Lennukikandja

Allikas: Vikipeedia
USS Stennis ja HMS Illustrious
NAM Atlantico on Brasiilia lennukikandja, mis asendab NAe Sao Paulo .
Itaalia lennukikandja Cavour

Lennukikandja ehk lennukiemalaev on suur sojalaev , mis on ehitatud lennukite ja kopterite lendudeks ja alaliseks paiknemiseks pardal. Praktiliselt on tegemist ujuva lennuvaljaga .

Uldkirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tavaliselt on lennukikandjad merevae suurimad laevad. Uldjuhul liiguvad nad koos vaiksema voi suurema saatelaevastikuga, olles ise lipulaevaks .

Lennukikandja ulatekk on uhtlasi lennutekk, millel on uks voi mitu lennurada ning ohusoidukite parkimiskohad. Ohusoidukitele on uldjuhul ette nahtud lennuteki all ka angaaritekk, kuhu on voimalik umber paikneda vastava lifti abil.

Kasutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nuudisaja lennukikandjaid

Praegu tegutseb maailmas 22 lennukikandjat. Lennukikandjad kuuluvad Ameerika Uhendriikide , India , Prantsusmaa , Venemaa , Hispaania , Brasiilia , Itaalia , Tai ja Suurbritannia relvastusse. Lisaks kuulub Hiina Rahvavabastusarmeele endine Noukogude lennukikandja Varjag . Uusi lennukikandjaid arendavad Hiina RV, Prantsusmaa, India, Venemaa, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Uhendriigid.

Lisaks on Austraalia , Brasiilia, Prantsusmaa, India , Itaalia, Jaapani , Hollandi , Louna-Korea , Hispaania, Suurbritannia ning Hiina Rahvavabariigi merevaes laevu, mis suudavad kanda mitut kopterit. Neid nimetatakse ka kopterikandjateks.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed katselised ohkutousmised laevalt ja maandumised laevale tehti Ameerika Uhendriikide merevaes 1910 . ja 1911 . aastal. Transpordialusest umber ehitatud Jaapani lennukikandjalt Wakamiya toimusid 1914. aasta 5. septembril esimesed merelt lahtunud ohurunnakud Saksa sihtmarkidele Tsingtao piiramisel Hiinas .

Esimene lennukikandjaks ehitatud laev oli HMS Ark Royal , mis valmis 1914 . aastal. Seda kasutati esimese maailmasoja ajal. Teise maailmasoja ajal oli ameeriklastel juba 7 lennukikandjat. Jaapanil oli teise maailmasoja alguses 10 lennukikandjat.

Lennukikandjaid on kasutatud Vabadussojas , Falklandi sojas , Lahesojas ja liitlasvagede Iraagi invasioonis 2003 . aastal.

Lennukikandjate klassid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Brasiilia (1)
  • NAM Atlantico (A 140): 21 500-tonnine endine Briti lennukikandja HMS Ocean (vette lastud 1995), ostetud 2018.
Prantsusmaa (1)
India (1)
Itaalia (2)
Venemaa (1)
Hispaania (2)
Tai (1)
  • HTMS Chakri Naruebet : 11 400-tonnine lennukikandja, mis pohineb Hispaania Principe De Asturias disainil. Teenistusse arvatud 1997. See on praegu teenistuses olevaist lennukikandjaist vaikseim. [ viide? ]
Suurbritannia (1)
  • HMS Illustrious : 22 000-tonnine STOVL-tuupi lennukikandja, teenistusse arvatud 1982. Algselt oli samas klassis kolm laeva, kuid kaks on nuudseks tegevteenistusest lahkunud.
Ameerika Uhendriigid (11)
  • USS Enterprise (CVN-65) : 93 500-tonnine tuumareaktoriga superlennukikandja teenistusse arvatud 1961. Esimene tuumareaktoriga lennukikandja. Mahakandmise tahtaeg on 2013, [2] ehkki see voib lukkuda aastasse 2014?2015.
  • Nimitz klass : kumme 101 000-tonnist tuumareaktoriga superlennukikandjat, millest esimene arvati teenistusse 1975. Nimitz -klassi lennukikandjat liigutavad kaks tuumareaktorit ja neli auruturbiini ning see on 333 meetrit (1092 jalga) pikk.

USA merevael on maailma suurim lennukikandjate laevastik: uksteist superlennukikandjat teenistuses, uks ehitusel ja kaks plaanis.

