Rein Maran

Allikas: Vikipeedia
Rein Maran 2009. aastal

Rein Maran (kuni 25.01.1937 Rein Huts ; [ viide? ] sundinud 13. septembril 1931 Tartus ) on eesti filmioperaator ja -re?issoor.

Ehkki ta on vaga laia ampluaaga filmimees, on ta suurimat tunnustust palvinud oma loodusfilmidega.

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1972 . aastal lopetas ta Uleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi teadusfilmi operaatorina.

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rein Maran oli aastail 1952?1956 vangis noukogudevastases noorteorganisatsioonis osalemise parast.

1967 . aastast tootas ta Tallinnfilmis , hiljem Eesti Telefilmis . Tema eestvottel [ viide? ] asutati 1964 . aastal fotogrupp Stodom ja 1989 Tallinna Fotoklubi .

Aastail 1989?1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees.

1996 . aastast on ta Tallinna Pedagoogikaulikoolis kultuuriteaduskonna filmi ja video oppetooli oppejoud.

Paljud tema loodusteemalised filmid kajastavad vahem voi rohkem ka rahvaparimusi. Marani filmiloomingut on kasutatud ka teiste re?issooride mangu- ja dokumentaalfilmides.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rein Marani abikaasa Margit Maran on paljude tema loodusfilmide monteerija ja toimetaja.

Rein Maranil on pojad Tiit Maran (s 1959, bioloogiadoktor), Uko Maran (s 1966, filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal), Timo Maran (s 1975, biosemiootika doktor ja luuletaja) ja Arbo Maran (s 1985) ning tutar Kart Maran (s 1980, tootedisainer ja ehtekunstnik). [1]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Rein Marani tutvustus Eesti Filmi Andmebaasis
  2. Eesti riiklike teenetemarkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  3. "POFF parjab elutoopreemiaga nelja teenekat filmimeest" [ alaline kodulink ] ERR, 28. november 2011

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Maran, R. Oobikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides [vahendanud Alo Lohmus; lisa: DVD digitaalselt restaureeritud filmidega "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Tavaline rastik" ja "Noialoom"]. Tallinn: Maalehe Raamat 2011.
  • Olev Remsu. Inimene ei reeda . Sirp, 3. november 2011.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]