Hobune
on
kabjaliste
seltsi
hobuslaste
sugukonda kuuluv
kodustatud
loom,
metshobuse
alamliik
Equus ferus caballus
.
Neil on pikad peened jalad ja kiiret liikumist voimaldav sale keha. Hobused pikutavad pusti, sest nende luustik ja lihased lubavad neil lodvestuda ka seistes, kuigi magades viskavad nad siiski pikali.
Hobusele saab opetada trikke, traavimist, galoppi ja huppamist. Ratsutamiseks voib vaja minna sadulat, valjaid, valtrappi ja stekki.
Hobune on taimtoiduline loom. Tanu pikale
kaelale
on tal holbus maast rohtu katte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema
hammastik
ja seedekulgla. Loikehambad asetsevad tihedasti korvuti ja on suunatud ettepoole ? nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja loikab labi jarsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hammaste jargi saab maarata hobuse vanust: vanal isendil on need kulunud.
Uldnimetus ? hobune,
emasloom
?
mara
,
isasloom
?
takk
,
kohiloom
?
ruun
, noorloom ?
salg
, poeg ?
varss
.
Hobuseid liigitatakse nende kasutuse jargi:
Hobused on
imetajad
ja seega soojaverelised. Sonadel "kulmavereline" ja "kuumavereline" on hobustega seoses aga hoopis teine tahendus. Nimelt jaotatakse
hobusetoud
loomulaadi jargi kolme kategooriasse:
kuumaverelised
,
kulmaverelised
ja
soojaverelised
.
[1]
Kuumaverelisteks arvestatakse enamasti sellised toud nagu
Ahhal-tekiini hobune
,
Araabia hobune
,
Berberi hobune
ja
Inglise taisvereline ratsahobune
. Kuumaverelised on tuntud oma kiiruse ja nobeduse poolest. Nad on elavaloomulised ja tulised.
[2]
Kulmaverelised hobused on suured ja tugevad. Sellesse kategooriasse kuuluvad
Euroopa
polistest hobustest parinevad
raskeveo-
ja
ponitoud
. Nad on iseloomult rahulikud, kannatlikud ja pusivad. Sellised toud on naiteks
Belgia raskeveohobune
,
Clydesdale'i hobune
,
Haflinger
,
Schwarzwaldi hobune
,
Suffolk Punch
ja
?airi hobune
.
[3]
Soojaverelised hobusetoud saadi aretustoos siis, kui eri tuupi kulmaverelisi hobuseid voi ponisid ristati kuumaverelistega. Soojaverelised hobused on sihvakamad ja rafineeritumad kui kulmaverelised, samas suuremat kasvu ja vahem tulise iseloomuga kui kuumaverelised. Seda tuupi hobused sobivad vaga hasti ratsutamiseks ja spordialadeks, nagu
kooli-
ja
takistussoit
. Sellised toud on naiteks
Trakeeni hobune
,
Hollandi soojavereline hobune
,
Hannoveri hobune
,
Ameerika traavel
ja
Tennessee konnihobune
.
[4]
Taielikult taisvereliseks loetakse kahte hobusetougu:
Alluur
on hobuse liikumisviis. Alluurid jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Pohialluurid on
samm
,
traav
ja
galopp
. Toust soltudes voib esineda ka muid alluure, naiteks
kuliskaik
, pass ja
told
.
Alluurist soltuvad hobuse kiirus, veojoud ja vastupidavus. Alluuri puhtus oleneb hobuse narvitalitlusest, treenitusest ja eksterjoorist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust.
Samm peab olema selgelt neljataktiline. Sammu pikkust moodetakse uhe eesjala teineteisele jargneva kabjajalje vahega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis. Kui edasi liigutakse uhel kuljel asetsevate jalgadega, on tegu kuliskaiguga. Sammuliikidest eristatakse keskmist, koondatud, pikendatud ja vaba sammu.
Traav on ohufaasiga eraldatud kahetaktiline alluur. Traavis liigub diagonaalne jalapaar koos ette ning asetub ka koos maha. Traavi kvaliteeti hinnatakse uldmulje pohjal, jalgitakse sammude korrapara ja elastsust. Traavi liigid on jargmised: tootraav, koondtraav, keskmine traav ja pikendatud traav.
