Ameerika Uhendriikide korgem seadusandlik voim on Ameerika Uhendriikide Kongress , mis koosneb kahest kojast:

• ulemkojast ehk senatist ja
• alamkojast ehk esindajatekojast .

Molemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis .

Riigipea on Ameerika Uhendriikide president , korgeim taidesaatva voimu organ on Ameerika Uhendriikide valitsus , mille liikmed (ministrid) juhivad riiki neile alluvate ministeeriumite abil. Riigi valispoliitikat teostab valisminister ehk Ameerika Uhendriikide riigisekretar .

2021 . aastast on Ameerika Uhendriikide president Demokraatliku partei esindaja Joe Biden , asepresident on Kamala Harris .

Vaata ka: Ameerika Uhendriikide ministeeriumide loend

Vaata ka: Ameerika Uhendriikide riigiasutused

   Pikemalt artiklis Osariik (USA)

Ameerika Uhendriigid koosnevad 50 osariigist ja uhest ringkonnast ( Columbia ringkond ).

Ameerika Uhendriikidel on viis suuremat ulemereterritooriumi (inkorporeerimata alad) : Puerto Rico , USA Neitsisaared , Ameerika Samoa , Guam ja Pohja-Mariaanid .

USA korgemad pinnavormid on vanade magede ja platoode ahelik Apalat?id , mis kulgevad pohja-louna suunas piki mandri idarannikut, ning korgete noorte magede ahelikud Kaljumaestik , Kaskaadid ja Sierra Nevada , mis kulgevad pohja-louna suunas mandri laaneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.

Rannikumadalik piirneb idas Atlandi ookeani ning lounas Mehhiko lahega 3540?km pikkuses Codi neemest Rio Grandeni . Laanes piirneb madalik Apalat?ide osaks oleva Piedmonti platooga . Osa madalikust ulatub kaugele sisemaale, mooda Mississippi joe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ja Balconese astanguni Texases .

Kalda lahedal on ulatuslik mandrilava .

Korgus merepinnast on vaike ja pinnavorme on vahe.

Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi , Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico vain ning meresaared Georgia ranniku lahedal.

Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi joe keskmine langus uksnes umbes 12?13?cm/km, lahe lahedal alla 10?cm/km. Jogi lookleb ja moodustab palju jarvi. New Orleansist louna pool on hiiglaslik ja kasvav delta .

Ameerika Uhendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast . Neid maailmajagusid sageli laastanud sojad pole USA-d otseselt puudutanud. Naaberriigid Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sojaliselt palju norgemad ega ole kunagi olnud USA-le ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvelt. Naaberriigid on ka varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava toojouga ning olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusvaljaks, aidates niiviisi kaasa USA oitsengule.

Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Ule ookeanide kulgevad head ja mooduka pikkusega uhendusteed.

Koigile merepiiridele paaseb hasti voi vahemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Sidemed Euroopaga olid varem ulitahtsad. Suurem osa USA rahvastikust oli ju sealt tulnud, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jaavad uha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga eelkoige pohjapoolsete sadamate kaudu. Need on lounapoolsetega vorreldes Euroopale marksa lahemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kuid need sadamad jaavad riigi siseosadest monevorra eemale. Parast Saint Lawrence’i joe ja mitme kanali umberehitust on paasenud ookeanilaevad Suurele jarvistule ja sealsed sadamad muutunud meresadamaiks. Talvel see meretee aga kulmub.

Lounas saavad Ameerika Uhendriigid ule Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga. Parast panama kanali valmimist 1914 . aastal viib siit otsetee ka Louna-Ameerika laaneranniku riikidesse.

Jarjest tahtsamaks muutuvad laaneranniku sadamad, mille kaudu peetakse uhendust mitme Vaikse ja India ookeani maaga. Kull on aga laanerannikul vahe haid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest vordlemisi kaugel, partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, naiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad.

Riik koosneb kahest suurest osast, pohiosast ja Alaska osariigist. Enamus pohiosa piirist Kanadaga on peaaegu sirge ning annab riigile ristkulikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu valja veninud. Kirdes ja edelas on valjaulatuvad osad. Riigil on ka saari, naiteks Hawaii saared .

Riigi pohiosa (valja jaavad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125?68W ja 50?25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.

