Paavo Haavikko
Paavo Haavikko
Sundinud	25. jaanuar 1931 Helsingi
Surnud	6. oktoober 2008 (77-aastaselt) Helsingi
Pseudonuum	Anders Lieksman, Aleksej
Rahvus	soomlane
Kodakondsus	Soome
Elukutse	kirjanik, akadeemik, kirjastaja (Art House Oy asutaja)
Tuntud teoseid	"Tiet etaisyyksiin" (1951)
Abikaasa	Marja-Liisa Vartio (1955?1966) Ritva Haavikko (1971?2008)

Paavo Juhani Haavikko ( 25. jaanuar 1931 Helsingi ? 6. oktoober 2008 Helsingi) oli soome proosakirjanik , luuletaja ja kirjastaja. Haavikko avaldas ule 70 teose. Tema luulekogusid on tolgitud 12 keelde. Haavikkot peetakse uheks 20. sajandi lopu Soome olulisemaks proosakirjanikuks ja luuletajaks. ^[1]

Talle anti 1984. aastal Neustadti rahvusvaheline kirjandusauhind ja 1991. aastal kunstiakadeemiku aunimetus. ^[2] Lisaks luulele on ta kirjutanud mitmes ?anris, sealhulgas proosat, draamat, ooperilibretosid, ajaloolisi teoseid jne. ^{[2] [3] [4]} Haavikko enda vaitel ei ole ta aga kirjutanud uhtegi muinasjuttu. ^[3]

Haavikko ei olnud ainult kirjanik ja kirjastaja, vaid ka metsa- ja kinnisvaraarimees. ^[2] Aastatel 1967?1983 oli ta Otava kirjastuse peatoimetaja ning 1970. aastatel kuulus ka Otava, Yhtyneet Kuvalehdet Oy ja Rautakirja Oy juhatusesse. ^[5] Talle anti akadeemiku ja Helsingi ulikooli audoktori tiitel, kuigi ta ei teinud ise akadeemilist karjaari. ^[2]

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paavo Haavikko vanemad olid Heikki Adrian Haavikko ja Rauha Pyykonen. ^[5] Haavikko sundis Helsingis Kallio linnaosas. Koolis oli ta kehvapoolne opilane (ta jai kaks korda klassi kordama). Kallio keskkooli lopetas ta 1951. aastal, olles keskparane opilane. Ulikooli Haavikko ei astunud. ^[2]

Haavikko oli kaks korda abielus. 1955. aastal abiellus ta kirjanik Marja-Liisa Vartioga , paaril sundis kaks last: Johanna (1956?1996) ja Heikki (s 1960). Abielu kestis naise surmani 1966. aastal. Marja-Liisa Vartio surma jarel ei kirjutanud Haavikko pikka aega midagi, vaid tegutses aastatel 1967?1983 Otava kirjastuse peatoimetajana. 1971. aastal abiellus Haavikko kirjandusloolase Ritva Rainioga . Vaga raskelt mojus Haavikkole tema koigest 40-aastase tutre Johanna surm. Johanna suri 17. juunil 1996, samal kuupaeval kui tema ema. ^{[2] [4]}

1969. aastal nimetati koigest 38-aastane ja ulikoolihariduseta Haavikko oma varasemate teoste pohjal Helsingi ulikooli filosoofia audoktoriks. Haavikko ise markis 2001. aastal: "Olen rohkem ettevotja kui kirjanik, kuigi olen kirjutanud palju ja kiirustades." ^{[2] [6]}

1975. aastal asutas Haavikko kirjastuse Art House. Kirjastus asub Helsingis Bulevardi tanaval samas majas, kus oli ka Haavikko isa kontori- ja paberitarvete kauplus. 1980. aastate lopus ostis kirjastuse Tietosanoma Oy ja sellest sai silmapaistev teatmekirjanduse valjaandja. ^[2] Haavikko ettevotete hulka kuulus ka Pudasjarvel ja Ronisuol turbatootmisega tegelenud Polar-sammal Oy, samuti kuulus Haavikko perele peamiselt Pohja- ja Ida-Soomes ule tuhande hektari metsa. ^{[2] [7]}

