Eesti Vabadussoda

?Kui Saksa vaed asusid 1918. a lopul Eestist lahkuma, seadis Noukogude Venemaa eesmargiks liita Eesti taas endaga  ning kehtestada siin enamlik re?iim. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Noukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussoda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale voitlusele Noukogude Venemaa vastu holmas Vabadussoda kahte luhiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Lati pinnal ? voitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vagedega (oktoober 1919).

?1918. a lopus alanud Punaarmee runnak tabas Eestit aarmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sojavagi olid alles loomise algjargus, olles Saksa okupatsiooni loppedes joudnud tegutseda vaid loetud paevi. Sojavagi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ahvardas nalg, riik vaevles rahapuuduses. Ehkki suurem osa elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli usk omariikluse pusimisse madal. Ei usutud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee runnakutele vastu seista.

?Eesti valitsus otsustas siiski enamlaste agressioonile vastu astuda, pannes sealjuures suuri lootusi laaneriikide (s.t endised Venemaa liitlased Esimeses maailmasojas) ja Soome abile. Neis lootustes ei tulnud ka pettuda ? detsembris 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sojalaevastik koos relvalaadungiga; Soome saatis samuti relvi ning jaanuaris 1919 saabus sealt ka ligi 4000 vabatahtlikku. Valisabi oli oluline, ent sellest poleks olnud kasu Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt riiklikku ja sojavaelist organiseerimistood, korraldades mobilisatsiooni ja uute vaeosade formeerimist. 23. detsembril 1918 nimetati sojavagede ulemjuhatajaks energiline polkovnik Johan Laidoner , kes seadis eesmargiks esimesel soodsal voimalusel ule minna vastupealetungile sihiga torjuda Punaarmee Eestist valja.

?Sojategevuse algus ei olnud Eestile edukas, sest vastase pealetungi ei suudetud pidurdada. 29. novembril 1918 kuulutati Punaarmee poolt vallutatud Narvas valja Eesti Toorahva Kommuun , vormiliselt iseseisev Eesti noukogude vabariik. Sisuliselt oli tegu Noukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et naidata Eestis toimuvat siinse kodusojana. Samaaegselt tegid porandaalused kommunistlikud agitaatorid kogu Vabadussoja valtel aktiivset oonestustood ka Eesti tagalas ja sojavae ridades.

?Sojaliselt ulekaalukal Punaarmeel onnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jai Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang ? 7. jaanuaril suutsid vahepeal umber korraldatud Eesti vaed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada uldist vastupealetungi. Umbes kolme nadalaga ? veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike uksustel, nt korge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil.

?Vaenlase torjumine maalt tostis rahva silmis Eesti riigivoimu autoriteeti ning voimaldas edukalt korraldada taiendava mobilisatsiooni, ilma milleta poleks edasine sodimine Punaarmee ulekaalukate joududega olnud moeldav. Maikuuks oli Eesti vagedes ligi 75 000 meest, aasta lopus ligi 90 000. Eestlaste korval voitlesid Vabadussojas Noukogude Venemaa vastu ka kohalikud baltisakslased ja venelased . Soja edukaks jatkamiseks oli oluline ka Suurbritannia ja USA poolt 1919. a antud toetus toiduainete, sojavarustuse ja relvastuse naol. Samal ajal neutraliseeris Eestis poranda all tehtavat kommunistlikku propagandat enamlaste endi poolt toime pandud massimorvade avalikukstulek (teiste seas oli Tartus enamliku terrori ohvrina hukkunud Eesti oigeusu piiskop Platon ).

?Eesti valitsus ja vaejuhatus seadsid 1919. a veebruaris oma eesmargiks viia rinne Eesti piiridest nii kaugele kui voimalik. Selleks loodeti Loode-Venemaal voimule aidata Vene valged ja Latis sealsed rahvuslased. Vene valged olid selles regioonis moodustanud Pohjakorpuse-nimelise vaekoondise (hilisem Loodearmee ). Veebruaris hakati Eestis kokkuleppel Lati Vabariigi valitsusega formeerima ka lati vaeosi. Eesti vagede korduvad katsed kanda sojategevus ule Venemaale ja Latisse ei onnestunud 1919. a maini. Samal ajal taiendas Punaarmee tunduvalt oma joude Eesti vastu (siin tegutses veebruarist maini 6-8 protsenti Punaarmee lahingujoududest ehk u 80 000 meest) ja sooritas omalt poolt pealetunge, mis aga samuti edu ei toonud.

?23. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu , mille suurimateks saavutusteks oli pohiseaduse ja maaseaduse vastuvotmine. Viimase pohjal teostati 1920 radikaalne maareform , mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest moisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskatt Vabadussojast osavotnute maa  jagamisele.

?Monevorra mojutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri soda. Selle kaigus loid Eesti vaed Latis asunud Saksa kindralmajor Rudiger von der Goltzi sakslastest koosnevat vaegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Lati ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega loppenud relvakonflikti tagajarjel tuli Latis voimule K?rlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lounapiiril kindlustatud sobraliku Lati Vabariigi olemasolu. Et Ida-Lati oli veel Punaarmee kaes ning Lati Vabariigi armee vajas esialgu organiseerimist, vottis Eesti vaejuhatus sealse rinde kaitsmise osaliselt enda peale (kuni detsembrini 1919).

?Kui Vabadussoja esimeseks poordeks oli Eesti vagede uldpealetung Punaarmeele jaanuaris 1919, siis teiseks oli sojategevuse kandmine valjapoole Eestit maikuus 1919. Sellega vahendati tunduvalt enamlaste uue invasiooni ohtu. Mai keskel alustasid Eesti vaed koos Pohjakorpusega pealetungi Petrogradi suunas ja vallutasid suure territooriumi Peipsi jarvest idas, kuid augustis taganesid Eesti vaed oma piiride kaitsmisele.

?Enamlased otsustasid Eestiga rahu solmida ning ta nonda Noukogude Venemaa vastaste joudude seast valja lulitada. Augustis tegigi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Eesti poliitikud ja korgemad sojavaelased jagunesid Noukogude Venemaaga rahu solmimise kusimuses kaheks. Lahtuti hinnangust, kumma poole (valgete voi punaste) pealejaamine Vene kodusojas oleks Eestile kasulikum. Suurem osa kartis, et valged, kes ei soovi Eesti iseseisvust tunnustada, on ohtlikumad. Uhtlasi jouti 1919. a sugisel arusaamisele, et Vene valged on Venemaal luua saamas, mistottu ainus voimalus majandusraskustes vaevlevat Eesti riiki kurnavast sojast valja tuua oleks rahu solmimine enamlastega. Eesti juhtkonda mojutas seda tegema ka asjaolu, et 1919. a jooksul ei olnud Eesti Vabariigil onnestunud laaneriikidelt de jure tunnustust saada.

?Rahukonelused Noukogude Venemaaga algasid Tartus 5. detsembril 1919. Punaarmee samaaegne pealetung rindel, eesmargiga mojutada rahukonelusi, ei andnud oodatud tulemusi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping , millega Eesti Vabariik ja Noukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid soja loppenuks ja panid paika sojajargse koostoo piirjooned.

?Eesti vaed kaotasid Vabadussoja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest, haavata sai umbes 13 800 inimest (sealhulgas ligi 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sojas), millele lisanduvad valismaiste vabatahtlike ja liitlasvagede kaotused.

Lisateave artikli kohta