Umbes poole riigist moodustavad tasandikud ja madalad maestikud, korgmaestikke on uksnes laane- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalat?i maestik (korgeim Mount Mitchell 2037?m). Laaneosas on Kordiljeerid , mille korgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Pohja-Ameerika korgeim tipp Denali 6168?m). Alaskast louna pool on pohja-lounasuunaline maestikuvoode, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid , Kaskaadid ja Sierra Nevada ( Mount Whitney 4418?m) ning idas Kaljumaestik. Nende teke voib olla seotud laamtektoonikaga. ( Pohja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mojul).

Uheks peamiseks teguriks on maestikud. Aaremaestikud takistavad niiske ohu paasu sisemaale. Kulm arktiline ohk tungib ida?laanesuunaliste maestike puudumise tottu kaugele lounasse, seeparast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10?°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja kulmad hoovused , frondid , tsuklonid , paikesekiirgus. Magised jarsunolvalised alad asuvad peamiselt laaneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad maestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid kulmas Alaska osariigis ja moningal maaral mitmes kuivas laaneosariigis.

Loodusvarade poolest on USA palju rikkam kui enamik teisi korgelt arenenud maid. Ent nende majandamine on seni jatnud moneti soovida.

Riigi pindala ilma Suure jarvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda vaiksem kui Venemaa ning veidi vaiksem kui Kanada ja Hiina . Majanduslikult vaartuslikku maad, mis on kullalt tasane ja asub vordlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui uhelgi teisel riigil maailmas ? umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu kolm hektarit inimese kohta.

Ule kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv voi paris kolbmatu. Suur hulk maid on parandatud voi taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit , ulejaanu on aga pollumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kolbmatu maa.

Ameerika Uhendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsade uldpindala on u. 310 000 000 ha ^[6] . Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9% ^[7] . Metsasuse poolest asuvad Ameerika uhendriigid teiste riikide seas 96. kohal ^[7] . Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud .

USA-s kasvab erisuguseid metsi. Alaska sisealadel on tuupilised vahetootlikud okasmetsad . Neid urgseid metsi raiutakse vahesel maaral. Laaneosa kuivemas kliimas kasvavad eelkoige mannimetsad . Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise voi ule keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti usna tootlikud, kuid need laastati juba 19. sajandil . Sooja parasvootme lehtmetsi on sailinud vaid magedes looduskaitse-, vee- voi mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lahistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti vaartuslikud olid manni- ja kupressimetsad . Lahistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetottu on laaneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

Vanasti olid Ameerika Uhendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures jarvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapuugi piirkonnad olid Atlandi ookeani pohjaosa rannikuvetes. Heeringat , turska , sardiine , eriti lohelisi oli vaga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, koige rohkem Alaska louna- ja laanerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht , kuhu Mississippi ja teised joed toid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega vaga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis roovpuuk, millega tegelesid enamasti valismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure jarvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vahenesid kalarikkused tohutult.

Alles viimase paarikumne aasta jooksul on tehtud tosiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde jarvistusse kalajuurde tulnud. Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tuhjad.

Ameerika Uhendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jogede ja tohutute pohjaveevarudega on veega vaga hasti varustatud. Sellised joed nagu Mississippi , Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama joe hulka. USA jogede aastane aravool kokku on 2345?km ³ (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000?km ³ taastumatut pohjavett. Ometi on Ameerika Uhendriikides olnud viimasel aastakumnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel pohjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebauhtlaselt jaotunud.

Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tottu on Ameerika Uhendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jaanud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Uhendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan voi Laane-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti holpsasti hankida naaberriikidest.

Rauamaagi ulisuured varud paiknevad Ulemjarve aares, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nuudseks on jarele jaanud ainult madala kvaliteediga maak, mida uha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vahe.

Ameerika Uhendriikidel on vahe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Taiesti puudub nikkel , seda saadakse Kanadast. Naiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult uhes keskparases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase , plii , tsingi , hobeda ja teiste varviliste metallide maake leidub mitmel pool laaneosariikides usna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja jarele jaanud maakide metalli sisaldus on vordlemisi vaike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Uhendriikides on palju kulda , eriti California ja Alaska osariigis. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tahtis osa. Vaga palju on fosforiiti , kaalisoola , vaavlit .

Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Uhendriikides on mitmeid nafta - ja maagaasi leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja California osariigis on ammendunud voi ammendumas. Usna tuhjad on ka praegusajal tahtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Vaga palju leidub naftat ka Alaska pohjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tottu raske katte saade. Suurem osa maailma soevarudest kuulub USA-le, Venemaale ja Hiinale . Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema soega leiukohad asuvad idas, Apalat?i maestikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata ? susi on madala kvaliteediga ja kolbab uksnes elektrijaamade kutteks. Uraanimaaki tuumkutuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, naiteks Kanadast.

USA paikneb Pohja-Ameerika laam , vottes enda alla 60% laamast. Ta on vanaaegkonna , keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral .

Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Koige aktiivsemaks loetakse laane kurdmaestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi pohjustanud maavarinad on olnud San Francisco maavarin aastal 1906 , Anchorage'i maavarin 1964 . ja Los Angelese maavarin 1994 . aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980 . aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid.

USA pohiosa asub parasvootmes ja lahistroopikas , Florida osariigi lounaosa ulatub troopikavootmesse , Alaskas valitseb lahisarktiline kliima . Aaremaestikud takistavad niiske ohu paasu sisemaale. Kulm arktiline ohk tungib ida?laanesuunaliste maestike puudumise tottu kaugele lounasse, seeparast on USA siseosadest talvel ohutemperatuur ligi 10?°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool ?30?°C, Ulemjarve aares Duluthis ?13,9?°C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s ?1,6?°C ja Los Angeleses 12,3?°C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt ule 18?°C, jahedam on rannikul; koige korgem temperatuur on moodetud Surmaorus (56,7?°C; laanepoolkera korgeim).

Sademeid on koige enam Kordiljeeride laanenolval: 3000?4000?mm, Kaskaadides kohati kuni 6000?mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000?1200?mm aastas). Tasandikel vaheneb sademete hulk laane suunas: Kesktasandiku idaosas on see kuni 1000?mm, Kaljumaestiku idajalamil 300?mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250?500?mm ning laane- ja idarannikutel 1000?3000?mm.

Suuremas osas Ameerika Uhendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusonnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid , jogedel tuleb ette uleujutusi, esineb kuumalaineid ja kulmalaineid. Suuremad looduskatastroofid on olnud jargmised:

• El Nino ? pohjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, pouda ja uleujutusi;
• orkaan Mitch 1998 ? noudis tuhandeid ohvreid (ule 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett;
• orkaan Andrew 1992 ? tuuletugevust polnud voimalik moota, sest seadmed langesid lihtsalt rivist valja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (ule 30 miljardi dollari), inimohvreid oli koigest 43 tanu oigeaegsele hoiatusele;
• orkaan Katrina 2005 ? pohjustas vaga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vahemalt 1836 inimest;
• kuumalaine (juuni?september) 1980 ? 44 miljardi dollariline kahju pollumajandusele ja toostusele, umbes 10 000 hukkunut;
• uleujutus Texase, Oklahoma, Louisiana ja Mississippi osariigis ? mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod ? 6 miljardit kahju, 32 surnut.

Ameerika Uhendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jogede ja tohutute pohjaveevarudega on veega vaga hasti varustatud. Ometi on viimastel aastakumnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebauhtlaselt jaotunud. Veenappus on uleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivord ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas ? seal teeb muret hoopis vee ajutine ulekullus ehk uleujutused.

Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult laanepoolsete maestike joed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosas holmab Mississippi joestik. Idapoolsed lisajoed nagu Ohio on veerohked ja laevatatavad, laanepoolsed nagu Arkansas ja Red River jaavad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalat?idest algavad luhikesed veerohked joed, mis Piedmonti platoolt lasuvad korgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna joed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures noos on perioodilised voi luhiaegsed joed. USA pohjapiiril asub Suur jarvistu. Kordiljeerides ja Apalat?ide keskosas on palju vaikesi liustikujarvi, laaneosa platoodel ja nogudes leidub jaanukjarvi nagu Suur Soolajarv .

Joed saavad oma vee pohjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase korge, kui on palju sademeid. Esineb poudasid, mis langetavad veetaset. Jogedel esineb uleujutusi, pohjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

Joed saavad oma vee pohjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase korge, kui on palju sademeid. Esineb poudasid, mis langetavad veetaset. Jogedel esineb uleujutusi, pohjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

Maailma viiekumne pikima joe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad joed nagu Mississippi (algab Itsasca jarvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779?km), Missouri (algab vaikejogede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726?km), Ohio-Allegheny (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jokke; pikkus 2102?km), Colorado jogi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte ; pikkus 2333?km). Vordluseks voib tuua Eesti pikima Vohandu joe , mille algus paikneb Otepaa korgustikul ja mis suubub Lammijarve , labides kokku 156 kilomeetrit.

