottes enda alla 60% laamast. Ta on
vanaaegkonna
,
keskaegkonna
ja
uusaegkonna
kurrutuse
piirkonnas ja
eelkambriumi
pealiskorral
.
Maavarinad ja vulkaanipursked
muuda
Riigis on aktiivseid
vulkaane
ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Koige aktiivsemaks loetakse laane kurdmaestikega kaetud ala.
Suurimaid purustusi pohjustanud maavarinad on olnud
San Francisco maavarin
aastal
1906
, Anchorage'i maavarin
1964
. ja Los Angelese maavarin
1994
. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud
Saint Helensi
pursked
1980
. aastal.
Yellowstone'i platool
tegutseb ka geisreid.
USA pohiosa asub
parasvootmes
ja
lahistroopikas
, Florida osariigi lounaosa ulatub
troopikavootmesse
, Alaskas valitseb
lahisarktiline kliima
. Aaremaestikud takistavad niiske ohu paasu sisemaale. Kulm
arktiline ohk
tungib ida?laanesuunaliste maestike puudumise tottu kaugele lounasse, seeparast on USA siseosadest talvel ohutemperatuur ligi 10?°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool ?30?°C, Ulemjarve aares
Duluthis
?13,9?°C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s ?1,6?°C ja Los Angeleses 12,3?°C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt ule 18?°C, jahedam on rannikul; koige korgem temperatuur on moodetud
Surmaorus
(56,7?°C; laanepoolkera korgeim).
Keskmine temperatuur
|
Suvi
|
Talv
|
Pohjaosa
|
8…16?°C
|
0…?32?°C
|
Lounaosa
|
16…24?°C
|
0…?8?°C
|
Sademeid on koige enam Kordiljeeride laanenolval: 3000?4000?mm, Kaskaadides kohati kuni 6000?mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000?1200?mm aastas). Tasandikel vaheneb sademete hulk laane suunas:
Kesktasandiku
idaosas on see kuni 1000?mm, Kaljumaestiku idajalamil 300?mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250?500?mm ning laane- ja idarannikutel 1000?3000?mm.
Ilmastikukatastroofid
muuda
Suuremas osas Ameerika Uhendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusonnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad
orkaanid
, jogedel tuleb ette uleujutusi, esineb kuumalaineid ja kulmalaineid. Suuremad looduskatastroofid on olnud jargmised:
- El Nino
? pohjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid,
pouda
ja uleujutusi;
- orkaan Mitch
1998 ? noudis tuhandeid ohvreid (ule 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett;
- orkaan Andrew
1992 ? tuuletugevust polnud voimalik moota, sest seadmed langesid lihtsalt rivist valja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (ule 30 miljardi dollari), inimohvreid oli koigest 43 tanu oigeaegsele hoiatusele;
- orkaan Katrina
2005 ? pohjustas vaga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vahemalt 1836 inimest;
- kuumalaine (juuni?september) 1980 ? 44 miljardi dollariline kahju pollumajandusele ja toostusele, umbes 10 000 hukkunut;
- uleujutus Texase, Oklahoma, Louisiana ja Mississippi osariigis ? mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod ? 6 miljardit kahju, 32 surnut.
Ameerika Uhendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jogede ja tohutute pohjaveevarudega on veega vaga hasti varustatud. Ometi on viimastel aastakumnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebauhtlaselt jaotunud. Veenappus on uleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivord ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas ? seal teeb muret hoopis vee ajutine ulekullus ehk uleujutused.
Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult laanepoolsete maestike joed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosas holmab Mississippi joestik. Idapoolsed lisajoed nagu
Ohio
on veerohked ja laevatatavad, laanepoolsed nagu
Arkansas
ja
Red River
jaavad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalat?idest algavad luhikesed veerohked joed, mis Piedmonti platoolt lasuvad korgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna joed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures noos on perioodilised voi luhiaegsed joed. USA pohjapiiril asub Suur jarvistu. Kordiljeerides ja Apalat?ide keskosas on palju vaikesi liustikujarvi, laaneosa platoodel ja nogudes leidub jaanukjarvi nagu
Suur Soolajarv
.
Joed saavad oma vee pohjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase korge, kui on palju sademeid. Esineb poudasid, mis langetavad veetaset. Jogedel esineb uleujutusi, pohjustajaks liigsed sademed, orkaanid.
Joed saavad oma vee pohjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase korge, kui on palju sademeid. Esineb poudasid, mis langetavad veetaset. Jogedel esineb uleujutusi, pohjustajaks liigsed sademed, orkaanid.
Maailma viiekumne pikima joe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad joed nagu
Mississippi
(algab
Itsasca jarvest
Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779?km),
Missouri
(algab vaikejogede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726?km),
Ohio-Allegheny
(algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jokke; pikkus 2102?km),
Colorado jogi
(algab
Grandi maakonnas
USA-s ja suubub
California lahte
; pikkus 2333?km).
Vordluseks voib tuua Eesti pikima
Vohandu joe
, mille algus paikneb
Otepaa korgustikul
ja mis suubub
Lammijarve
, labides kokku 156 kilomeetrit.
