Hans Luik
(
26. marts
1927
Tartu
?
13. august
2017
) oli
eesti
tolkija
,
naitekirjanik
ja
kriitik
.
Sundis haritlasperekonnas, lopetas
1947
. aastal
Tartu 1. Keskkooli
. Oppis
1948
?
1952
Lunat?arski-nimelises Riiklikus Teatrikunstiinstituudis
, mille lopetas teatrikriitika alal.
Ta tegutses vabakutselise literaadina
Tallinnas
, avaldas ajakirjanduses teatri- ja kirjandusarvustusi. Tema sulest ilmusid publitsistlikud raamatud "Inimene voidab surma" (
1967
) ja "Koik noored orbiidile" (1967) ? esimene
arstiteaduse
saavutustest ja tulevikuperspektiividest, teine
pedagoogika
paevaprobleemidest. Ka ilmus tema sulest 1989. aastal Eesti Kirjanike Liidu kooperatiivi Kupar trukitud romaan "Keelatud vili", mis kasitleb bioloogia valdkonda kuuluvat omamoodi dilemmat - kas bioloogiline avastus, mis voimaldab saavutada suuremaid tulemusi, on olulisem inimese ja looduse pusima jaamisest.
Eesti Raadio
on ette kandnud tema
kuuldemange
ja raadionovelle.
Temalt ilmus romaan "Kosmodroomidest kaugel" (
1969
),
Oktoobrirevolutsiooni
ja
Leninit
kujutav naidend ?Homsed tahed“ (
1971
, lavastatud
Ugalas
1970
,
Prahas
1972
), 1973. on sellest lavastatud noukogude
telefilm
ja luhiproosat ajakirjanduses. 1969 lavastati Tallinna
Draamateatris
Luige kaksiknaidend "Kaks kuulsat kurjategijat". Luige dramatiseeringus lavastati
Oskar Lutsu
"
Kevade
" (
Vanemuises
1953
).
Ta tolkis
eesti keelde
rohkesti vene kirjandust, sealhulgas
Maksim Gorki
,
Nikolai Gogoli
,
Ivan Turgenevi
,
Anton T?ehhovi
,
Leonid Leonovi
ja
Nikolai Pogodini
naidendeid,
Dmitri Mamin-Sibirjaki
,
Konstantin Fedini
ja
Daniil Granini
romaane
,
inglise keelest
O. Henry
,
Ray Bradbury
,
Cyril Northcote Parkinsoni
,
Vladimir Nabokovi
ja teiste teoseid.
Ajakirjanik ja meediaarimees
Hans H. Luik
on tema poeg.