Maailma neljakumne suurema jarve nimistusse mahuvad jargmised osaliselt voi taielikult USA territooriumil asuvad jarved: Ulemjarv (82 414?km ² ; suurim sugavus 406?m), Huroni jarv (59 596?km ² ; suurim sugavus 229?m), Michigani jarv (58 016?km ² ; suurim sugavus 281?m), Erie jarv (25 821?km ² ; suurim sugavus 64?m), Ontario jarv (19 477?km ² ; suurim sugavus 237?m) ja Suur Soolajarv (4662?km ² ; suurim sugavus 7?m).

Siseveetransport on tahtis eelkoige Suurel jarvistul maagi ja soe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajogede, eelkoige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vahenenud. Tahtsuse on sailitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.

Ameerika Uhendriikide riigikaitse aluseks on Ameerika Uhendriikide relvajoud , kuhu kuuluvad maavaed ( US Army ), merevagi ( US Navy ), merejalavagi ( US Marine Corps ), ohujoud ( US Air Force ) ja rannavalve ( US Coast Guard ). Relvajoudude ule teostab tsiviiljuhtimist Ameerika Uhendriikide Kaitseministeerium ning sojavae operatiivjuhtimisorgan on Staabiulemate uhendkomitee , mis uhendab eri vaeliikide staabiulemaid.

Kuna Ameerika Uhendriigid on potentsiaalsetest vaenlastest Vaikse ja Atlandi ookeani abi eraldatud, peetakse ainsaks reaalseks ootamatu runnaku ohuks Ameerikale on mandritevaheliste voi kosmoses paiknevate raketikomplekside runnakut, mille arahoidmiseks ja oigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on NORAD (Ameerika Uhendriikide ja Kanada Pohja-Ameerika ohukaitsesusteem), mille keskus asus algul Colorado Springsis ja hiljem 1962 . aastast Colorado osariigis Cheyenne mael .

Ameerika Uhendriikide sisejulgeolekususteemi ehk luurekogukonna moodustavad parast 2001. aasta 11. septembri terrorirunnakuid terrorirunnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juht on riikliku julgeoleku direktor (ingl Director of National Intelligence ) James R. Clapper , kelle uldalluvuses on Sisejulgeolekuministeerium , Foderaalne Juurdlusburoo .

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 uletas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tanu sisserandele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jatkub ka praegu ja seniste trendide jatkudes uletab USA rahvaarv parast 2050. aastat praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. ^[8]

Ameerika Uhendriigid on etniliselt vaga mitmekesine maa. Rahvastiku ule peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise paritolu jargi. 2010. aasta rahvaloenduse jargi on rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% afroameeriklased , 4,8% Aasia paritolu ameeriklased, 0,9% polisameeriklased ( indiaanlased ja eskimod ), 0,2% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte poliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest voi enamast rassist.

Ameerika Uhendriikidel ei ole riigikeelt, kuid de facto on ametlik keel inglise keel . 32 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus havai keelel Hawaii osariigis ja 20 polisrahva keelel Alaska osariigis . ^[10]

Ainult inglise keelt raakis 2003 . aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.

USA-s domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud.

17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ukskoiksed. Sisserandajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s uhtaegu nii suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tolgendustesse.

   Pikemalt artiklis Ameerika Uhendriikide ajalugu

Pohja-Ameerika esmaasukad joudsid tanapaeva Ameerika Uhendriikide ja Kanada territooriumile vahemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks 16. sajandil olid indiaanlased hoivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hoime oli palju ja nende elulaad oli erinev. Mehhikost pohja poole jaavatel aladel elasid (enamasti vaikestes kulades) algonkinid , irokeesid , siuud , atapaskid jpt indiaanlaste hoimud , kes tegelesid pollumajanduse, kuttimise ja korilusega .