21. detsembril 2007 ilmus Suomen Kuvalehtis 76-aastase Paavo Haavikkoga intervjuu, milles ta ennustas, et elab veel kolm aastat. ^{[8] [9]} Paavo Haavikko suri 2008. aasta oktoobris 77-aastaselt pikaajalise haiguse tottu. ^[4] Paev enne surma andis Soome Kirjanike Liit Haavikkole kirjanike liidu tunnustusauhinna. ^[10]

Parast Haavikko surma ilmus kaks tema elulugu. 2009. aastal avaldas Mauno Saari raamatu "Haavikko-niminen mies". Haavikko poeg Heikki Haavikko uritas teose avaldamist peatada ja noudis isa autorioiguste parijana raamatu eelkontrollivoimalust, kuid Helsingi ringkonnakohus lukkas taotluse tagasi. ^[11] 2015. aastal avaldas Heikki Haavikko ise oma isast malestusteraamatu. ^[12]

2021. aastal avaldas Otava kirjastus Martti Anhava mahuka monograafia "Niin katosi voitto maailmasta". ^[13]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soome kirjandusteadlane Kai Laitinen on Haavikkot iseloomustanud jargmiselt: "Haavikko on 1950. aastate Soome modernistlikest luuletajatest tahelepandavaim. Tema haal eristub koigist teistest kohe ja kergesti. Tema luule tundemargid on kujundite sujuv liikumine ja ullatavad seosed, rutmide konekeelne ilmekus ja oskus valjendada end korraga mitmel tasandil." ^[14]

Haavikko esimene luulekogu "Tiet etaisyyksiin" avaldati 1951. aastal, kui ta oppis keskkooli viimases klassis. Varasel luuleperioodil kirjutas ta pihtimusluulet, keskendudes armastuse ja surma teemale. Labivalt on tema luules olnud esiplaanil ka ajaloo, mineviku-tuleviku ja muutide teema. Ajalooteema tahtsus Haavikko loomingus kasvas eriti 1960. ja 1970. aastatel. Teda peetakse luulekeele uuendajaks, kellel on olulist oelda inimloomuse, vaartuste suhtelisuse, elamise, aja ja maailma kohta. Tema luulekogudel on tahtis koht Soome kirjanduse modernismis. ^{[2] [15] [16] [14]}

Proosakogumik "Lasi Claudius Civiliksen salaliittolaisten poydalla" (1964) ja eriti kogumiku novell "Lumeton aika", mis kujutas sotsialistliku susteemi omaks votnud Soomet, aratas avaldamise ajal tahelepanu. Kui novell 1967. aastal inglise keeles avaldati, lisati tolkele markus, et tegemist on valjamoeldisega. Kirjanikud Markku Eskelinen ja Raine Koskima on oma uurimuses "Haavikko 2001" iseloomustanud novelli kui oportunismi kriitikat. ^{[2] [15] [16]}

Haavikko esikromaan "Yksityisia asioita" (1960) kasitleb 1918. aasta sundmusi ebatavalisest vaatenurgast ja naitab, kuidas ajalooliste sundmuste keerises elab inimene ennekoike oma elu. Romaani tolkis eesti keelde Harald Lepik ("Isiklikud asjad", Tallinn: Perioodika, 1967). ^{[16] [17] [14]}

Esimene naidend "Munchhausen" (1960) tekitas poleemikat, sest Haavikko oli loonud kapriissel, absurdilaadsel fantaasial ja isikuparasel huumoril pohineva stiili, mis tekitas publikus noutust. ^[14] Ilta-Sanomat avaldas retsensiooni, mille jarel kaebas Haavikko lehe kohtusse. Haavikko sai kohtus voidu, mille tulemusena Sanoma Oyj gruppi kuuluvad valjaanded ei kirjutanud temast tukk aega midagi. Hilisematest naidenditest sai populaarseimaks "Sulka" (1973). Haavikko kirjutas libretosid Aulis Sallineni ooperitele, naiteks "Kuningas lahtee Ranskaan" (1974) ja "Ratsumies" (1974). Lisaks kirjutas ta kolumne valjaannetele Uusi Suomi ja Suomen Kuvalehti . ^[2]

