Geta

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib Vana-Rooma keisrist; Ahvenamaa valla kohta vaata artiklit Geta vald ; teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Geta (tapsustus) .

Geta
Sunniaeg 7. marts 189 (1835-aastane)
Rooma , Milano
Pereliikmed Caracalla

Publius Septimius Geta ( Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Publius Septimus Severus Geta Antoninus ; 7. mai 189 Rooma ? 19. detsember 211 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 4. veebruarist 211 kuni surmani.

Ta oli Septimius Severuse ja tema teise naise Julia Domna poeg. Geta sai oma vanaisa nime. Geta suhted oma venna Caracallaga olid alati halvad ning ema pidi sageli vendi lepitama. See oli vastuolus onneliku perekonna pildiga, mida isa laskis avalikkuse ees etendada: isa kui keiser, Caracalla kui trooniparija, ema kui nouandja ning Geta hooleks jaid administratiivsed ulesanded ja burokraatia .

Juba noorelt hakkas Geta poliitikas osalema, tehes 197 kaasa sojakaigu Partia vastu. 197. voi 198 . aastal sai Geta tseesari tiitli, millega ta aga rahule ei jaanud, sest Caracalla sai samal ajal augustuse tiitli. Alles 202 naasis keisriperekond koos Getaga Rooma, 203 ? 204 kulastas keisri sunnilinna Leptis Magnat Liibuas . Aastal 209 andis isa ka Getale augustuse tiitli ja vendade suhted pisut paranesid.

Aelius Spartianuse kirjelduse kohaselt olnud Geta ilus noormees, kogelenud kergelt, ent olnud sellegipoolest laulva haalega. Tema elus olid kaks kirge: vein ja riietus, eriti viimane. Riiete peale kulutanud ta niisugusel hulgal vara, et isegi isa naernud tema ule. Tema hobiks nimetas Spartianus kirjandust ja filoloogiat : teda huvitanud sonade tahenduse tundmaoppimine. Sodurite hulgas oli ta usna populaarne, eriti Partia II Leegionis.

Parast isa surma (211 Yorgis sojaretke ajal brittide vastu) kuulutati vennad kaaskeisriteks ja nad naasid Rooma, kus Caracalla peatselt Geta tappis. Caracalla lasi oma venna malestuse ara needa ning tema nimi korvaldati koigist dokumentidest ja tema skulptuurid havitati. Uleuldse korraldas Caracalla oma poliitiliste ja muude vastaste havitamise kampaania, mille kaigus tapeti kuni 20 tuhat inimest.

Geta elulugu tuntakse peamiselt Cassius Dio ja Herodianuse kirjelduse jargi.