Mari Moldre

See artikkel raagib naitlejast; t?ellisti kohta vaata artiklit Mari Moldre (muusik) .

Mari Moldre (sundinud Elviine Annuk , hiljem Elviine Moller , Mari-Ann Moller ja Mari-Ann Tarmo ; 13. oktoober 1890 Saadjarve vald , Aksi kihelkond ^[1] ? 5. jaanuar 1974 Tallinn ) oli eesti naitleja .

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mari Moldre sunninimi oli Elviine Annuk, seda kandis ta 1910. aastani. Nimetatud aastal abiellus ta Hartius Molleriga ning mangis Vanemuise teatris A. Schitzleri "Armumangus" Mizzi rolli, mille jargi hakati teda huudma Mizzi Molleriks.

1936. aastal vottis ta endale eesnimeks Mari-Ann. Hiljem lahutas ta oma abielu ning abiellus Ruut Tarmoga . 1937. aastast oli tema kodanikunimi Mari-Ann Tarmo.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lapsepolv ja haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elviine Annuk sundis 13. oktoobril ( vkj 1. oktoobril) 1890 Saadjarve vallas Aksi kihelkonnas . Isa Jakob oli ehitustooline, ema Mari Tormi moisas paevaline. Peale Elviine oli peres ka teine tutar, viis aastat vanem Ida-Alisabeth. Kuueaastaselt hakkas Elviine kaima lehma- ja lambakarjas ning seitsmeselt laks Aksi vallakooli, kus oppis kuni pere kolimiseni Narva tadi ja tadimehe juurde. ^[2]

Narvas laks Elviine oppima Vladimiri venekeelsesse kirikukooli, kuna ema lootis, et nii saab ta kiiremini vene keele selgeks. Vooras keeles oppimine kais Elviinele ule jou ja nii hakkas ta uuest kooliaastast kaima Jumalaema Ilmutamise kiriku koolis , kus oppekeeleks oli eesti keel. Seal kutsuti teda ka kiriku koori laulma ning tanu sellele sai ta osa votta ka oigeusu kiriklikest talitustest, kuigi ta ise ei olnud usklik. Selle kohta on ta malestusteraamatus oelnud: "...vaatasin juba koolilapsena kiriklikele tseremooniatele, valja arvatud matused, kui etendustele voi lavastustele."

Hiljem oppis Elviine Narvas Mohri tutarlastekoolis. Samal ajal elas ta onu juures, kes pidas toidupoodi, kus ka Elviine sai onule abiks olla.

Tutvumine teatriga ja too Vanemuises [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Wiera teatri kulalisetenduste nagemist Narvas tekkis tal unistus saada ka ise lavale ning kui karskusselts Voitleja kutsus oma asjaarmastajatele naitejuhiks Wiera teatri silmapaistva koomiku August Puna, onnestus tal kaasa teha kahes lavastuses.

Parast matemaatika lopueksamil porumist kirjutas Elviine Tartu Vanemuise teatri juhile Karl Menningule , tanu millele sai ta voimaluse ennast Menningule naidata.

Algul anti talle voimalus kaasa teha Ernst Wildenbruchi "Lookeses", et naha, kas teda tasub palgata. Parast esietendust maaratigi talle palk ja teatritee vois alata.

Ta on oelnud, et oma armastuse tosisesse muusikasse on ta saanud Vanemuise teatri aias korraldatud kontserte kuulates. Neid kais ta kuulamas niipalju kui voimalik ja kui vaba aega oli. Neil kontsertidel kaies sai alguse ka tema lahem tutvus Vanemuise naitleja Hartius Molleriga. Karl Menning aga, kes hoidis silma peal ka naitlejate eraelul, ei kiitnud nende tihedat labikaimist heaks, kuna arvas, et Hartius ajab tudrukule lihtsalt karbseid pahe. Nii andis Menning Marile lugemiseks raamatuid, et teda Hartiusest eemal hoida. Kui Mari haigestus, soovitas ta Maril ema juurde Narva kosuma soita. Teatriga Narvas ringreisil olles palus Hartius Mari ema kaest Mari katt. Pulmad peeti 23. juulil 1910 Hartiuse vanemate talus Hellemael Rakvere lahedal uhes Hartiuse oe Roosi pulmadega.

Kokku tootas Moldre Vanemuises viis aastat, kuid parast Karl Menningu lahkumist lahkus ka tema ning soitis abikaasaga Peterburi , kus sundis poeg Caius. Peterburis elades sai ta oelt teate, et ema on haige ja suremas. Ta soitis Eestisse ema viimast korda vaatama. Moni aeg parast Peterburi naasmist sai ta teate ema surmast.

Vanemuise-jargsed aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kui esimene maailmasoda mollas juba teist aastat, maarati Hartius Pohja-Soome sojavarustuse praakeriks. Mari jai lapse ning ammega uksi ning soitis Peterburi lahedal asuvasse suvituskohta Lahtasse . Mone aja parast lahkus tema juurest ka amm. Parast seda Caius haigestus ning kuna umbruses suri lapsi palju, siis otsustas Mari vaatamata riskidele Tartusse soita. Parast Tartusse joudmist hakkas laps taas kosuma.

