|
See artikkel raagib Afganistani linnast; Mohsen Makhmalbafi filmi kohta vaata artiklit
Kandahar (film 2001)
|
| Kandah?r
|
|---|
|
| pu?tu, dari
|
??????
Kandah?r
|
| pu?tu roopnimi
|
?????
Qandh?r
|
|
| Pindala
|
800 km²
 |
|---|
| Elanikke
|
614 254
(1.01.2020)
|
|---|
|
| Koordinaadid
|
31° 37′ N
,
65° 43′ E
|
|---|
|
|
Kandah?r
(eestikeelses ajakirjanduses
Kandahar
voi
Kandagar
) on linn
Afganistani
lounaosas,
Kandah?ri provintsi
halduskeskus
.
Korgus merepinnast
on ligikaudu 1005 m.
Arvatakse, et linn on nime saanud kunagise
Gandh?ra
riigi jargi, mille territoorium jaab linnast kirdesse. Teise versiooni jargi on linn nime saanud oma asutaja
Aleksander Suure
jargi.
Linna
elanike arv
oli 2003. aasta ametlikul hinnangul umbes 323 900. Ta on
Kabuli
jarel elanike arvult teine linn Afganistanis.
- 1979: 178 400
- 1989: 200 000
- 2002: 316 000 (ametlik hinnang)
- 2003: 323 900
Kandah?r on
Pakistanis
asuva
Peshawari
korval uks tahtsamaid
pu?tude
linnu.
Kandah?r on tahtis kaubanduskeskus, eriti oluline on pollumajandustoodetega kauplemine. Tuntud on Kandah?ri
granaatounad
ja
viinamarjad
.
Linn on ka maanteesolm, kust algab Pakistani linna
Quettasse
viiv tee. Kandah?ris on rahvusvaheline lennujaam.
1738. aastal purustatud tsitadelli varemed
Praeguse Kandah?ri linna rajas
4. sajandil eKr
varasema
Mundigaki
linna (rajatud umbes
3000 eKr
)
Aleksander Suur
.
Linna
strateegilise tahtsuse
tottu on seda sageli vallutatud. Ta kuulus
ahhemeniidide riigi
koosseisu ja oli India valitseja
A?oka
ning
Ku?aani riigi
valitseja
Kani?ka
moju all.
Kandah?ris domineerisid algul mitmed iraani hoimud, kuid suurema osa ajast on seal koige mojukamad olnud pu?tud.
Linna vallutasid
7. sajandil
araablased
,
10. sajandil
turkide
Ghasnaviidide
riik,
12. sajandil
T?ingis-khaan
ja
1383
Timur
.
Abbasiidide kalifaadi
ja hiljem turkide voimu all poorati kohalikud pu?tud
islami usku
. Linn sattus
Khor?s?ni
piirkonna moju alla, kuid
pu?tu keel
ja kultuur sailis.
Mogulite riigi
rajaja
B?bur
liidendas Kandah?ri
16. sajandil
. Tema poeg
Hum?y?n
kaotas Kandah?ri Parsia ?ahhile. Hum?y?ni poeg
Akbar
taastas kontrolli Kandah?ri ja
Kabuli
ule, kuid jargmised Mogulite valitsejad kaotasid ala jalle kaest.
Aastal
1708
vallutas linna
Mir Waiz
ning sellest sai varajase pu?tude riigi osa. Mir Waiz suri
1715
, ja aastatel
1738
?
1747
oli Kandah?r ajutiselt
N?dir Sh?hi
voimu all.
Afganistani riigi rajaja
A?mad-?ahh
Durrani sai linna oma voimu alla
1747
ning tegi selle
1748
oma uue, afgaani (pu?tu) riigi pealinnaks. Ta rajas praeguse vanalinna, milles domineerib tema mausoleum. Ent
1780. aastatel
viidi pealinn ule
Kabuli
.
Kandah?r oli monikord
d?ihaadi
ja
mud?aahidite
tegevuse keskus, kuid kohalikud pu?tu hoimud kaldusid elama oma islamieelse aukoodeksi
Pashtunwali
jargi.
2. septembril
1826
(2.
muharramil
1242
islami kalendri
jargi) joudsid Kandah?ri
Syed A?mad Shah?di
vaed, mis olid teel Peshawari. Nende eesmark oli pidada soda
Ranjit Singhi
sikhistliku
kuningriigi vastu ning aidata Peshawari pu?tusid, ning mone paevaga andis 400 kandah?rlast end d?ihaadiks ules. Nendest valiti valja 270. Nende juhiks nimetati
Syed D?n Mu?ammad Qandah?r?
.
Esimese Inglise-Afganistani soja
(
1839
?
1842
) ja
1879
?
1881
okupeerisid
linna
Briti
vaed. Kandah?rist sai siiski tanapaeva Afganistani riigi osa.
Noukogude
okupatsiooni ajal (
1979
?
1989
) oli Kandah?r kindlalt Noukogude vagede kontrolli all. Parast nende lahkumist kais linn mitu korda kaest katte.
1994
. aasta lopuks kasvas linnast valja
??lib?n
ning hakkas vallutama riigi louna-, ida- ja keskosa. Parast ??lib?ni kukutamist
2001
?
02
joudsid naaberprovintsidest Kandah?ri vaiksemad banded. Linna vottis oma kontrolli all pu?tu sojapealik
G?l Agh? Sh?rzay
, kes oli provintsi ja linna kontrollinud enne ??lib?ni tekkimist ning kellele omistati samasugune korruptsioon, mis ??lib?ni teket algul ajendas. Linn on endiselt Sh?rzay kontrolli all. Moned kohalikud elanikud pooldavad endiselt ??lib?ni. Afganistani keskvoim kontrollib linna pohiliselt sumboolselt.