Peep Nemvalts
(sundinud
4. oktoobril
1950
Tallinnas
) on eesti keeleteadlane, eesti filoloog.
[1]
Alates 2008. aastast on Nemvalts
Tallinna Ulikooli
teaduskeelekeskuse juhataja.
Peep Nemvalts on inseneride poeg.
[1]
1969 lopetas ta
Tallinna 2. Keskkooli
, 1974
Tartu Riikliku Ulikooli
eesti filoloogia osakonna, 1975?1976 oli TRU aspirant ja 1989?1996
Uppsala Ulikooli
doktorant. 1996 sai ta Uppsala Ulikoolis filosoofiadoktori kraadi vaitekirjaga "Case marking of subject phrases in modern standard Estonian" (Uppsala, 1996; Acta Univ. Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 25 (1996)).
1977?1983 oli Nemvalts
Keele ja Kirjanduse Instituudi
grammatikagrupi teadur, 1979?1983
Tallinna Pedagoogilise Instituudi
eesti ja soome keele tunnitasuline oppejoud ning 1984 eesti keele ja kirjanduse kateedri vanemopetaja, 1984?1988
Oulu Ulikooli
eesti keele lektor, 1996?1998
Stockholmi Ulikooli
soome keele oppetooli ning tolke oppetooli tunnitasuline lektor, 1996?2000 Uppsala Ulikooli soome-ugri oppetooli teadur, 2001. aastast
Tallinna PedagoogikaulikoolI
eesti filoloogia osakonna dotsent, uhtlasi 2002. aastast Stockholmi Ulikooli soome keele oppetooli teadur. Kulalisoppejouna on ta lugenud erikursusi TPU-s (1999) ja Helsingi Ulikoolis (2000).
[1]
2006. aastast on Tallinna Ulikooli Humanitaarteaduste instituudi vanemteadur.
[2]
Peep Nemvaltsi peamised uurimisvaldkonnad on olnud
suntaks
ja
semantika
, eesti ja soome keele
kontrastiivuuringud
,
valiseesti eesti keel
,
keelehoole
ja
keelekorraldus
. Ta on koostanud eesti keele opikuid ja muid oppevahendeid ning tolkinud ilukirjandust (soome keelest) ja oppekirjandust (rootsi keelest), sh K.-E. Sveiby "Juhtimistarkus. 101 nouannet teabekullaste organisatsioonide juhtidele" (Tallinn, 1994; koos S. Nemvaltsiga). Ta on avaldanud ule 50 teadustrukise.
[1]
Nemvalts on
Emakeele Seltsi
,
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis
ja
Johannes Aaviku Seltsi
liige (1993?1995 ja aastast 1998 seltsi esindaja Rootsis),
Stockholmi Eesti Muinsuskaitse Seltsi
juhatuse aseesimees (aastast 2002) ning
Uppsala Eesti Seltsi
liige (aseesimees).
[1]
- Eesti keele opik X klassile (kaasautor S. Vare). Tallinn, 1984, 21988
- Aluse sisu ja vorm: alusfraasi kaandevaheldus tanapaeva eesti kirjakeeles. Tallinn, 2000
- Keeleteaduse teaduskeelest. // Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu, 2002
- Eesti keel ja euroidentiteet. // Keel ja identiteet. Voru, 2004
- Moodustiste toime lausestruktuuris. // Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu, 2004
- Eesti teaduskeel teadmusuhiskonnas. // Eesti teaduskeel ja terminoloogia ? kuidas edasi? Tallinn, 2006