Lennukikandjaid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riik Merevagi Teenistuses Reservis Ehitusel Umberehitusel
USA Ameerika Uhendriikide merevagi 11 [3] 1 [4] 3 [5] 0
Itaalia Itaalia merevagi 2 [6] 0 0 0
Suurbritannia Suurbritannia kuninglik merevagi 1 [7] 0 2 [8] 0
India India merevagi 1 [9] 0 2 [10] 1 [10]
Venemaa Vene merevagi 1 [11] 0 0 0
Prantsusmaa Prantsuse merevagi 1 [12] 0 0 0
Brasiilia Brasiilia merevagi 1 [13] 0 0 0
Hispaania Hispaania merevagi 1 [14] 0 0 0
Tai Tai kuninglik merevagi 1 [15] 0 0 0
Hiina RV Hiina Rahvavabastusarmee merevagi 1 [16] 0 1 0
Kokku 21 1 8 1
Riik Nimi Pardanumber Veevaljasurve Klass Tuup Teenistusse arvatud
Brasiilia NAe Sao Paulo A12 032800 32 800 tonni Clemenceau tavajouallikaga lennukikandja 2000-11-15 15. november 2000
Prantsusmaa Charles de Gaulle R91 042000 42 000 tonni ? tuumareaktoriga lennukikandja 2001-05-18 18. mai 2001
India INS Viraat R22 028700 28 700 tonni Centaur tavajouallikaga STOVL -tuupi lennukikandja 1987-05-20 20. mai 1987
Itaalia Conte di Cavour 550 027100 27 100 tonni ? tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja 2008-03-27 27. marts 2008
Itaalia Giuseppe Garibaldi 551 013850 13 850 tonni ? tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja 1985-09-30 30. september 1985
Venemaa Admiral Kuznetsov 063 055000 55 000 tonni Admiral Kuznetsov tavajouallikaga STOBAR -tuupi lennukikandja 1991-01-21 21. jaanuar 1991
Hispaania Principe de Asturias R11 016700 16 700 tonni ? tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja 1988-05-30 30. mai 1988
Tai HTMS Chakri Naruebet CVH-911 011400 11 400 tonni ? tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja 1997-08-10 10. august 1997
Suurbritannia HMS Illustrious R06 022000 22 000 tonni Invincible tavajouallikaga STOVL-tuupi lennukikandja 1982-06-20 20. juuni 1982
USA USS Enterprise CVN-65 094700 94 700 tonni ? tuumareaktoriga superlennukikandja 1961-11-25 25. november 1961
USA USS Nimitz CVN-68 100000 100 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1975-05-03 3. mai 1975
USA USS Dwight D. Eisenhower CVN-69 101600 101 600 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1977-10-18 18. oktoober 1977
USA USS Carl Vinson CVN-70 101300 101 300 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1982-03-13 13. marts 1982
USA USS Theodore Roosevelt CVN-71 104600 104 600 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1986-10-25 25. oktoober 1986
USA USS Abraham Lincoln CVN-72 100000 100 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1989-11-11 11. november 1989
USA USS George Washington CVN-73 104200 104 200 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1992-07-04 4. juuli 1992
USA USS John C. Stennis CVN-74 103300 103 300 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1995-12-09 9. detsember 1995
USA USS Harry S. Truman CVN-75 103900 103 900 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 1998-07-25 25. juuli 1998
USA USS Ronald Reagan CVN-76 101400 101 400 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 2003-07-12 12. juuli 2003
USA USS George H. W. Bush CVN-77 102000 102 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 2009-01-10 10. jaanuar 2009

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Naval Air: Where There Were None, Now There Is One
  2. ↑ "House and Senate Armed Services Committees agree FY 2010 Navy shipbuilding authorization" . defpro.com, 10 October 2009.
  3. ↑ IISS 2010 , p. 33
  4. ↑ IISS 2010 , p. 35
  5. ↑ O'Rourke, Ronald (10. juuni 2010). "Navy Ford (CVN-78) Class Aircraft Carrier" (pdf) . Congressional Research Service . Vaadatud 8. septembril 2010 .
  6. ↑ IISS 2010 , p. 142
  7. ↑ IISS 2010 , p. 169
  8. ↑ IISS 2010 , p. 206
  9. ↑ IISS 2010 , p. 361
  10. ↑ 10,0 10,1 IISS 2010 , p. 374
  11. ↑ IISS 2010 , p. 225
  12. ↑ IISS 2010 , p. 130
  13. ↑ IISS 2010 , p. 70
  14. ↑ IISS 2010 , p. 162
  15. ↑ IISS 2010 , p. 430
  16. ↑ http://www.postimees.ee/984256/hiina-esimene-lennukikandja-alustas-teenistust

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanapaevased sojalaevade liigid
Lahinguotstarbelised avamerelaevad
Lahinguotstarbelised rannikulaevad
Allveelaevad
Lahingutoetuslaevad
Veeala valve ja julgeoleku laevad
Abilaevad


Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lennukikandja&oldid=6407879 "