Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu

Vabamu (taisnimega Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu , endise nimega Okupatsioonide muuseum ) on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tanav 8.

1998. aastal asutatud Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse eraalgatusliku muuseumi ulesandeks on koguda, talletada, uurida ning tutvustada Eesti lahiajalugu.

Muuseumi eesmark on harida ja kaasata Eesti inimesi ja kulalisi ning innustada koiki motlema okupatsioonide ule, tunnetama vabaduse haprust ning seisma vabaduse ja oigluse eest.

Muuseumi pusinaitus ja filmid annavad ulevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvoitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis aastatel 1940?1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Noukogude Liidu , Saksamaa ja uuesti Noukogude Liidu poolt.

Muuseumi ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1998. aastal asutati Ameerika Uhendriikides Washingtoni osariigis Kistler-Ritso Foundation (sihtasutus) eesmargiga koguda dokumente, malestusi Eesti lahiajaloost. Samaaegselt loodi Eestis Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, mille ulesanne oli rajada Tallinnasse okupatsiooniaega kajastav muuseum. Kistler-Ritso Eesti SA on loomisest saadik tegelenud Okupatsioonide muuseumi tegevuse koordineerimisega.

Muuseum rajati Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel (u 35 mln krooni) ^[1] ning avati kulastajatele 1. juulil 2003. See on esimene Eestis asuv muuseum, mis ehitati spetsiaalselt muuseumihooneks. ^[2]

2016. aastal teatati ekspositsiooniala laiendamisest ning muuseumi nime muutmisest Vabamuks. Kistler-Ritso perekond oli annetanud muuseumi arengusse kokku ule 2,5 miljoni euro. ^[2]

Muuseumi noukogu ja juhatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Muuseumi noukokku kuuluvad oma ema Olga Kistler-Ritso asutajaoigused ule votnud Sylvia Thompson ,? Michael Keller ( Stanfordi ulikooli raamatukogu direktor), Merilin Piipuu, Sten Tamkivi , Kristina Siimar ja Ott Sarapuu.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse liikmed on Karen Jagodin ja Marko Poolamets .

Muuseumi rajamise patroon oli selle algusperioodil Lennart Meri ja muuseumi teadusliku sisu eest vastutas ajaloodoktor Enn Tarvel . Muuseumi direktor oli kuni 2012. aastani Heiki Ahonen (juhatuses lisaks Arvo Pesti , Lagle Parek , Tunne Kelam jt). 2012. aasta aprillist kuni 2015. aasta jaanuarini oli muuseumi tegevjuht Kadri Viires . Alates 2015. aasta aprillist kuni 2019. aasta jaanuarini oli muuseumi direktor Merilin Piipuu ning 2019. aasta aprillist on muuseumi tegevjuht Keiu Telve.

Muuseumi kollektsioon ja digitaalne andmebaas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Muuseumi avalikult ligipaasetavas digitaalses andmebaasis on 37 131 museaali : esemeid, fotosid ja dokumente. Koige vaartuslikumaks osaks kogudest peab muuseum okupatsioonivoimude poolt vangistatute ja sunnitoolaagritesse saadetute, samuti Eestist pogenenute isiklikke markmeid, dokumente ja esemeid. Lisaks sellele on muuseumile vaga olulised poliitiliste sundmuste, represseerimiste, pealtkuulamiste, aga ka porandaaluse ja avaliku vastupanuvoitlusega seotud kodu- ja valiseesti materjalid.

Muuseumi pusinaitus "Vabadusel ei ole piire" [ muuda | muuda lahteteksti ]

Okupatsioonidest, vastupanust, taastamisest ja vabadusest konelev naitus "Vabadusel ei ole piire" koosneb viiest osast: "Ebainimlikkus", "Eksiilis", "Noukogude Eesti", "Taastamine", "Vabadus".

Ebainimlikkuse osa vaatab tagasi Eesti lahiajaloo aegadele, mil inimlikkuse poud kummitas koiki siin elavaid inimesi.

Naituseosas "Eksiilis" jutustavad esemed uhes visuaalsete ja graafiliste elementidega eestlaste lugu piiri taga paguluses .

Noukogude Eesti elule keskenduv naituseosa jaguneb kaheks. Esmalt kasitletakse Noukogude korra kehtestamist uhes indiviidi ees seisnud ideoloogiliste valikutega. Teine suurem teema on Noukogude inimese argipaev koos selle kultuuriliste kurioosumite ja nahtustega.

Iseseisvuse taastamise korrus kasitleb laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise aega 1987. aasta fosforiidisojast kuni Eesti astumiseni Euroopa Liitu 2004. aastal. Ekspositsiooni keskmes on kaheksa inimest, keda ajalooraamatutest ei leia.

