Juliuse kalender (varasem oigekiri "juuliuse kalender") on kalender , mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis joustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal [Rooma] linna asutamisest).

See kalender valiti parast konsulteerimist Sosigenesega ning selle ilmne eesmark oli saada lahendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-paevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpaev , mis lisatakse iga 4 aasta jarel. See kalender jai mones riigis kasutusele kuni 20. sajandini ning moned oigeusu kirikud ( Jeruusalemma Oigeusu Kirik , Vene Oigeusu Kirik , Gruusia Oigeusu Kirik ja Serbia Oigeusu Kirik ) kasutavad seda tanini.

Vorreldes astronoomiliste aastaaegadega lisatakse selle kalendri jargi liiga palju liigpaevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt uhe minuti vorra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest kull teadlik olnud, kuid pidas seda vahetahtsaks. Kalendri uhe paeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul.

16. sajandil viidi labi kalendrireform ning kehtestati Gregoriuse kalender , mis suurendas kevadise pooripaeva aja tapsust, kuid muutused olid suhteliselt vaikesed. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupaevi segi ajada, siis kasutatakse Juliuse kalendri kuupaevade puhul maaratlust " vana kalendri jargi " (luhend vkj ) ning Gregoriuse kalendri kuupaevade puhul maaratlust " uue kalendri jargi " (luhend ukj ) .

Endine Vana-Rooma kalender sisaldas mitmesuguseid reegleid. Muuhulgas oli ette nahtud kaks erinevat liigkuu pikkust ning veebruarikuu pikkuse modifikatsioonid monel liigaastal . Lisandusid poliitilised komplikatsioonid, mille tottu kalender joudis algselt kavandatust 90 paeva ette. Et taastada kalendri vastavus oigeks peetud aastaaegadele, lisati 90 paeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks . Uus, Juliuse kalender, hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist .

Kuigi see uus kalender oli palju lihtsam kui endine Vana-Rooma kalender, said pontifeksideks nimetatud preestrid , kelle ulesandeks oli kalendri rakendamine, reeglitest nahtavasti valesti aru. Nad lisasid liigaasta iga kolme aasta tagant. Et tekkinud mittevastavusest lahti saada, jattis keiser Augustus parast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust moned liigpaevad ara. Toenaoliselt otsustas ta jatta liigpaevad ara 12-aastasel perioodil aastast 9 eKr (ehk aastal ?8 pKr) aastani 3 pKr. Seega vois liigaastate jargnevus olla selline: 43 eKr , 40 eKr , 37 eKr , 34 eKr , 31 eKr , 28 eKr , 25 eKr , 22 eKr , 19 eKr , 16 eKr , 13 eKr , 10 eKr , 4 pKr, 8 pKr, 12 pKr jne. Kui uskuda Vana-Egiptuse (oli Vana-Rooma poolt alistatud) papuurusi , siis oli liigaastate jargnevus niisugune: 44 eKr , 41 eKr , 38 eKr , 35 eKr , 32 eKr , 29 eKr , 26 eKr , 23 eKr , 20 eKr , 17 eKr , 14 eKr , 11 eKr , 8 eKr , 4 pKr, 8 pKr, 12 pKr jne.

Juliuse ja Augustuse panuse tottu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis 'viies kuu [alates martsist ]' umber juuliks ja kuu nimega Sextilis 'kuues kuu [alates martsist]' umber augustiks .

Juliuse kalendri kuude susteem vois olla vaga korraparane, nii et pikad ja luhikesed kuud vaheldusid, valja arvatud aasta lopus ja veebruari lopus. Johannes de Sacrobosco jargi olid kuude pikkused jaanuarist detsembrini jargmised:

31, 29 (30), 31, 30, 31, 30, 31, 30, 31, 30, 31 ja 30.

Augustus olevat aastal 8 pKr muutnud selle jada nii:

31, 28 (29), 31, 30, 31, 30, 31, 31, 30, 31, 30 ja 31,

mis andis ebakorraparased kuude pikkused, mida me tanapaeval kasutame. Enamik uurijaid kahtleb, kas Johannes de Sacroboscol on selles asjas oigus.

Jaanuar ? Januarius ehk Januse kuu oli arvatavasti puhendatud Rooma varavate, sisse- ja valjapaasude kaitsejumalale, kelle oli kaks nagu ? uks vaatas ette-, teine tahapoole.

Veebruar ? Februarius oli puhastuskuu, mil Roomas toimus iga-aastane kultuslik puhastuspidu Februa .