1970. aastatel hakkasid Haavikkot eriti huvitama voimu-, poliitika- ja majanduskusimused. Nende teemadega alustas ta naidendis "Agricola ja kettu" (1968), kus tegelaskujudes voib ara tunda Juho Kusti Paasikivi ja Jossif Stalini . Sama liini jatkas ta kuuldemangudes kuningas Harald Pitkaikainenist, kelle prototuup on Soome president Urho Kekkonen . ^[2] Aastatel 1974?1983 lavastas Ilkka Toiviainen YLE Raadioteatris viis kuuldemangu kuningas Haraldist:

• "Kertomus siita mita tapahtui kun kuningas Harald kutsui kokoon kansansa ja tahtoi luopua vallasta"
• "Kuningas Haraldin pitka reissu"
• "Kertomus siita miten kuningas Harald kasitteli naista ja lammasta koskevaa hankalaa kysymysta"
• "Kuningas Harald, jaahyvaiset"
• "Tosi kertomus siita mita tapahtui kun kuningas Harald naki unta" ^[18]

Eesti Raadioteatris lavastas 1990. aastal kuningas Harald Pikaealisest kuuldemangu Einar Kraut . ^[19]

Kuuldemangu "Audun ja jaakarhu" eest palvis Haavikko 1967. aastal esimesena maineka YLE Raadioteatri Sokeain-preemia. ^[2] 1979. aastal lavastas Salme Reek kuuldemangu ka Eesti Raadioteatris. ^[20]

Haavikko paistis silma ka filmistsenaristina. Ta kirjutas originaalstsenaariumi Alfred Kordelini morvast raakivale filmile "Mommilan veriteot 1917" (1973) ja oli uks stsenarist Maunu Kurkvaara filmis "Menestyksen maku" (1983). Koos Anssi Manttari ja Heikki Katajistoga dramatiseeris Haavikko filmi jaoks oma naidendi "Kuningas lahtee Ranskaan", mis linastus 1986. aastal ja mille re?issoor oli Anssi Manttar . Tema tuntuim stsenaarium filmitoostuses on " Kalevalal " pohinev neljaosaline telesari " Rauta-aika ", mille lavastas Kalle Holmberg 1982. aastal. ^{[2] [3]}

Haavikkot peetakse Soome aforismide reformijaks, kuna ta arendas motteid sarjadena. 1972. aastal ilmunud kogumikule "Puhua, vastata, opettaa" jargnes veel mitu kogumikku. Haavikko aforisme iseloomustavad iroonilised, paradoksaalsed ja mitmetahenduslikud poorded. Paljud tema valjautlemised muutusid rahva uhisvaraks. ^{[2] [14]} Kogumik "Puhua, vastata, opettaa" ilmus eesti keeles 1976. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ("Neliteist valitsejat. Raakida, vastata, opetada", tolkijad Eha Lattemae , Minni Nurme ja Paul-Eerik Rummo ). ^[17] See valjaanne toi Piret Saluri sonul Loomingu Raamatukogule kaasa suuri ametlikke ebameeldivusi.

Ponevusromaani "Barr-niminen mies" esimese truki avaldas Haavikko 1976. aastal varjunime Anders Lieksman all. ^{[16] [21]}

Haavikko kirjutas ka kaks autobiograafilist teost: "Yritys omaksikuvaks" (1987) ja "Eraan opportunistin iltapaiva" (1988). ^[2]

Haavikko sai tuntuks omamoodi rahvusliku ettekuulutajana, sageli ka hingelise ja majandusliku havingu prohvetina. ^[2]

