?al?? ad-D?n Y?suf ibn Ayy?b
(
araabia
???? ????? ???? ?? ????, ?al?? al-D?n Y?suf ibn Ayy?b,
kurdi
??????????? ???????, Selah'edine Eyubi,
parsia
?????????? ?????, Sal?h-ed-D?n-e Ayy?b?; u 1138 ? 4. marts 1193), Laanes tuntud kui
Saladin
, oli
kurdi
[1]
[2]
[3]
paritolu
muslim
, kellest sai
Aijubiidide
riigi
esimene
Egiptuse
ja
Suuria
sultan. Oma voimu tipul valitses ta Egiptust, Suuriat,
Mesopotaamiat
,
Hid?azi
ja
Jeemenit
.
Saladini voimuletous
muuda
Saladini voimuletous algas
Seld?ukkide sultanaadi
sunniitidest
Zengidi dunastia
konfliktist
ismailiitidest
Fatimiidide dunastia
valitsetud
Fatimiidide kalifaadiga
Egiptuses
, mis loppes
Egiptuse
ja Suuria alade uhendamisega Saladini onu
Shirkuhi
poolt, kes juhtis
Seld?ukkide
vagesid.
1169
. aastal alustasid ristisodijad runnakuid Niiluse deltasse,
ismailiitidest
Fatimiidide dunastia
valitsetud
Fatimiidide kalifaadile
, mis ulatus oma hiilgeaegadel
Atlandi ookeanist
labi Pohja-Aafrika
Damaskuse
ja
Mekani
. Fatimiidid kutsusid appi
Mosulist
sunniitidest
Zengidi dunastia
Damaskuse
ja
Aleppo
emiiri
N?r ad-D?ni
vagesid. Sunniidist N?r ad-D?ni vaed aga soovisid Egiptuses voimult tougata ismailiitidest Fatimiidid ning Fatimiidid olid sunnitud solmima liidu
Jeruusalemma
kuninga
(1162?1174)
Amaury I
-ga. Fatimiidide ja Jeruusalemma ristisodijate vaed voitsid Shirkuhi vagesid 1167. aastal, kuid 1168. aastal olid nad sunnitud
Kairost
lahkuma. 1168. aastal proovis Amaury I koos
Butsantsi keisri
Manuel I
Komnenose laevastikuga ebaonnestunult vallutada Kairot ning Saladini onu Shirkuh sai Fatimiidide kalifaadis
vesiiriks
.
Shirkuhi surma jarel
1169
. aastal haaras voimu Egiptuses Saladin, kes maarati Egiptuse
vesiiriks
.
1171
. aastal, viimase fatimiididest kaliifi
al-???id
li-D?n All?hi surma jarel kukutas Saladin Fatimiidid ja asutas
Aijubiidide
dunastia (1171?1260), mille keskus oli samuti Kairo. Saladin ise sai esimeseks
Egiptuse sultaniks
.
1172
. aastal vallutas Saladin
Pohja-Aafrikas
Almoraviididelt
Tripolitaania
.
N?r ad-D?ni surma jarel jargnes talle valitsejana tema 11-aastane poeg As-Salih. Saladin vallutas ja hoivas oma
mamelukkide
vaega
1174
. aastal
Damaskuse
,
Homsi
ja
Hama
ja kuulutas end
regendiks
,
1175
. aastal vallutas ta
Ba‘labakki
ning piirkonna Zengiidide dunastia esindajad. 1176. aastal abiellus ta N?r ad-D?ni lesega ning teda tunnistati Suuria valitsejana. As-Salih suri 1181. aastal.
1183
. aastal vallutas Saladin
Aleppo
ja
1186
. aastaks koik Suuria alad ning allutas oma voimule koik
Lahis-Ida
moslemite alad.
Sojad ristisodijatega
muuda
- ↑
Steed, Brian L.,
Piercing the Fog of War: Recognizing Change on the Battlefield
, (Zenith Press, 2009), 176; "
Saladin was a Kurd from Tikrit.
".
- ↑
"Encyclopedia of World Biography on Saladin"
. Vaadatud 20. august 2008
.
- ↑
Paljud tollased autorid toonitavad seda. Biograaf
Ibn Khallikan
kirjutab: "Ajaloolased noustuvad, et [Saladini] isa ja perekond kuulusid
duwin
'ite[
Dvin
] hulka ... . Nad olid kurdid ja kuulusid Raw?diya (
sic
) sekka, mis on suure al-Had?niya hoimu uks osa": Minorsky (1953), p. 124. Keskaegne ajaloolane
Ibn Athir
koneleb teisest vaejuhist: "...nii sina kui ka Saladin olete kurdid ja sa ei lase voimul langeda turklaste katesse": Minorsky (1953), p. 138.
- ↑
Moors' Islamic Cultural Home souvenir III, 1970?1976?
Islamic Cultural Home, 1978, p. 7.