Peeter Ulas ( 7. aprill 1934 Tallinn ? 15. detsember 2008 ) oli eesti graafik .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulas lopetas Tallinna 10. Keskkooli 1952 . aastal. Ta alustas oma kunstiopinguid keraamika alal, kuid vahetas peagi ala ning lopetas 1959 . aastal ERKI graafikuna. Joonistas karikatuure, mida avaldati ka ajakirjas Pikker ^[1] . Seejarel tegutses ta vabakutselise kunstnikuna.

Aastal 1963 asus ta oppejouna toole Tallinna Pedagoogilisse Instituuti , kus tootas ule 30 aasta: 1973. aastast dotsendi, 1992?1998 professori ja 1994?1998 TPU kunstiosakonna juhatajana.

Koos Herald Eelmaga viis Ulas eesti graafikas labi uuendamise: joonistuse ja litotehnika valitsemine asendus eri graafilistes tehnikates ( linoolloige , soovitus jne) otsingutega. ^[2] Ulas ja Eelma olid oma teostega 1960. aastate teise poole ANK ruhma estetismi eelkaijad ^[2] . Legendaarseks said tema korgtrukigraafikas valminud teosed "Ohtu sadamas" (1962), "Suur kammeljas" (1963), "Magav laps" (1965) ja mitmed teisedki, milleta ei koostatud uhtegi toonast kaasaegse graafika naitust, mis esindasid Eestit valjaspool. ^[3] Vahem kui kumne aastaga oli ta sisuliselt joudnud tippu. 1968. aastal palvis Peeter Ulas peapreemia I Tallinna graafikatriennaalil teosega "Ohver".

1970. aastatel vottis Ulase loomingus voimust surrealistlik vaimsus. Koige enam inspireerisid teda sellel perioodil linn uldisemas tahenduses, selle rutmid ja arhitektoonika ning Itaalia reisi muljed. ^[3]  Kunstnik avastas enda jaoks pehmelaki tehnika ning kombineeris seda embossinguga (varvita reljeeftrukk), kli?eetrukiga jne. ^[2] 1970. aastatel voitis tema looming juba uleuldise tunnustuse.

1980. aastatel jargnes suures formaadis toode sari "Pidulik graafika" ^[2] . 1990. aastate lopust muutus Ulase looming lakoonilisemaks ja samas varvikamaks. Oluliseks muutusid kompositsioon, rutm ja varv. Just selle perioodi sarjadega palvis kunstnik 2004. aastal Eesti graafikale suunatud Eduard Wiiralti preemia. ^[3] Ulase looming oli veenvalt isikuparane, salaparane ning filosoofiline.

Ta oli uks silmapaistvamaid Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingu illustreerijaid. Kreutzwaldi muinasjutu "Paristaja-poeg" kujundamise eest palvis ta Jaan Jenseni preemia (1987).

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1976 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1983 Kristjan Raua preemia (graafilised lehed "Ohud, ohud, ohud" ja "Ohud, maad ja veed")
• 1987 Jaan Jenseni raamatugraafika aastapreemia
• 2004 Eduard Wiiralti kunstiauhind
• 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peeter Ulase abikaasa oli Concordia Klar . Nende tutar on Maria-Kristiina Ulas . Tema ode Aime Ulas (1937?2012) oli moekunstnik.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ulle Kruus . Kujundite kasvamise lugu Sirp, 26. november 2004
• Suri graafik Peeter Ulas ERR, 16. detsember 2008
• Ants Juske . Lahkus teedrajav graafik Peeter Ulas , EPL, 17. detsember 2008
• Mari Rebane . Avati Peeter Ulase malestusnaitus ERR, 8. jaanuar
• Ants Juske . Ulase isikunaitus: vana mees tahab koju mere aarde EPL, 22. jaanuar 2009
• Andri Ksenofontov . Peeter Ulas ja olemine Sirp, 29. jaanuar 2009