Luulekogud ^[16] [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Tiet etaisyyksiin", 1951, WSOY
• "Tuulioina", 1953, Otava
• "Synnyinmaa", 1955, Otava
• "Lehdet lehtia", 1958, Otava
• "Talvipalatsi", 1959, Otava
• "Runot 1951?1961", 1962, Otava
• "Puut, kaikki heidan vihreytensa", 1966, Otava
• "Runoja matkalta salmen ylitse", 1973, Otava
• "Runot 1949?1974", 1975, Otava
• "Runoelmat", 1975, Otava
• "Puolustuspuhe, runoja ja aforismeja", 1977, WSOY
• "Talvirunoja", 1990, Art House
• "Runot! Runot 1984?1992", 1992, WSOY
• "Kirjainmerkit mustat. Runot 1949?1966", 1993, WSOY
• "Puiden ylivertaisuudesta", 1993, Art House
• "Tyrannin ylistys. Runot 1970?1981", 1994, WSOY
• "Prosperon runot", 2001, Art House
• "Valitut runot", 2006, WSOY

Proosa, muud kirjutised ^[16] [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Yksityisia asioita", 1960, Otava
• "Toinen taivas ja maa", 1961, Otava
• "Lasi Claudius Civiliksen salaliittolaisten poydalla" (sisaldab novelle "Lumeton aika", "Arkkitehti", "Pitkia naisia"), 1964, Otava
• "Vuodet", 1962, Otava
• "Neljatoista hallitsijaa", 1970, Otava
• "Puhua, vastata, opettaa", 1972, Otava
• "Kaksikymmenta ja yksi", 1974, Otava
• "Harald pitkaikainen", 1974, Otava
• "Barr-niminen mies", 1976, Otava
• "Viinia, kirjoitusta", 1976, Otava
• "Ihmisen aani", 1977, WSOY
• "Kansakunnan linja", 1977, Otava
• "Soitannollinen ilta Viipurissa 1918", 1978, Otava
• "Vuosisatani", 1981, Otava
• "Ikuisen rauhan aika", 1981, Otava
• "Rauta-aika", 1982, Otava
• "Kullervon tarina", 1982, Otava
• "Pimeys", 1984, WSOY
• "Vaella Helsingissa", 1986, WSOY
• "Yritys omaksikuvaksi", 1987, Art House
• "Viisi sarjaa nopeasti virtaavasta elamasta", 1987, Art House
• "Naismetsa", 1987, Art House
• "Traktaatit", 1988, Art House
• "Toukokuu, ikuinen", 1988, Art House
• "Kansakunnan synty", 1988, Art House
• "Eraan opportunistin iltapaiva", 1988, Art House
• "Rakkaudesta ja kuolemasta", 1989, Art House
• "Kansalaisvapaudesta", 1989, WSOY
• "Murtuva keskiluokka", 1992, Art House
• "Anastasia ja mina", 1992, Art House
• "Aikalaishulluudesta", 1993, Art House
• "Vuosien aurinkoiset varjot", 1994, Art House
• "Prospero: muistelmat vuosilta 1967?1995", 1995, Art House
• "Yksityisia asioita: 60-luvun proosa", 1995, WSOY
• "Fantastisia kertomuksia: proosaa 1976?1995", 1996, WSOY
• "Pahin ja paras", 1996, Art House
• "Nuijasota: sisallissodan vuodet 1596?1599", 1996, Art House
• "Suuri keinottelu", 1997, Art House
• "Ei. Siis kylla: proosaa", 2006, WSOY
• "Nakyvaista maailmaa. Aforistiset sarjat 1972?1984", 1985, WSOY
• "Fleurin koulusyksy", 1992, Art House
• "Paamaja ? Suomen hovi", 1999, Art House
• "Tarja Halosen tarina", 2001, Art House
• "Kaytannon metafysiikka", 2001, Art House
• "Kahden vuoden paivakirja", 2001, Art House
• "Mustat kantarellit", 2004, Art House