Maailma neljakumne suurema jarve nimistusse mahuvad jargmised osaliselt voi taielikult USA territooriumil asuvad jarved:
Ulemjarv
(82 414?km
2
; suurim sugavus 406?m),
Huroni jarv
(59 596?km
2
; suurim sugavus 229?m),
Michigani jarv
(58 016?km
2
; suurim sugavus 281?m),
Erie jarv
(25 821?km
2
; suurim sugavus 64?m),
Ontario jarv
(19 477?km
2
; suurim sugavus 237?m) ja
Suur Soolajarv
(4662?km
2
; suurim sugavus 7?m).
Laevatatavad veekogud
muuda
Siseveetransport on tahtis eelkoige Suurel jarvistul maagi ja soe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajogede, eelkoige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vahenenud. Tahtsuse on sailitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.
-
Pikemalt artiklis
Ameerika Uhendriikide ajalugu
Pohja-Ameerika
esmaasukad joudsid tanapaeva Ameerika Uhendriikide ja
Kanada
territooriumile vahemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks
16. sajandil
olid
indiaanlased
hoivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hoime oli palju ja nende elulaad oli erinev.
Mehhikost
pohja poole jaavatel aladel elasid (enamasti vaikestes kulades)
algonkinid
,
irokeesid
,
siuud
,
atapaskid
jpt indiaanlaste
hoimud
, kes tegelesid pollumajanduse, kuttimise ja
korilusega
.
Eurooplaste asustus Ameerikas
muuda
-
Pikemalt artiklis
Ameerika Uhendriikide koloniaalajalugu
,
Euroopa kolonisatsioon Kanadas
16. sajandi algul siirdusid
Mehhiko
ala hoivanud
hispaanlased
Floridasse
ja sealt pohja poole,
1565
. aastal rajasid nad
San Augustine
'i, tanapaeva USA territooriumi esimese eurooplaste pusiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse randama ka
prantslased
ja
inglased
. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama pusiasustust.
Uus-Prantsusmaa
koloonia
, mis rajati
1604
. aastal, ulatus 1680. aastatel
Suurest jarvistust
lounasse.
Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal
Virginias
Walter Raleigh
' juhtimisel, kuid see ebaonnestus.
1607
. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt parit kolonisti
Chesapeake
'i lahe aarde
Jamestowni
? Pohja-Ameerika esimese pusiva inglaste asunduse (sellest kasvas valja
Virginia
koloonia
). Jargmise 150 aasta jooksul jatkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka
Hollandi
(aastast 1613) ja
Rootsi
asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.
18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igauhel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent
Suurbritannia kuningriigi
valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt ruhma:
Uus-Inglismaa
(
Massachusetts
,
Connecticut
,
Rhode Island
,
New Hampshire
); Kesk- (
New York
,
New Jersey
,
Pennsylvania
,
Delaware
) ja Louna kolooniad (Virginia,
Maryland
,
Pohja-Carolina
,
Louna-Carolina
,
Georgia
, kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Louna kolooniates tegeleti
tubakakasvatusega
, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.
Uus-Inglismaa
kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad
puritaanid
. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (umberasujate tuntuim laev on
Mayflower
). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskatt enda tarbeks moeldud pollundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vahe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid votsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused ule; oitsvaimaks kolooniaks kujunes neist
kveeker
William Penni
juhitud
Pennsylvania
.
Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele toi paratamatult kaasa kokkuporked indiaanlastega (
Indiaanisojad
). Esimene suurem soda toimus 1622?1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lopuks kehvema relvastuse ja hoimudevahelise uksmeele puudumise tottu luua.
Ameerika kolooniate iseseisvumine
muuda
-
Pikemalt artiklites
Kolmteist kolooniat
?ja
Ameerika iseseisvussoda
Suurbritannia kuningriigi ja
Ameerika kolooniate
suhted teravnesid parast
Seitsmeaastast soda
. 1763. aasta
Pariisi rahu
lopetas kolooniais prantslastega sodimise, Suurbritannia oli saanud aga enda voimu alla peaaegu kogu Pohja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud soda oli olnud Suurbritanniale kurnav, vottis
Suurbritannia parlament
vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende oigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat voitlusuhingut (tuntuim
Vabaduse Pojad
), boikoteeriti Briti kaupu (
Bostoni teejoomine
).
5. septembril
1774
tuli
Philadelphias
kokku I
Kontinentaalkongress
, kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima koiki Briti paritolu kaupu, kuni pole tuhistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus uritas kolonistidelt relvi ara votta ja vahistada nende juhte.
19. aprillil
1775
tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussoja (
Ameerika Uhendriikide Iseseisvussoda
) puhkemise.
10. mail
1775 kogunes
II Kontinentaalkongress
, mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginia osariigist parit
George Washingtoni
.
4. juulil
(
Ameerika Uhendriikide iseseisvuspaev
) 1776 vottis II Kontinentaalkongress vastu
Thomas Jeffersoni
koostatud
Ameerika Uhendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni
, millega kuulutati 13 Pohja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Uhendriigid (Varasem nimetus oli
Uhendatud Kolooniad
).