   Pikemalt artiklis Ameerika Uhendriikide koloniaalajalugu , Euroopa kolonisatsioon Kanadas

16. sajandi algul siirdusid Mehhiko ala hoivanud hispaanlased Floridasse ja sealt pohja poole, 1565 . aastal rajasid nad San Augustine 'i, tanapaeva USA territooriumi esimese eurooplaste pusiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse randama ka prantslased ja inglased . Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama pusiasustust. Uus-Prantsusmaa koloonia , mis rajati 1604 . aastal, ulatus 1680. aastatel Suurest jarvistust lounasse.

Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal Virginias Walter Raleigh ' juhtimisel, kuid see ebaonnestus. 1607 . aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt parit kolonisti Chesapeake 'i lahe aarde Jamestowni ? Pohja-Ameerika esimese pusiva inglaste asunduse (sellest kasvas valja Virginia koloonia ). Jargmise 150 aasta jooksul jatkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka Hollandi (aastast 1613) ja Rootsi asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.

18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igauhel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent Suurbritannia kuningriigi valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt ruhma: Uus-Inglismaa ( Massachusetts , Connecticut , Rhode Island , New Hampshire ); Kesk- ( New York , New Jersey , Pennsylvania , Delaware ) ja Louna kolooniad (Virginia, Maryland , Pohja-Carolina , Louna-Carolina , Georgia , kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Louna kolooniates tegeleti tubakakasvatusega , mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.

Uus-Inglismaa kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid . Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (umberasujate tuntuim laev on Mayflower ). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskatt enda tarbeks moeldud pollundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vahe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid votsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused ule; oitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker William Penni juhitud Pennsylvania .

Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele toi paratamatult kaasa kokkuporked indiaanlastega ( Indiaanisojad ). Esimene suurem soda toimus 1622?1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lopuks kehvema relvastuse ja hoimudevahelise uksmeele puudumise tottu luua.

   Pikemalt artiklites Kolmteist kolooniat ?ja Ameerika iseseisvussoda

Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid parast Seitsmeaastast soda . 1763. aasta Pariisi rahu lopetas kolooniais prantslastega sodimise, Suurbritannia oli saanud aga enda voimu alla peaaegu kogu Pohja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud soda oli olnud Suurbritanniale kurnav, vottis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende oigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat voitlusuhingut (tuntuim Vabaduse Pojad ), boikoteeriti Briti kaupu ( Bostoni teejoomine ).

5. septembril 1774 tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress , kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima koiki Briti paritolu kaupu, kuni pole tuhistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus uritas kolonistidelt relvi ara votta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775 tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussoja ( Ameerika Uhendriikide Iseseisvussoda ) puhkemise.

10. mail 1775 kogunes II Kontinentaalkongress , mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginia osariigist parit George Washingtoni . 4. juulil ( Ameerika Uhendriikide iseseisvuspaev ) 1776 vottis II Kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud Ameerika Uhendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni , millega kuulutati 13 Pohja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Uhendriigid (Varasem nimetus oli Uhendatud Kolooniad ).

Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussoja lopetas Pariisis 3. septembril 1783 solmitud Pariisi rahu , millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.

1787. aastal kiitis Delaware 'i osariik esimesena heaks USA pohiseaduse ja selleparast nimetatakse teda esimeseks osariigiks .

   Pikemalt artiklis Ameerika Uhendriikide laienemine

1803 . aastal ostsid Ameerika Uhendriigid Prantsusmaalt Louisiana ning selle ostuga kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks. Mississippi suudmealal asuv USA osariik Louisiana eraldati 1812 . aastal ja see holmab sellest piirkonnast vaid vaikese osa. Louisiana osariigist ulejaanud ala nimetati Missouri alaks .

Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Uhendriikidel tekkis merekaubanduse pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale soda, mille kaigus 1814 vallutasid inglased kull Washingtoni linna, ent ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta. Soja lopetanud 1814. aasta Genti rahulepinguga taastati sojaeelne seisukord. Pohja-Ameerika mandril asuv Kanada jai endiselt Suurbritannia kolooniaks.