Marts ? Martius , nimetatud jumal Marsi jargi. Esimene kuu Rooma kalendris, millega aasta algas kuni umbes 153. aastani eKr. Marts oli kevadise looduse tarkamise, pollumajandustegevuse, sojakaikude ja navigatsiooni alguse kuu. Martsis on ka kevadine vordse oo ja paeva pikkusega oopaev ehk ekvinoktsium.

Aprill ? Aprilis . Nime paritolu pole selge. Aprilli on puutud seostada Aphroditega . Voimalik on kuu nime tuletus sonast aperio ? ′avama′, mille all moeldi nii looduse oitsemist kui liikumisvabadust.

Mai ? Maius , Jupiterile ( Magnus deus , Jupiter Maius ), voimalik, et ka jumalatar Maiale puhendatud kuu.

Juuni ? Junius , Vana-Rooma abielu- ja sunnitusjumalanna Juno jargi nime saanud kuu.

Juuli ? Julius, Julius Gaius Caesarile , Rooma riigimehele, vaepealikule ja kirjanikule puhendatud kuu. Parast vandenou ohvriks langemist tostis senat ta jumala seisusse ? tema sunnikuu Quintilis (′viies kuu′) aga nimetati umber Julius’ eks.

August ? Augustus , Rooma esimesele keisrile Octavianusele puhendatud kuu on tuletatud imperaatorile antud aunimest Augustus (′puha, suursugune′). Augustus suri vana kalendri jargi kuuendal kuul ( Sextilis ), mis nimetati tema auks umber Augustus ’eks.

September ? September , esialgu aasta seitsmes ( septem ) kuu.

Oktoober ? October , esialgu aasta kaheksas ( octo ) kuu.

November ? November , esialgu aasta uheksas ( novem ) kuu.

Detsember ? December , esialgu aasta kumnes ( decem ) kuu.

Uleminekul vanalt Vana-Rooma kalendrilt uuele, Juliuse kalendrile jaid muutmata noonide (kuu 5. kuupaeva) ja iidide (kuu 13. kuupaeva) kuupaevad. Nimelt olid noonid ja iidid martsis , mais , juulis ja oktoobris kaks paeva hiljem (noonid 7. kuupaeval ja iidid 15. kuupaeval). See annab alust arvata, et nendes kuudes on Juliuse kalendris alati olnud 31 paeva.

Juliuse kalendris kasutati aastate arvestamisel mitmeid ajaarvamisi . Aastaid arvestati kas ab urbe condita ( Rooma linna rajamise oletatavast aastast [753 eKr] voi margiti neid vastavate aastate valitsejate [konsulite] nimedega. Diocletianus seadis sisse ajaarvamise anno Diocletiani , mis algas tema valitsemise aja algusest ja see susteem levis nahtavasti ka parast tema surma.

Aastal 525 pani Dionysius Exiguus ette kasutada susteemi anno Domini , mis jark-jargult levis kogu kristlikus maailmas. Aastaid arvestati Jeesuse Kristuse lihaks saamise ja Maarja kuulutuse arvatavast paevast uue aasta ( 1 ) 25. martsist . Diocletianuse ajaarvamisest oli see ees 284 aasta vorra ja ajaarvamisest ab urbe condita maas 753 aasta vorra.

Juliuse kalender oli Euroopas uldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582 . aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas valja Gregoriuse kalendri , mille vottis varsti kasutusele enamik katoliiklikke riike. Protestantlikud riigid jargnesid sellele hiljem ning oigeusulised riigid veelgi hiljem.

Inglismaal jargnes 2. septembrile 1752 . aastal 14. september 1752 ? lisati 11 paeva ^[1] . Rootsi vottis uue kalendri kasutusele 1753 , kuid 12 aasta jooksul alates 1700 . aastast kasutas modifitseeritud Juliuse kalendrit ( Rootsi kalendrit ). Venemaa loobus Juliuse kalendrist alles parast Oktoobrirevolutsiooni , mis Gregoriuse kalendri jargi toimus novembris. Oigeusu kirikud jatkasid Juliuse kalendri kasutamist kuni 1923 . aastani, mil paljud neist votsid kasutusele revideeritud Juliuse kalendri, mitte Gregoriuse kalendri. Ulestousmispuha , joule ja uusaastat arvutatakse oigeusu kirikutes seniajani Juliuse kalendri jargi. Moningates oigeusu kirikutes arvestatakse kogu kirikukalendrit Juliuse kalendri jargi. Eestis mindi Gregoriuse kalendrile ule samal ajal kui Venemaal ? 31. jaanuarile 1918 jargnes 14. veebruar.