Naidendid ^{[16] [22]} [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Munchhausen", "Nuket", 1958, trukis ilmusid 1960, Otava
• "Audun ja jaakarhu", 1967, ilmus kogumikus "Kahden vuoden aanet : Suomalaisia kuunnelmia 1966-1967", 1967, Otava
• "Ylilaakari" (sisaldab naidendeid "Ylilaakari" ja "Agricola ja kettu"), 1968, Otava
• "Kuningas lahtee Ranskaan", 1974
• "Ratsumies", 1974
• "Aino ja Brita", 1999
• "Naytelmat", 1978 (sisaldab naidendeid "Ne vahvimmat miehet ei ehjiksi jaa", "Kaisa ja Otto", "Harald", "jaahyvaiset")
• "Kuninkaat, veljekset, kuunnelma",1979
• "Viisi pienta draamallista tekstia", 1981
• "Hitlerin sateenvarjo", 2004, WSOY
• "Sulka: 12 naytelmaa", 1997, WSOY
• ooper Paavo Nurmist ? libreto, 2000

Tele- ja filmistsenaariumid ^[16] [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Mommilan veriteot", 1973
• "Kansakunnan linja", 1978, Otava
• "Menestyksen maku", 1983
• "Kuningas lahtee Ranskaan", 1984
• "Barr-niminen mies", 1984
• "Rauta-aika", 1982
• "Sylvin kamari", 2000

Teoseid eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Kogutud luuletuste" avaldamise algataja, tolkija Piret Saluri sonul oli Noukogude ajal Haavikko looming niisama hasti kui keelatud, seega eestindatud on ainult murdosa Haavikko loomingust. ^{[23] [17]}

• "Isiklikud asjad" ("Yksityisia asioita"). Tolkija Harald Lepik. Loomingu Raamatukogu 21/22. Tallinn: Perioodika, 1967
• "Neliteist valitsejat. Raakida, vastata, opetada" ("Neljatoista hallitsijaa. Puhua, vastata, opettaa"). Tolkijad Minni Nurme, Eha Lattemae, Paul-Eerik Rummo. Loomingu raamatukogu 27. Tallinn: Perioodika, 1976
• kuuldemang "Audun ja jaakaru" ("Audun ja jaakarhu"). Tolkija Aili Lemmik. Lavastaja Salme Reek. Tallinn: Raadioteater, 1979 ^[20]
• kuuldemang "Kuningas Harald Pikaealine" ("Harald Pitkaikainen"). Tolkija Piret Saluri. Re?issoor Einar Kraut. Tallinn: Raadioteater, 1990 ^[19]
• "Luuleruum: Paavo Haavikko luulet". Tolkinud Paul-Eerik Rummo. Toimetaja Mari Tarand. Tallinn, 1992 ^[24]
• "Peakorter ? Soome oukond" ("Paamaja ? Suomen hovi"). Tolkija Elle Vaht. Tallinn: Argo, 2021
• "Paavo Haavikko. Kogutud luuletused" ("Paavo Haavikko: Kootut runot"). Tolkijad Kai Aareleid, Ivar Grunthal, Katlin Kaldmaa, Kaja Kallemets, Jan Kaus, Lauri Kitsnik, Tiiu Kokla, Hasso Krull, Asko Kunnap, Minni Nurme, Kajar Pruul, Jurgen Rooste, Paul-Eerik Rummo, Piret Saluri, Joel Sang, Debora Vaarandi, Elo Viiding ja Julius Urt. Tallinn: EKSA, 2021 ^[25]
• "Autoportree katse" ("Yritys omaksikuvaksi"). Tolkija Piret Saluri. Tallinn: EKSA, 2023

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Mitmed Soome riiklikud kirjandusauhinnad
• 1963 Eino Leino auhind (Haavikko seda auhinda vastu ei votnud)
• 1966 Aleksis Kivi auhind
• 1967 Pro Finlandia medal
• 1984 Neustadti rahvusvaheline kirjandusauhind
• 1991 Kunstiakadeemiku aunimetus
• 1994 Rootsi Akadeemia Pohjamaade kirjandusauhind
• 1996 Pohjamaade naitekirjandusauhind naidendi "Anastasia ja mina" eest

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]