Gorbat?ovid on parit Vorone?i oblastist , nende suur klann elas parusaadli Somovite valdustes. Seoses parisorjuse kaotamisega 1861 . aastal ja maapuudusega randas Mihhail Gorbat?ovi esiisa Moissei koos laste ja sugulastega 19. sajandi lopus Pohja-Kaukaasiasse Privolnoje kulla. Kula asub Stavropoli krai edelaosas, Rostovi oblasti lahedal. Kulas elasid venelased, kuid markimisvaarne osa elanikest oli ukraina paritolu. Gorbat?ovid moodustasid mitme tuhande inimesega Privolnoje asulas suure klanni ning 1917. aastal valiti Gorbat?ovide perekonna esindaja A. M. Gorbat?ov Privolnoje valla taitevkomitee esimeseks esimeheks.

Mihhail Gorbat?ovi isapoolne vanaema Stepanida ning emapoolsed vanavanemad olid ukrainlased, T?ernigovi ja Poltaava kandist parit. Emapoolne vanaisa Pantelei Gopkalo oli silmapaistev isiksus Privolnojes, juba 1920. aastal esitati ta kohaliku noukogu liikmekandidaadiks, 1928. aastal sai temast NLKP liige, ta oli kohalik kollektiviseerimise eestvedaja ja aastaid kohaliku kolhoosi esimees. Stalini algatatud repressioonide kaigus Pantelei Gopkalo arreteeriti, ta oli aastaid vanglas, kus teda piinati. Gopkalol vedas, sest 1939. aastal saatis Stalin Stavropoli parteijuhiks Mihhail Suslovi repressioone lopetama ning Gopkalo paases vanglast. Ta jatkas tood kolhoosiesimehena ja hiljem edutati teda juhtivale toole rajooni. Lapsena elas Mihhail Gorbat?ov vanaisa Pantelei Gopkalo peres, mitte oma vanemate juures. Vanaisa oli Gorbat?ovi iidol kuni sellise maarani, et tema hilisema elu konemaneer ja ?estid kopeerisid Gopkalo kaitumist. Uurijad margivad, et vanaisa arreteerimine ja piinamine jatsid Gorbat?ovi hinge tugeva haava. Mihhail Gorbat?ov elas II maailmasoja ajal ule paar kuud kestnud Saksa okupatsiooni Privolnoje kulas.

1950. aastal lopetas Mihhail Gorbat?ov rajoonikeskuses Krasnogvardeiskis keskkooli hobemedaliga. Olulisemat rolli mangis tema elus Toopunalipu ordeni saamine 17-aastaselt. Tema isa Sergei tood kombaineri abina viljakoristusel tunnustati Lenini ordeniga ning ordeni vaariliseks peeti ka tema poja Mihhaili tood. See voimaldas Gorbat?ovil asuda oppima Moskva Riiklikus Ulikoolis oigusteadust (lopetas 1955. aastal ^[1] ). 1952 . aastal astus ta NLKP -sse. Gorbat?ov valiti Moskva Riikliku Ulikooli parteikomitee liikmeks. Gorbat?ov, kes praktikat tegi KGB-s ja prokuratuuris, ei voetud Moskvas toole KGB-sse ja prokuratuuri keskaparaati, kuna oli viibinud sakslaste poolt okupeeritud territooriumil. Ta saadeti kodukanti, Stavropoli krai prokuratuuri. Seal tootas ta kaks nadalat, suutes selle aja jooksul veenda Stavropoli partei- ja komsomoliorganeid suunama teda komsomolitoole. Aastatel 1955 ? 1962 tootas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis , ta oli alates 1955. aastast ULKNU Stavropoli kraikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetaitja, 1956. aastast ULKNU Stavropoli linnakomitee I sekretar, 1958. aastast ULKNU Stavropoli kraikomitee II sekretar ja 1961. aastast kraikomitee I sekretar. Seejarel tootas ta parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 1962. aastal maarati ta Stavropoli kolhooside ja sovhooside territoriaaltoomise valitsuse partorgiks, 1963. aastal sai temast NLKP Stavropoli pollumajandusliku oblastikomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja, 1964. aastast sai temast NLKP Stavropoli kraikomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja, 1966. aastast sai temast NLKP Stavropoli linnakomitee I sekretar, 1968. aastal valiti NLKP Stavropoli kraikomitee II sekretariks. Aastatel 1970 ? 1978 oli ta Stavropoli krai parteiliider. Koikidele nendele kohtadele Stavropoli krais edutati teda NLKP KK sekretari, endise NLKP Stavropoli kraikomitee I sekretari Fjodor Kulakovi survel. Stavropoli parteiliidrina lahenes ta Juri Andropovile , kes ise oli Stavropoli krais sundinud. Andropov puudis teda ule tuua Moskvasse, kavatsedes Gorbat?ovist teha oma asetaitja kaadrite alal KGB-s. Gorbat?ovi oli juba varem kaalutud KGB Stavropoli krai valitsuse ulema kohale. Seejarel pakuti Gorbat?ovile NLKP Keskkomitee propagandaosakonna juhataja ametikohta, NSV Liidu Plaanikomitee esimehe esimese asetaitja kohta, NSV Liidu peaprokurori ametikohta, teda kaaluti ka NSV Liidu pollumajandusministri ametikohale. Parast Fjodor Kulakovi surma toi Leonid Bre?nev ta 1978. aastal ule NLKP KK sekretariaati , kuhu tema edutamist toetas energiliselt kulisside taga Andropov.

