Kveekerid
ehk
Soprade Kirik
ehk
Soprade Usuline Selts
(
Religious Society of Friends
) on ruhm religioosseid organisatsioone, mis kasvasid valja
17. sajandi
keskpaiga
kristlikust
liikumisest
Inglismaal
ning mis keskenduvad tavaliste uksikisikute enda
Kristuse
-kogemusele.
Kveekerite rahvuslikud voi piirkondlikud organisatsioonid (mida tavaliselt nimetatakse Aastakokkutulekuks ?
Yearly Meeting
) on autonoomsed; ei ole uht Soprade Usulist Seltsi, mis nende ule valitseks. 19.-20. sajandi valtel kestnud arengu tulemusel on Aastakokkutulekute vahel margatavad
teoloogilised
erinevused. Moned neist, mida nimetatakse konservatiivseteks, on sailitanud Soprade algse usu igavese Kristuse juhatusse, samas kui teised on liikunud
evangelismi
poole, pannes rohu puhakirjale,
piibli
eksimatusele ja lunastusele. Moned Aastakokkutulekud on lahenenud ka
kristlikule liberalismile
, rohutades individuaalset tolgendust, nii et moned nende liikmed kalduvad isegi
universalismi
voi
mitteteismi
.
[1]
Kveekerite
jumalateenistused
on mitmes vormis. Monel neist kogunetakse kindla programmi ja juhita (peamiselt Euroopas, Austraalias, Uus-Meremaal ning monel pool Pohja-Ameerikas), mone jumalateenistusi korraldab pastor, neil loetakse puhakirja ja lauldakse humne (peamiselt Aafrikas, Aasias ja monel pool Pohja-Ameerikas). Mones organisatsioonis kombineeritakse molema stiili elemente.
Enamik Soprade Usulise Seltsi harusid on tuntud selle poolest, et nad
tunnistavad
oma usku enda tegudes ja eluviisis. Selle viisid voivad suuresti erineda, ent tuntud ajaloolised naited Pohja-Ameerikast ja Suurbritanniast on kveekerite
keeldumine sodades osalemisest
, uhiskondlik tegevus sotsiaalse oigluse ja vordsuse nimel, sealhulgas osalus
orjandusvastases liikumises
19. sajandi Pohja-Ameerikas ning voitluses
naiste oiguste eest
, lihtsate, ilustusteta riiete kandmine, koigi inimeste poole sarnaselt poordumine (nt tiitliteta nagu "harra" ja "proua") ning keeldumine
vandeandmisest
.
Koos
vennastekoguduste
,
mennoniitide
ja
ami?itega
kuulub Soprade Usuline Selts
rahukirikute
hulka. Nende koigi opetuses on oluline osa kristlikul patsifismil. Neil kirikuil on teisigi teoloogilisi sarnasusi, sealhulgas
maejutluse
sonasonaline tolgendus, rohk kone ja roivastuse lihtsusel ning
usutunnistuste
puudumine.
- ↑
Pink Dandelion,
The Quakers: a very short introduction
(2008), lk 2-3