Tartusse naasmine langes aega, mil Vanemuisest lahkus 11 naitlejat, sest Ants Simm ei olnud voimeline Karl Menningu tood jatkama. Mari uhines lahkujatega ning koos mindi Tallinnasse . Seal avati Pandorini seltsi juures 1916. aastal uus teater (Pandorini Rahvateater), kuid kahjuks ei jaanud see pusima.

1917. aasta kevadtalvel otsustas Mari Soome Hartiuse juurde soita ning nii reisiti kolmekesi (Mari, poeg Caius ja ode Ida) Pohja-Soome Pietarsaari linna. Soja ajal oli Soomes toidu hankimine keeruline. Naljast paastsid neid vene ohvitserid, kes oma pajukit jagasid ning ise restoranis soomas kaisid. Hartius enam tool ei kainud ning nii polnud ka sissetulekut. Ka ara soita polnud voimalik, kuna rongid ei kainud. Hiljem, kui avanes soiduvoimalus, panditi koik oma vahene hobe, soideti rongiga Helsingisse ja edasi laevaga Tallinna, kust edasi mindi Hellemaele Hartiuse vanemate juurde.

Hartiusel oli probleeme alkoholiga ning nii palus ta, teades oma norka iseloomu, Maril endale teatrisse parast proovi voi etendust vastu tulla. See siiski ei paastnud ning nii kolis Mari lopuks koos lapsega oe juurde elama.

Kord uhel valjasoidul olles Mari haigestus ning lamas nadalaid voodis. Iga paev hakkas teda vaatamas kaima Rudolf Klein ehk Ruut Tarmo , kellega tekkis neil soprus, mis hiljem kasvas armastuseks.

Uuesti Vanemuise naitlejana [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Draamateatri ja Vanemuise teatri uhinemist kolis Mari jalle Tartusse, jattes poja siiski Tallinnasse oe hoole alla. Tartu publik oli harjunud Vanemuises pakutavate operettidega ning tosisema repertuaari vastu suurt huvi ei tuntud. Tartus oli "ohk tais elektrit", mis tulenes nii teatrite mitte just sobralikust uhinemisest tulenevast pingest kui ka palgamaksmise susteemist voi susteemitusest, nagu Mari oma malestustes kirjutab. Teatrisiseste intriigide tottu otsustas teater Mari lepingu loppedes seda enam mitte pikendada.

Tegevus parast Vanemuisest lahkumist [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Vanemuisest lahkumist teenis Mari elatist umbruskonna pidudel esinedes, kuid 1927. aasta jaanuaris sundis Lavakunstiuhingu Randteater , milles temagi kaasa tegi. Randteatril oli suur menu, ning seda tehti suure monuga ja energiliselt.

Draamateatriga esimesel ringreisil olles kaidi ka Tartus, kus elasid Rudolfi lapsed ja nende ema. Seal tegi Mari ettepaneku Ruudu tutar Ly enda juurde elama votta ning aasta hiljem voeti ka Ruudu poeg Elgas enda perre.

Aastatepikkusest mustlaselust vasinud, sai ta kutse Estoniasse. 1941. aastal asuski ta taas Estonia ridadesse.

1936. aastal esines Moldre Joosep Tootsina raadios fa?ismivastase konega, mille tottu pani sisekaitseulem Mari kuueks kuuks musta nimekirja, mis tahendas raadios esinemise keeldu. Kuulajatelt sai Mari hiljem aga 67 toetavat kirja.

1937. aastal abiellus ta oma elukaaslase Rudolf Kleini ehk Ruut Tarmoga . Moldre endine abikaasa Hartius Moller arreteeriti 22. novembril 1940 ja ta hukkus 1942. aastal vangilaagris Venemaal.

Moldre poeg Caius tegi pere teadmata sisseastumiseksamid merekooli, kus ta 240 soovija hulgas oli monekumne aravalitu seas. 16-aastaselt hakkas Caius merd soitma. 8. veebruaril 1940 sai Mari oma suureks ehmatuseks telegrammi, milles teatati, et Caius on paasenud laevahukust. Aurik ?Anu“, mille mehaanik Caius oli, oli ?oti vetes miini otsa sattunud ning uppunud.

Caius (Kaius) Moller arreteeriti NKVD poolt 24. martsil 1941 Tallinnas, viibis Tallinna Keskvanglas. Seejarel saadeti ta Tavdalagi vangilaagrisse Tavdas Sverdlovski oblastis . Ta surmaaeg on teadmata. ^[3]

Teine maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soda toi kaasa arevad ajad. Elgas valmistas suure ullatuse, kui teatas oma soovist abielluda ning kitsas perekondlikus ringis peeti vaga tagasihoidlikud pulmad. Caiusest polnud mingeid kindlaid teateid ja enam neid ei tulnud ka. Reservohvitseridena mobiliseeriti Paul Pinna ja Ants Lauter . Pommitamise ajal paigutati Estonia ette suurtukid ning Estonia ja Draamateatri rahvas koos teiste linnaelanikega olid all varjendis. Nendega liitus ka Ly, kes oli olnud Narvas sanitar ja labi raskuste Tallinna joudnud.