Juba enne Leonid Bre?nevi surma ( 1982 ) edutati Gorbat?ov 1980. aastal ^[1] NLKP KK poliitburoo taisliikmeks (1979. aastal sai ta poliitburoo liikmekandidaadiks), kus ta jatkas vastutamist pollumajanduse eest. Kiirus, millega Bre?nev tegi temast poliitburoo liikme, oli erakordne. Konstantin T?ernenko valitsemisajal aastatel 1984 ? 1985 oli ta NSV Liidu Ulemnoukogu valisasjade komisjoni esimees. Raskelt haige peasekretari T?ernenko ajal juhtis Gorbat?ov NLKP Keskkomitee sekretariaadi istungeid ning T?ernenko araolekul poliitburoo istungeid, olles sellega formaalselt teine isik parteis.

Parast NLKP KK peasekretari Konstantin T?ernenko surma valiti Gorbat?ov 11. martsil 1985. aastal uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sundinud Noukogude Liidus. Ta moistis, et riigi paastmiseks on vaja tosiseid reforme, kuna eelmiste juhtide valitsemise ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon suvenenud.

Nii otsustas Gorbat?ov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema pohiliselt majanduslikud ? et riiki eesseisvast majanduskriisist paasta. Reformi kui terviku nimetuseks sai uutmine (vene keeles perestroika , 'uuendus, umberehitus'). Ta alustas korruptsiooni - ja alkoholismi vastast voitlust (ehkki hiljem on ta vaitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretar Jegor Ligat?ov ^[1] ) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbat?ov ei osanud arvata, et need reformid voivad jouga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi havitada. Ta kaivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine , vene keeles glasnost , selgus) ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia. Valispoliitiliselt uritas Gorbat?ov aga peatada voidurelvastumist.

Gorbat?ovi uus juhtimisstiil kohtas nii vanameelsete kui ka radikaalide vastuseisu, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta valismaal ulimalt populaarseks ja paljud valisriigid andsid Noukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990 . aastal palvis ta Nobeli rahuauhinna .

Hiljem on Gorbat?ov oma intervjuudes oelnud, et kui Noukogude Liit oleks 1989. aastal kasutanud Berliini muuri langemisele eelnenud demonstratsioonide vastu sojavage, voinuks see viia kolmanda maailmasojani. Tema eesmark oli hoida ara selline stsenaarium: "Minu poliitika oli avatud ja siiras, poliitika, mille eesmark oli demokraatia vahendite kasutamine, mitte verevalamine. Aga see laks mulle vaga kalliks maksma, uskuge mind." ^[2]

Mihhail Gorbat?ov valiti 1989. aastal riigipeaks ja martsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Noukogude Liidu presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.?1991. aasta talvel ara hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema jarjest suuremat iseseisvust. 1991 . aastal maaras Gorbat?ov partei vanameelse tiiva lepitamiseks voimupositsioonidele moned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbat?ov valja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan arritas jaiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991. aastal ajutiselt voimult korvaldasid ( augustiput? ). Riigipoordekatse Venemaal nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini joupingutused ja vandenoulaste tolplus.

Tagurlaste augustiput? , Balti riikide taasiseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides, norgendasid Gorbat?ovi voimu. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste johker mahasurumine Taga-Kaukaasias .

Varsti parast voimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lodvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jatkas oma liidulepingu pealesurumist, et valtida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli sailitada ja astus 25. detsembril 1991. aastal tagasi, loovutades sisuliselt voimu Jeltsinile.

Gorbat?ov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei , mis on jaanud ni?iparteiks. Juunis 1996 . aastal kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid voitis vaid 0,5% haaltest.