Ameerika kolooniate
iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussoja lopetas Pariisis 3. septembril 1783 solmitud
Pariisi rahu
, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.
1787. aastal kiitis
Delaware
'i osariik esimesena heaks
USA pohiseaduse
ja selleparast nimetatakse teda esimeseks
osariigiks
.
Ameerika Uhendriikide laienemine
muuda
-
Pikemalt artiklis
Ameerika Uhendriikide laienemine
1803
. aastal ostsid Ameerika Uhendriigid Prantsusmaalt
Louisiana
ning selle ostuga kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks.
Mississippi
suudmealal asuv USA osariik
Louisiana
eraldati
1812
. aastal ja see holmab sellest piirkonnast vaid vaikese osa. Louisiana osariigist ulejaanud ala nimetati
Missouri alaks
.
Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Uhendriikidel tekkis merekaubanduse pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale soda, mille kaigus 1814 vallutasid inglased kull Washingtoni linna, ent ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta. Soja lopetanud 1814. aasta Genti rahulepinguga taastati sojaeelne seisukord. Pohja-Ameerika mandril asuv Kanada jai endiselt Suurbritannia kolooniaks.
1823
. aastal kuulutas president
James Monroe
USA valispoliitika alusena valja Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha, mille jargi Ameerika Uhendriigid vastustasid Euroopa moju laienemist Ameerikas (
Monroe doktriin
). USA ise oli sel ajal uha laienemas laande: 1845. aastal
annekteeriti
algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836
iseseisvunud
Texas
, 1846. aastal sunniti Suurbritannia loobuma
Oregonist
. Mehhiko alasid liidendati ka Ameerika Uhendriikide ?
Mehhiko sojaga
. Soja lopetanud
Guadalupe Hidalgo rahulepinguga
2. veebruarist 1848. aastal jai Mexico ikka Mehhikole, kuid
Texasest
,
Californiast
,
New Mexicost
,
Utah
'st,
Nevadast
ja
Arizonast
said USA uued territooriumid. Seejarel ulatus USA uhest ookeanist teiseni.
1853
. aastal ostis USA Mehhikolt veel vaikese maariba
Arizona
ja
New Mexico
lounaosas ning sellega oli saavutatud riigi tanapaevane ulatus (hiljem lisandusid veel
1867
. aastal Venemaalt ostetud
Alaska
ja
1898
. aastal annekteeritud
Hawaii
). 1898 puhkes
Hispaania-Ameerika soda
, mille tulemusena sai USA
Hispaanialt
Guami
,
Puerto Rico
ja
Filipiinid
ning kehtestas protektoraadi
Kuuba
ule.
Ameerika Uhendriigid ja indiaanlased
muuda
-
Pikemalt artiklis
Indiaanisojad
Asunike ja kolonistide laande liikudes hoivati uha enam indiaanlaste maid.
1830
. aastal vottis Kongress
Demokraatliku Partei
juhi president Andrew Jacksoni vastu seaduse, millega koik USA idaosas elavad indiaani hoimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid laanes. USA kaguosas elanud hoimud eesotsas
t?erokiidega
uritasid koiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid sailitada, ent ehkki USA Ulemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne, keeldus president
Andrew Jackson
seda aktsepteerimast. Umbes 4000 t?erokiid (neljandik umberasustatutest) suri 1838?1839
kuuditamisteekonnal
(
Pisarate rada
). Jargmistel aastatel asustas valitsus umber ka teisi indiaanihoime.
1862
. aastal vastu voetud
Homestead Actiga
lubati tasuta voi vaikese raha eest anda maatukk igauhele, kes sellel elab ja seda harib. Selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid laanes, indiaani hoimude aladel. Laande liikudes havitasid farmerid
piisonikarjad
, kelle olemasolust soltus sealsete indiaanlaste ellujaamine. Selline tegevus pohjustas loomulikult kokkuporkeid, mis loppesid sojavae sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega vahe viljakatele aladele rajatud
reservaatidesse
.
-
Pikemalt artiklis
Ameerika kodusoda
Farmerite toole ja toostusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate pohjaosariikide ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lounaosariikide vastuolud kasvasid, ning pohiliseks pingeallikaks oli jatkuvalt orjanduse kusimus.
1854
. aastal asutasid orjusevastased pohjaosariiklased
Vabariiklik Partei
, mille kandidaat
Abraham Lincoln
voitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal loid Ameerika Uhendriikidest lahku 7 lounaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud
Konfoderatsiooni
.
12. aprillil
1861
puhkes
Ameerika Uhendriikide kodusoda
, mis loppes
9. aprillil
1865 pohjaosariikide voiduga. Soja kaigus
1. jaanuaril
1863 kehtestatud
proklamatsiooni
kohaselt kaotati
orjus
koikidel aladel, mida kontrollis Konfoderatsioon. Terves riigis kaotati orjus 1865. aasta detsembris, kui hakkas kehtima pohiseaduse
13. parandus
.
[11]
[12]