Uhest noukogude asutuse majast, mis nende elukoha lahedal poles, toi Ruut koju uhe Repini maali ning kaks kirjutusmasinat. Seepeale saatis majaperenaine neile kaela Saksa politsei, kuna kahtlustas, et nad trukivad kirjutusmasinatel punastele lendlehti. Labiotsimise kaigus onnestus Maril peita ara need 67 kirja, mille oli kuulajatelt saanud parast raadios Tootsina fa?ismivastase kone esitamist. Hiljem poletas ta need kirjad ara, kuna kartis kirjasaatjate elude parast, kui need peaks leitama.

Porhovi rajoonis saadeti Elgas koos oma vaeosaga rindele, kus ta sai kaest haavata. Sakslased votsid ta vangi ning ta saadeti Pihkvasse vangilaagrisse, kus ta ule kuulati ning koju saadeti.

Naitlejatele teatati, et nad on koik linnavalitsuse ametnikud ning hakkavad sealt palka ja toidukaarte saama. Teater pidi ennast ise ara majandama hakkama. Sellel sungel ajal toi Mari ja Ruudu ellu roomu esimese lapselapse sund, nimelt sundis Elgasel poeg Alar.

Sojajargsed aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1950. aastal otsustas Mari teda aastaid vaevanud seljanarvipoletikku Parnus sanatooriumis ravida. Selle aja sees kulastasid teda Epp Kaidu ja Kaarel Ird ning kutsusid teda Vanemuisesse, kuid Mari lukkas pakkumise tagasi. Augustis, kui tehti teatavaks uue hooaja naitlejate koosseis, puudus sealt Mari nimi. Pohjused olid "poiklevad ja udused".

Nuud tegeles ta estraadiga ning talle tehti ettepanek korraldada loominguline ohtu. Moni minut enne kontserdi algust utles uks tundmatu mees talle, et tana ohtul otsustatakse, kas teda edaspidi uldse lavale lastakse. See viis aga Mari roopast valja ja keset kontserti utlesid ta narvid ules ning ulejaanud kontserdi andis ta automaatselt, seda ise hiljem maletamata. Teadvusele tuli ta alles kell kaks oosel ning see oli tema jaoks suur look.

Vangistus [ muuda | muuda lahteteksti ]

21. novembril 1951 arreteeriti ta suudistatuna noukogudevastase repertuaari esitamises. Ehkki pohjendused ei olnud kuigi vettpidavad, maarati Marile kumme aastat vangistust koos koigi oiguste aravotmise ja kogu vara konfiskeerimisega. Sama karistuse sai ka Ruut vaidetavalt noukogudevastase anekdoodi raakimise eest.

Laagrisse saabus Mari 8. martsil 1952 ning hakkas seal juhtima naiteringi. Etendus anti ka meestevanglas, kus Mari nagi ka Ruutu. See kogemus vapustas teda vaga, tal tekkis sudamega probleeme ning ta paigutati haiglasse.

Varsti hakkasid poliitikas puhuma teistsugused tuuled, vanu ja haigeid vange hakati vabastama. Kuna Maril oli korge vererohk ning haige suda, mille parast ta neljal korral haiglas oli olnud, samuti tunnistati tema kaitumine uliheaks, vabastati ta 5. juulil 1954.

Elu parast vabanemist [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast vabanemist kais tal kulas Lyl, kes sel ajal tootas Parnu teatris. Seal olles pakkus Kaarel Ird Marile taas kord tood, kuid taas utles Mari ara, kuna Ruudu huvides oli vaja, et Mari oleks Tallinnas.

28. jaanuaril 1955 vabastati ka Ruut. Molemad alustasid taas tootamist ning mone aja moodudes, parast pingelist asjaajamist nad molemad ka rehabiliteeriti ning maksti valja neilt voetud vara.

1968. aastal esines ta kuuldemangus "Hanekarjus".

Mari Moldre suri 5. jaanuaril 1974 Tallinnas.

Liikmesus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mari Moldre oli Eesti Naitlejate Liidu (1934. aastast) ja Eesti NSV Teatriuhingu liige (1956. aastast).

Malestuse jaadvustamine ja moju kultuuris [ muuda | muuda lahteteksti ]

Diana Leesalu ja Paavo Piik on ajaloolase Mart Laari abiga kirjutanud naidendi "Mari ja Ruut" Mari Moldre ja Ruut Tarmo probleemidest voimudega Eesti Vabariigis, Eestimaa kindralkomissariaadis ja Eesti NSV-s , mis lopuks viisid molema vangistamiseni. 2010. aastal vottis lavastaja Merle Karusoo selle lugemisele Eesti Draamateatris , Moldre rolli esitas Anu Lamp ja Tarmo rolli Elmo Nuganen . ^[4]

Kulateatrite festivalil antakse uhele silmapaistvale harrastusnaitlejale valja Mari Moldre nimelist preemiat .