Vabaduse osa vaatab vabadust kui pingeseisundit, milles tuleb leida tasakaalu keskpunkt vabaduste ja kohustuste vahel.

Uue pusinaituse loomisse olid kaasatud spetsialistid nii muuseumist kui ka valjastpoolt. Inimsusvastaste kuritegude teemaruumi kuraator on muuseumi naituste juht Sander Jurisson. Teise maailmasoja aegset Suurt pogenemist ning eestlaste elukaiku paguluses avab Tallinna Ulikooli doktorant ja nooremteadur Maarja Merivoo-Parro . Noukogude Eesti elu kasitleva ala kuraator on Tallinna Ulikooli lektor PhD Uku Lember. Iseseisvuse taastamisele keskenduva naituseosa koostas Oxfordi ulikooli jareldoktorant PhD Aro Velmet. Vabaduse teemaruumi sisu loid kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik ja kunstnik Kaido Ole . Muusikalise kujunduse sisehoovi loi muusik Taavi Tulev .

E-giid ja voimalused erivajadustega kulastajale [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teekonnal labi muuseumi on kulastaja saatjaks spetsiaalselt Vabamu pusinaituse jaoks valja tootatud e-giid (sisaldub piletihinnas), mis viib kaasavale ja motisklevale rannakule lahimineviku radadel. E-giid pakub heli ja tekste seitsmes keeles (eesti, vene, inglise, soome, saksa, prantsuse, hispaania). E-giidi tekstid on loonud dramaturg Eero Epner .

Vabamu ootab kulastama koiki inimesi ja on seeparast moelnud ka erivajadustega inimeste peale. Ratastoolis kulastaja saab Vabamus liigelda saatja kaasabita. Uhelt korruselt teisele saab liftiga ja tasapindade uhendamiseks on kaldteed. Kuna paljud ruumid on vaikesed, sobib paremini vaiksema raamiga ratastool. Muuseumis on kitsam ratastool olemas. Muuseumi esimesel korrusel on invatualett ja muuseumi korval invaparkimiskoht.

Vaegkuuljatel ja kurtidel on voimalik naitusega tutvuda e-giidi transkriptsiooni abil ja lugeda museaale tutvustavaid tekste. Kuulmispuudega kulastajate ruhmad on oodatud osalema ekskursioonidel ja muuseumitundides koos oma viipekeeletolgiga.

Ajutised naitused ja sundmused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Muuseum korraldab ajutisi temaatilisi naitusi, koostoos partneritega toimuvad mitmesugused sundmused ? konverentsid, seminarid, kontserdid ja raamatuesitlused.

Kuni 10. martsini 2024 on avatud naitus "Valja ahju tagant!",mis tutvustab Eesti naisliikumiste 150-aastast ajalugu.

KGB vangikongid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Endised KGB vangikongid avati kulastajatele 2017. aasta juulis. KGB vangikongide ekspositsioon valmis Vabamu (Kistler-Ritso Eesti SA) eestvedamisel koostoos Eesti Malu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga .

Maja ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pagari 1 maja on kireva ajalooga. Elumajaks ehitatud hoones tegutses 1918. aasta martsis, kui asja valjakuulutatud iseseisvus oli veel oige habras, Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus . Sellest majast juhiti ka Eesti Vabadussoda (1918?1920) ja siin tegutses kuni 1940. aastani Eesti Vabariigi sojaministeerium . 1991. aasta martsis, veel enne iseseisvuse taastamist, alustas hoones tood Eesti Vabariigi politsei .

Noukogude okupatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pea pool sajandit asus aadressil Pagari 1 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ehk NKVD , hilisema nimeluhendiga KGB peakorter ning keldrid olid kaua aega kasutusel vangikongidena, millest kurikuulsamaid Eestist ei leia. Totalitaarsed, inimvaenulikud re?iimid korvaldavad oma vaenlasi halastamatult. See hoone oma vangikongide ja ulakorrustel asunud ulekuulamistubadega oli koht, kus kurjategijad uritasid murda eestlaste vaimset selgroogu. Ajalugu teab, et see oli ebaonnestunud katse.

Tanapaev [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nuud taidab hoone taas oma algset ulesannet elamuna. KGB vangikongide naitus "KGB (m)aja lugu" raagib eelkoige seal toime pandud kuritegudest. Pagari tanava kongide naol on tegemist omamoodi vaikiva ja vahetu tunnistajaga, mis koneleb iga seinapooriga seal aset leidnud inimoiguste rankadest rikkumistest ja inimvaenulike re?iimide kuritegudest.