Meinhard Laks
(
14. juulil
1922
Ida-Virumaa
,
Pada vald
,
Uljaste kula
, Liivoja talu ?
4. marts
2008
) oli eesti opetaja,
emakeelepaeva
algataja.
Meinhard Laksi lapsepolv moodus Liivoja talus, kust ta sai kaasa armastuse kirjanduse, looduse ja kasitoo vastu.
Ta oppis aastatel 1931?1937
Sonda 6-klassilises algkoolis
ja seejarel 1937?1940
Rakvere reaalkoolis
. Opetajaks oppis ta 1940?1946
Rakvere opetajate seminaris
, 1948?1952
Tallinna opetajate instituudis
ja 1952?1955
Tallinna pedagoogilises instituudis
.
[1]
Seejarel poordus ta Virumaale tagasi. Tallinnas veedetud opiaastad olidki tema elus ainus aeg, mille ta Virumaalt eemal veetis. Meinhard Laks asus toole
Sonda koolis
, kus ta tootas 45 aastat opetaja, oppealajuhataja ja direktorina. Tema direktoriaastatel valmis Sonda uus koolimaja, mille ule ta oli elu lopuni uhke.
[2]
Meinhard Laks suri 4. martsil 2008 ja maeti 13. juulil
Viru-Nigula kalmistule
.
[2]
Meinhard Laksi suurimaks saavutuseks peetakse emakeelepaeva tahistamise ideed. Selle jargi teatakse teda laiemalt.
Meinhard Laks sai emakeelepaeva tahistamise motte tekkimiseks innustust 1994. aastal
Kadrinas
avatud
emakeelesambast
. Ta hakkas koostama uleskutseid emakeelepaeva tahistamiseks. 14. marts sai valja valitud
Kristjan Jaak Petersoni
sunniaastapaeva jargi. Esimene uleskutse ilmus ajalehes
Pohjarannik
18. jaanuaril 1995. Sama aasta 30. martsil valmis uleskutse loplik versioon "Uleskutse ulemaalise eesti emakeele ja rahvuskultuuri paeva sisseseadmise toetamiseks". Detsembris 1995 esitas ta riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku emakeelepaeva riikliku tahtpaevana kehtestamiseks, ent esialgu jai asja arutamine soiku.
[3]
Mitteametlikult tahistati emakeelepaeva monel pool juba 1995. aastal, ametlikult tahistatakse seda paeva 1996. aastast. 1998. aasta lopus joudis emakeelepaeva kui riikliku tahtpaeva arutelu uuesti Riigikokku ja 1999. aasta veebruaris vastu voetud riiklike puhade ja tahtpaevade seaduse muudatustega kinnitati 14. marts riikliku tahtpaevana emakeelepaevaks.
[3]
