Piet Roozenburg ( 24. oktoober 1924 Ochten ? 27. aprill 2003 Ochten) oli Hollandi kabetaja .

Piet Roozenburg oli neljakordne maailmameister rahvusvahelises kabes ( 1948 , 1951 , 1952 , 1954 ) ja kaheksakordne Hollandi meister ( 1943 , 1948 , 1950 , 1954 , 1963 , 1964 , 1965 , 1966 ).

Ta oli Ulemaailmse Kabefoderatsiooni (FMJD) president aastail 1978 ? 1980 ja 1985 ? 1990 .

1992 . aastal valiti ta Toulonis FMJD kongressil FMJD aupresidendiks. Tema nime kannab samast ajast ka karikas, mis antakse maailmameistrivoistluste ilusaima voidu eest.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Roozenburg oppis kabetama paris vaikese lapsena oma onult. Teda peeti imelapseks. Kumneaastaselt mangis ta simultaani 28 vanema vastase vastu. Ta kogus umbes poole voimalikust punktisummast. 11-aastaselt sai ta koos vanema vennaga Wim Roozenburgiga Rotterdami maleklubi liikmeks. Tema kabeanne ilmnes kiiresti.

1943 osales ta esimest korda Hollandis toimunud kabemaailmameistrivoistlustel. Ta voitis 7 partiid, viigistas 3 ja ei kaotanud uhtegi. See tahendas ulekaalukat voitu.

1948 selgitati rahvusvahelise kabe maailmameister esimest korda valja FMJD uue susteemi kohaselt turniiriga Rotterdamis . 1. detsembril tuli maailmameistriks Piet Roozenburg (17 voitu, 3 viiki, 0 kaotust). Teiseks jaanut edestas ta 9 punktiga (see on tanini rekord). Ta valiti Hollandi aasta sportlaseks. Roozenburg jai kabetroonile kaheksaks aastaks.

1950 mangis Roozenburg klubi Damgenootschap korraldatud minimat?i Maurice Raichenbachiga tulemusega 2:1 (+1, +2).

1951 kaitses Roozenburg tiitlit mat?is R. C. Kelleriga , mille ta voitis tulemusega 19-17. Aastal 1952 peetud jarjekordses tiitliturniiris sailitas Roozenburg maailmameistritiitli (12 voitu, 5 viiki, 1 kaotus). Tiitlit kaitses ta ka 1952 mat?is Wim Huismaniga tulemusega 12-8. Lopuks kaotas ta tiitli 1956 . aastal erinevates Hollandi linnades peetud olumpiaturniiril Marcel Deslauriers 'le.

Aastal 1956 loobus Roozenburg tegevkabest. Ta oppis majandust ning tootas erafirmades ja hiljem Twente Tehnikaulikoolis . Aastatel 1962 ? 1966 oli ta Hollandi tasemel tegevkabes tagasi, kuid maailmameistritiitli taotlemisest ta loobus. 1966 voitis ta veel 10 punktiga 13-st. Siis ilmusid Ton Sijbrands ja Harm Wiersma , kes hakkasid Roozenburgile konkurentsi pakkuma. Ta jai elu lopuni tugevaks kabetajaks ( 1996 voitis ta ?vartsmani).

Kui Roozenburgil laks laupaevastel voistlustel osalemine liiga raskeks, otsustas ta 2001 . aastal koos klubiga NOAD korraldada peo, et tahistada tema lahkumist aktiivsest kabespordist. Hiljem motles ta umber ja peole anti nimeks "Roozenburg 65 aastat aktiivselt kabespordis". Ta ei tahtnudki lopetada. Samal ajal ilmus tema raamat "Jeugdherinneringen van een wereldkampioen" ('maailmameistri noorusmalestused'). Kuigi Roozenburg loobus Hollandi tasemel mangimisest, mangis ta provintsi tasemel edasi.

Roozenburg osales Kuningliku Hollandi Kabeliidu (KNDB) tegevuses, osutudes heaks organisaatoriks ja kabetajate eest hoolitsejaks. Ta pani kaima kabetajate ettevalmistamise susteemi.

Roozenburgi mangulaad kabetajana oli rundav. Ta tegi palju avangu -uuendusi. Uks avang on nimetatud Roozenburgi avanguks : 1. 33-29, 19-23 2. 35-30, 20-25 jne.

Roozenburg oli ebadogmaatiline kabetaja, kes oli avatud koiksugu strateegiauuendustele. Nii vottis ta 1940. aastatel kasutusele rundesusteemi, mida nimetatakse Roozenburgi susteemiks . Ta katsetas ka teiste manguviisidega. Nii aratas ta tahelepanu uhe partiiga, milles ta voitis Maurice Raichenbachi , jattes koik pohikivid 33 kaiguks paigale.

Roozenburg toimetas FMJD kabeajakirja Le monde damiste , kuhu ta kirjutas arvukalt artikleid. Ta on palju kirjutanud 1948. aasta kabemaailmameistrivoistluste kohta. Viimase artikli kirjutas ta oma sobrale Jan Bomile kirjutatud raamatusse.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lapselapsed huudsid teda "Opa Damsteen" ('vanaisa kabekivi').

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Fotod
• Foto