Galopis hinnatakse samuti pikkust ja elavust. Mida pikem on galopp, seda parem. Galopp ei tohi olla porutav ega hiiliv. Neljataktiline galopp on viga, seda soidetakse enamasti vaid maastikul, mujal soidetakse kolmetaktilist kentrit. Galopi liigid on jargmised: toogalopp, koondgalopp, keskmine galopp ja pikendatud galopp.
Ratsanik saab hobusele moju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, saartega ja ratsmetega. Koige rohkem mojutab inimene hobust ristluu ja saartega.
Hobuste touaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul valja kujunenud kindel sonavara hobuste valistunnuste ja varvuste kirjeldamiseks. Need kantakse ka hobuste passidesse.
[5]
Varvused on jargmised:
- must ? nahk, lakk, saba ja jalad on taielikult mustad. Monikord on nahal valgeid margiseid. Must hobune on paljude teiste varvuste kirjeldamise alus;
- raudjas ? raudjad hobused on vaga erineva valjanagemisega oran?ikast kuni tumepruunini. Neil ei ole tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-oelda punakas, punakalaikeline. Johvid on kehaga uhte varvi voi kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad), kuid voivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on koik raudjad uhesugused, saab neile varvitooni jargi anda eri nimetusi. Eestis on raudjate nimetused jargmised: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste varvuste alus;
- korb ? varvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk ja jalad on mustad. Rahvaparaseid nimetusi on mitu, naiteks erkpunast voib kutsuda verevaks korviks. Eestis on korbide nimetused jargmised: korb, tumekorb, mustjaskorb. Korvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Korb hobune on paljude teiste varvuste alus;
- hall ? hallinemise kaigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal labisegi. Lakk ja saba voivad olla kehaga uhte varvi, heledamad (monikord taiesti valged) voi tumedamad. Tegelikult voivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes varvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad varvi pidevalt, kuni on lopuks taiesti valged;
- kollane ? kollase varvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Johvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja johve nn lahjendatakse;
- voik ? karvkate on kollaka voi pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on tavaliselt mustad, harvem ?okolaadpruunid. Voik hobune tekib korvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn lahjendatakse;
- hiirjas ? hiirugeen mojutab nii punast kui ka musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vahem johvides, jalgades ja peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja voivad olla ka muud margised (sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamargised (nn amblikuvork), tumedamad korvaotsad jms). Eestis on nimetused jargmised: punahiirjas, korbhiirjas (ulukvoik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; korbhiirjas on korb hobune heledama karvkattega (isegi segiaetav voiguga); hiirjas on must hobune heledama (hiirhalli) karvkattega. Koikidel on tumedam seljatriip ning voib esineda muidki tunnuseid. Tavaliselt on pea ja jalad samuti keha karvkattest tumedamat tooni;
- hobemust ja hobekorb ? hobegeen mojutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkoige johvides ja jalgadel. Hobemustal hobusel on hobedane lakk ja saba, hobune ise on tavaliselt must (monikord ?okolaadpruun voi kergelt tapiline). Hobekorb hobune on hobedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on naha hobedat tooni, kuid keha karvkate on pruunikas;
- kimmel
? valkjashallid karvad on segunenud mistahes muud varvi karvadega. See varvus voib olla naiteks "maasikavarvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) voi "sinine" (must voi tumepruun karvkate on segunenud valgega);
- kirju ? hobuse karvkate on segu valgetest ja varvilistest laikudest voi tappidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, naiteks pruuni varvi karvkate valgete laikudega (
overo
) voi valge karvkate teist varvi laikudega (
tobiano
). Appaloosaks nimetatakse nn tapilist hobust (sagedamini on tapid valgel tagaosal, kuid voivad ka olla ule kogu keha).
Hobused on taimetoitlased, nad soovad vaid puhast toitu.
Hobuse peamine toit on
rohi
,
hein
,
pohk
voi
soodajuurvili
. Anda tuleb ka
soola
. Raske too ja soitude korral pakutakse hobusele
jousoota
,
kaera
. Seda, mis kolbab suua, eristab ta haistmise abil.
|
Vikisonastiku artikkel:
hobune
|
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Hobune
|
|
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Hobune
|