2009. aastal avaldas Gorbat?ov piiratud tiraa?iga plaadi "Laulud Raissale" romanssidega oma abikaasa Raissa Gorbat?ova malestuseks, kes suri 1999. aastal leukeemiasse . 6. juunil 2009. aastal Londonis korraldatud heategevuslikul oksjonil (koostoos Raissa Gorbat?ova nimelise fondi ja Marie Curie nimelise fondiga ) toi plaat 1,7 miljonit naelsterlingit tulu. See annetati leukeemiahaigeid lapsi abistavatele organisatsioonidele. ^[3]

Leedu prokuratuur on poordunud Venemaa poole oigusabipalvega, et kusitleda Mihhail Gorbat?ovi tunnistajana 13. jaanuari 1991. aasta sundmuste kohta, mil Noukogude armee runnakus Vilniuse teletornile hukkus 14 ja sai vigastada tuhatkond tsiviilisikut. ^[4]

9. martsil 1990 kirjutas Leningradis Rootsi peakonsulina tootanud Dag Sebastian Ahlander Stockholmi lakitatud memos, et Gorbat?ov olevat noustunud Leedu iseseisvumisega, ent kohtumisel Leedu juhi Algirdas Brazauskasega noudnud ta 21 miljardit rubla kompensatsiooniks toostusettevotete eest. Samuti olevat ta tahtnud, et Klaipeda linn, kus elas koige rohkem sisserannanud venelasi, loovutataks Kaliningradi oblasti koosseisu vastavalt 1939 . aasta oktoobris solmitud baaside lepingus maaratletud piirile. ^[5]

Gorbat?ov lukkas memo avalikustamise jarel 2011. aastal meedias levitatud vaited umber, kinnitades, et labiraakimistel lahtus ta vaid poliitilisest realismist: "Ma arvan praegugi, et kui Leedu oleks noustunud suveraansete riikide liidu lepingule alla kirjutama, oleks tal olnud piisavalt voimalusi iseseisvuseks ning seejuures marksa rohkem plusse vastastikku kasulikuks koostooks teiste liidulepingu osalistega." ^[5]

Mihhail Gorbat?ov kulastas NLKP peasekretarina Eestit 19. ? 21. veebruaril 1987 . ^[6] Ta kohtus parteiveteranidega, kais tootmiskoondises Marat, Paide rajooni 9. Mai kolhoosis ja Tallinna Polutehnilises Instituudis .

Gorbat?ov on korduvalt andnud intervjuusid Eesti ajakirjandusele. Urmas Ott tegi temaga saate "Teletutvus”, Juhan Aare usutles teda sarja "Eestlased Kremlis” jaoks. Eesti keeles on temast ilmunud mitu raamatut, samuti on ilmunud raamat tema abikaasast Raissa Gorbat?ovast .

Noukogude Liidu ja NLKP juhina oli Gorbat?ovil oluline roll Eesti taasiseseisvumises . Ehkki ta ise Balti riikide iseseisvuse taastamist ei pooldanud, paastis ta valla protsessid, mille tulemusena sai Baltimaade taasiseseisvumine voimalikuks.

Tema abikaasa oli Raissa Gorbat?ova ( 5. jaanuar 1932 ? 20. september 1999 ), nende tutar on Irina Virganskaja ( 1956 ).

• 3 Lenini ordenit (1971, 1973, 1981)
• 1987 ? Time'i aasta inimene ^[1]
• 1989 ? ajakirja Time aasta ja aastakumne inimene ^[1]
• 1990 ? Nobeli rahuauhind ^[1]
• 1993 ? Rahvusvahelise Rohelise Risti aupresident
• 2011 ? Puha apostli Andreas Esmakutsutu orden (nr 15)

"Gorbat?ovi rolli, mis oli kull austav, on liialdatud. Ta polnud Ida-Euroopa vabaduse arhitekt. Ta oli luusivaht, kes nahes, et tamm hakkab murduma, otsustas luusivaravad avada ja vee voolama lasta. Tamm murdus ikka, kuid ilma vagivaldse katastroofita." Norman Davies , Euroopa ajalugu , lk 1037.

• The Gorbachev Foundation
• Jurgen Tamme, "Gorbat?ov: Putini partei on halvim versioon NLKPst" Postimees .ee, 6. marts 2009
• Enn Anupold, "Mihhail Gorbat?ov: Kas kullakutse tulla Eestit vaatama on jatkuvalt jous?" Maaleht , 8. oktoober 2009
• "Gorbat?ov: demokraatia on muutunud Venemaal narrimanguks" , Postimees.ee, 19. oktoober 2009
• Juri Ehasalu , Tragoodia kolmanda vaatuse lopp ehk Kuidas Mihhail Gorbat?ov tegelikult voimule tuli , maaleht.delfi.ee, 5. marts 2015
• Artjom Kret?etnikov, Esimene ja viimane: kuidas Gorbat?ov sai NSV Liidu presidendiks , BBC venekeelne teenistus ( vene keeles ), 11. marts 2015
• Gorbat?ov tunnistas alkoholivastases kampaanias tehtud vigu ERR , 15. mai 2014
• Olev Remsu, Gorbat?ov. Paradoks paradoksi jarel. Postimees 19. august 2016
• Gorbachev The Interview , BBC, 8. november 2019 (video 8:42, vene keeles, ingliskeelsed subtiitrid)