Evald Saag ( 24. november 1912 Krabi vald , Rouge kihelkond , Vorumaa ? 20. oktoober 2004 Tallinn ) oli eesti teoloog ja vaimulik.

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Evald Saag sundis Ede-Liguri talus Rouge kihelkonnas Vorumaal. Ta oppis Krabi algkoolis ning astus parast Voru Haridusseltsi gumnaasiumi lopetamist Tondi sojakooli . Parast selle lopetamist jatkas ta 1935 . aastal opinguid Tartu Ulikoolis usuteaduskonnas, mille ta lopetas 1940 . aastal teoloogiamagistri kraadiga Vana Testamendi ja semi filoloogia alal.

14. detsembril 1941 ordineeris piiskop Johan Kopp Evald Saagi Tallinna toomkirikus vikaaropetajaks .

Ta nimetati 1956. aastal Rapla Maarja-Magdaleena koguduse opetajana EELK Lauluraamatukomisjoni koosseisu.

Evald Saag oli uks Usuteaduse Instituudi asutajaid, kus ta tootas dekaanina ning Vana Testamendi oppetooli juhatajana. 1980 . aastal sai ta Usuteaduse Instituudi audoktoriks . 1996 . aastal andis EELK konsistoorium talle praosti aunimetuse, 1998 . aastal sai ta esimese Rapla kihelkonna auhinna ? Maarja Magdaleena pronksskulptuuri. 2001 . aasta veebruaris autasustas president Lennart Meri teda Valgetahe III jargu teenetemargiga . Iisraelis kasvab temale puhendatud puu.

Evald Saag on maetud Rapla kalmistule .

Evald Saagi teenitud kogudused [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1943 ? 1944 Paldiski Nikolai kogudus
• 1944 ? 1962 Rapla Maarja-Magdaleena kogudus
• 1962 ? 1989 Parnu Eliisabeti kogudus

Luhemat aega teenitud kogudused [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tallinna Toompea Kaarli kogudus
• Marjamaa Maarja kogudus
• Jarvakandi Peetri kogudus
• Vandra Martini kogudus
• Tori Puha Juri kogudus
• Haademeeste Miikaeli kogudus
• Treimani kogudus

Aastatel 1953 ? 1962 oli ta Ida-Harju praosti kohusetaitja.

Keelealased vaated [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saag soovitas kasutada voorsonade asemel omasonu voi siis voimalikult algkeele lahedasi sonu. Naiteks soovitas ta kasutada sona " junger " asemel sona "opilane" ning nimede " Egiptus " ja " Babulon " asemel nimekujusid "Kopti" ja "Paabel". Nime " Sumer " asemel soovitas ta nimekuju " Sinear " ning sona " tsikuraat " asemel sona "zikkur".

Samuti soovitas ta eesti keeles kasutada luhivorme, naiteks sona " ?ariaat " asemel sona ?aria , mis on uhtlasi ka algselahedane. ^{[ viide? ]}

Teoloogilised vaated [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jeesuse kohta kasutatava lunastaja (luna-tasu) asemel pidas oigemaks eelistada " paastjat ".

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema isa oli Jaan Saag ja ema Anna Saag (sundinud Perakond). 4. juulil 1942 abiellus ta Uku Masingu oe Agnes Masinguga . Parast abikaasa surma ( 1981 . aastal) abiellus ta 1983 . aastal Emilie Karjusega.

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kersti Uibo tegi temast 1994 . aastal filmi "Evaldimaa".

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Madude osa soome-ugri usundeis (magistritoo Tartu Ulikoolis, Tartu, 1938)

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ooulikool : Evald Saagi loengud MP3-vormingus [1]
• Valter Vaasa . Mitmekulgne vend ? Eesti Kirik , 23. november 2005
• Marko Tiitus , Evaldipaev ? Eesti Kirik, 27. oktoober 2004
• "Eestiaegsed suurmehed" . Jaan Tootseni konelus Evald Saagiga, kelle sunnist 24. novembril 2012 moodus 100 aastat. "Raadio ooulikooli" 2002. aasta saate ules kirjutanud Virve Hirtentreu ? Sirp 23. november 2012, lk 6?7
• Hans Treimann . Evald ja Emmi. ? Nadaline , 14. aprill ? 14. mai 2011
• Kersti Uibo, " Evaldimaa ", NFTS, UK 1994