|
5. jaanuar 1988 – EKP Keskkomitee b?roo salajane otsus natsionalismi ilmingutest Eestis
22. jaanuar
–
MRP-AEG liikmed teatasid oma kavatsusest t?histada Tartu rahulepingu aastap?eva rahvakoosolekuga
28. jaanuar
–
Eesti NSV ?lemn?ukogu Presiidium v?ttis vastu m??ruse avalike ?rituste korra kohta, mille lisas keelati “varem eksisteerinud riikide” s?mboolika kasutamine
Tartu linnav?imud ei andnud luba rahvakoosoleku korraldamiseks 2. veebruaril
2. veebruar
–
Tartu rahulepingu aastap?eval t?kestasid miilitsa?ksused tee hoone juurde, kus 1920. a. s?lmiti Tartu rahu (Aia 35, praegu Vanemuise tn), et takistada v?ljakuulutatud rahvakoosolekut.
22. veebruar
–
Eesti Muinsuskaitse Selts kuulutas v?lja m?lestuste suurkogumise. Eelk?ige oodati seni mahavaikitud poliitiliste ja ?hiskonnaelu s?ndmuste meenutusi
24. veebruar
–
Tallinnas Tammsaare pargis toimus ulatuslik meeleavaldus. V?imud korraldasid vastumeeleavalduse V?idu (Vabaduse) v?ljakul
25. m?rts
–
1949. a. m?rtsik??ditamise aastap?eva t?histamine. Eesti Muinsuskaitse Selts n?udis esimest korda avalikult k??ditatute nimekirjade avaldamist
31. m?rts – Loominguliste Liitude Kultuurin?ukogu avaldas oma seisukoha, mille kohaselt eesti keelel peab olema riigikeele staatus
1-2. aprill
–
Toompea lossis toimus loomeliitude ?hispleenum
Meie arvates on kuni viimase ajani olnud poliitilise elu suunamisele Eestis iseloomulik ebakompetentsus ja ennatlikkus otsustamisel ning n?rvilisus. Selle asemel et otsida, leida ja ainuv?imalikul sotsiaal-majanduslikul alusel likvideerida esinevate puuduste ja pingete t?elisi p?hjusi, on uutmisvastased j?ud p??dnud nende pingete olemasolus s??distada kas v?lispropagandat, kohalikke massiteabevahendeid v?i mitteformaalseid grupeeringuid. Kahjuks on neid s??distusi toetatud k?rgetel foorumitel. S??raseid vaateid on levitatud ka ?leliidulisse ajakirjandusse, mis n?itavad v??ras valguses Eestimaal toimuvaid protsesse.
Loominguliste liitude juhatuste ?hispleenumi kirjast EKP Keskkomiteele, Eesti NSV ?lemn?ukogu Presiidiumile, Eesti NSV Ministrite N?ukogule; Eesti NSV loomingulisele intelligentsile
13. aprill
–
Eesti Televisiooni saates “M?tleme veel” tegi Edgar Savisaar ettepaneku Rahvarinde loomiseks. Samas loodi ka algatusr?hm idee teostamiseks
14.-17. aprill
–
Tartus toimusid muinsuskaitsep?evad, kanti rahvusv?rvides lippe (kolme eraldi kangana)
23. mai
–
Tallinnas asutati ametlikult Eesti Roheline Liikumine
2. juuni
–
Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu kinnitas deklaratsiooni Eesti rahvusv?rvidest ja lipust
4. juuni
–
Tallinnas toimus Eesti I S?ltumatu Noortefoorum
10. juuni
–
toimus esimene Vabaduss?ja monumendi taasavamine Vigalas
11. juuni
–
Tallinna Lauluv?ljakul algasid nn ??laulupeod
16. juuni
–
EKP Keskkomitee pleenumil sai parteiliidriks Karl Vaino asemel Vaino V?ljas
17. juuni
–
Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluv?ljakul 150 000 osav?tjaga meeleavaldus, millega saadeti teele NLKP XIX konverentsi edumeelsemad delegaadid
21. juuni
–
Noortefoorumil asutati S?ltumatu Infokeskus
23. juuni
–
Eesti NSV ?lemn?ukogu Presiidium legaliseeris Eesti rahvuss?mboolika
10. juuli
–
ajalehes “Rahva H??l” avaldati Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) salajase lisaprotokolli tekst
13. juuli
–
kodulinna Tartusse naaseb endine poliitvang Mart Niklus
19. juuli
–
Tallinna n?ukogudemeelsed ringkonnad eesotsas Jevgeni Koganiga moodustavad Eesti NSV T??tajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumise)
23.-24. juuli
–
peeti
Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna asutamiskongress. Esimees Aivar Kala
29. juuli
–
toimus rahvakoosolek Tartus, kus n?uti IME elluviimist
20. august
–
asutati Eesti Rahvusliku S?ltumatuse Partei (ERSP). Esimees Lagle Parek
23. august
–
MRP aastap?eva puhul korraldas ERSP meeleavalduse Hirvepargis, Rahvarinne Linnahallis
11. september –Tallinna Lauluv?ljakul toimus Rahvarinde korraldatud 300 000 osav?tjaga rahva?ritus “Eestimaa laul”. S?nav?tuga esinesid Siim Kallas, Edgar Savisaar, Trivimi Velliste, Heinz Valk jt.
Eesti rahva p?simaj??mine on m?eldav ainult omariikluses. Kuid omariikluse nurgakiviks on kodakondsus ja riigikeel.
Trivimi Velliste k?nest // Teine Eesti: eeslava. Tallinn, 1996, lk. 439
.
1-2. oktoober –
Tallinnas toimus Rahvarinde asutamiskongress. Valiti 7-liikmeline eestseisus, kuhu kuulusid Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann
8. oktoober –
P?rnu muinsuskaitsep?evade raames toimus t?rvikurongk?ik “Eestile omariiklus”
17. oktoober –
Eestisse naases vanglast vabastatud poliitvang Enn Tarto
16. november
–
Eesti NSV ?lemn?ukogu erakorralisel istungj?rgul v?eti vastu deklaratsioon Eesti NSV suver??nsusest, millega ?lemn?ukogu kuulutas end k?rgeima v?imu kandjaks ja teostajaks ning deklareeris oma seaduste ?limuslikkust Eestis
Eesti NSV ?lemn?ukogu n?eb raskest olukorrast vaid ?hte v?ljap??su – Eestimaa edasine areng peab toimuma suver??nsuse tingimustes. Eesti NSV suver?niteet t?hendab, et talle kuulub tema k?rgeimate v?imu-, valitsemis- ja kohtuorganite n?ol k?rgeim v?im oma territooriumil. Eesti NSV suver?niteet on terviklik ja jagamatu.
Eesti NSV suver??nsusdeklaratsioonist, 16. november 1988 (Rahva H??l, 18. nov. 1988)
.
26. november – NSV Liidu ?lemn?ukogu Presiidium kuulutas Eesti NSV ?lemn?ukogu suver??nsusdeklaratsiooni ?igust?hiseks
1. detsember – Tartus taasasutati Eesti ?li?pilaste Selts (esimeheks valiti Eerik-Niiles Kross)
Meeleavaldus suver??nsusdeklaratsiooni toetuseks Toompeal Lossi platsil, 16. nov. 1988. Foto: V. Puhm
Filmiarhiiv
Eesti NSV ?lemn?ukogu h??letas suver??nsusdeklaratsiooni poolt, 16. november 1988
Filmiarhiiv
Pressikonverents p?rast suver??nsusdeklaratsiooni vastuv?tmist, 16. november 1988. Fotod : T. Malsroos
Eesti Rahvusraamatukogu
Plakateid meeleavaldustelt
Tunne Kelami arhiiv
|