1823 . aastal kuulutas president James Monroe USA valispoliitika alusena valja Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha, mille jargi Ameerika Uhendriigid vastustasid Euroopa moju laienemist Ameerikas ( Monroe doktriin ). USA ise oli sel ajal uha laienemas laande: 1845. aastal annekteeriti algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836 iseseisvunud Texas , 1846. aastal sunniti Suurbritannia loobuma Oregonist . Mehhiko alasid liidendati ka Ameerika Uhendriikide ? Mehhiko sojaga . Soja lopetanud Guadalupe Hidalgo rahulepinguga 2. veebruarist 1848. aastal jai Mexico ikka Mehhikole, kuid Texasest , Californiast , New Mexicost , Utah 'st, Nevadast ja Arizonast said USA uued territooriumid. Seejarel ulatus USA uhest ookeanist teiseni. 1853 . aastal ostis USA Mehhikolt veel vaikese maariba Arizona ja New Mexico lounaosas ning sellega oli saavutatud riigi tanapaevane ulatus (hiljem lisandusid veel 1867 . aastal Venemaalt ostetud Alaska ja 1898 . aastal annekteeritud Hawaii ). 1898 puhkes Hispaania-Ameerika soda , mille tulemusena sai USA Hispaanialt Guami , Puerto Rico ja Filipiinid ning kehtestas protektoraadi Kuuba ule.

   Pikemalt artiklis Indiaanisojad

Asunike ja kolonistide laande liikudes hoivati uha enam indiaanlaste maid. 1830 . aastal vottis Kongress Demokraatliku Partei juhi president Andrew Jacksoni vastu seaduse, millega koik USA idaosas elavad indiaani hoimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid laanes. USA kaguosas elanud hoimud eesotsas t?erokiidega uritasid koiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid sailitada, ent ehkki USA Ulemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne, keeldus president Andrew Jackson seda aktsepteerimast. Umbes 4000 t?erokiid (neljandik umberasustatutest) suri 1838?1839 kuuditamisteekonnal ( Pisarate rada ). Jargmistel aastatel asustas valitsus umber ka teisi indiaanihoime.

1862 . aastal vastu voetud Homestead Actiga lubati tasuta voi vaikese raha eest anda maatukk igauhele, kes sellel elab ja seda harib. Selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid laanes, indiaani hoimude aladel. Laande liikudes havitasid farmerid piisonikarjad , kelle olemasolust soltus sealsete indiaanlaste ellujaamine. Selline tegevus pohjustas loomulikult kokkuporkeid, mis loppesid sojavae sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega vahe viljakatele aladele rajatud reservaatidesse .

   Pikemalt artiklis Ameerika kodusoda

Farmerite toole ja toostusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate pohjaosariikide ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lounaosariikide vastuolud kasvasid, ning pohiliseks pingeallikaks oli jatkuvalt orjanduse kusimus. 1854 . aastal asutasid orjusevastased pohjaosariiklased Vabariiklik Partei , mille kandidaat Abraham Lincoln voitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal loid Ameerika Uhendriikidest lahku 7 lounaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud Konfoderatsiooni . 12. aprillil 1861 puhkes Ameerika Uhendriikide kodusoda , mis loppes 9. aprillil 1865 pohjaosariikide voiduga. Soja kaigus 1. jaanuaril 1863 kehtestatud proklamatsiooni kohaselt kaotati orjus koikidel aladel, mida kontrollis Konfoderatsioon. Terves riigis kaotati orjus 1865. aasta detsembris, kui hakkas kehtima pohiseaduse 13. parandus . ^{[11] [12]}

   Pikemalt artiklis Ameerika Uhendriikide majandus

Ameerika Uhendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne SKP oli 2010 . aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujou pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab toostus 21,9%, teenused 76,9% ja pollumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on Hiina , Mehhiko ja Kanada .

Tootute osakaal oli juunis 2011 9,2%.

Riigivolg on septembris 2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st.

• Ameerika erandlikkus
• Ameerika Riikide Konfoderatsioon
• Ameerika Uhendriikide kirjanike loend
• 2008. aasta Ameerika Uhendriikide presidendivalimised
• 2012. aasta Ameerika Uhendriikide presidendivalimised
• 2016. aasta Ameerika Uhendriikide presidendivalimised
• 2022. aasta Ameerika Uhendriikide valimised
• Bill of Rights (1791)
• Ameerika Riikide Konfoderatsioon
• Ameerika Uhendriikide kodusoda
• Ameerika Uhendriikide aukodanik
• Ameerika Uhendriigid 2014. aasta taliolumpiamangudel
• Ameerika Uhendriikide veinid
• Eesti-USA suhted
• Ameerika Uhendriikide maavagede staabiulem
• Eesti suursaadik Ameerika Uhendriikides
• Ameerika Uhendriikide olumpiakomitee
• USA jaahokikoondis
• USA naiste jaahokikoondis