Egon Rudi Ernst Krenz (sundinud 19. martsil 1937 Kolbergis (tanapaeval Kołobrzeg , Poola )) on endine Saksa DV poliitik ja riigitegelane.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Egon Krenz sundis ratsepa perekonnas tol ajal Saksamaale kuulunud Kolbergis (asub praeguse haldusjaotuse jargi Kołobrzegi maakonnas Laane-Pomorze vojevoodkonnas Poolas ). 1944 . aasta lopus pogenes ta pealetungiva Punaarmee eest koos vanematega Damgartenisse . Aastal 1953 astus ta Saksa Vaba Noorsoo Liitu (FDJ). Aastatel 1953? 1957 oppis ta Putbusis opetajate seminaris. Saksamaa Sotsialistlikku Uhtsusparteisse astus ta 1955 . aastal. ^[1]

Aastatel 1957? 1959 teenis ta aega Saksa DV Rahvaarmees . Seejarel oli ta juhtivatel ametikohtadel Saksa Vaba Noorsoo Liidu liidumaade allorganisatsioonide juhatuses ja keskjuhatuses. Aastatel 1964 ? 1967 oppis Egon Krenz Moskvas NLKP Keskkomitee juures asuvas Korgemas Parteikoolis , mille ta lopetas uhiskonnateaduste alal. ^[2] 1967? 1974 oli ta Saksa Vaba Noorsoo Liidu Kesknoukogu agitatsiooni- ja propagandasekretar. Samuti oli ta vastutav FDJ-i too eest koolides. Samaaegselt oli Krenz 8. veebruarist 1971 kuni 9. jaanuarini 1974 Ernst Thalmanni nimelise Saksa DV Pioneeriorganisatsiooni esimees. Lisaks sellele oli ta 1971? 1990 Rahvakoja (parlamendi) liige. Aastatel 1971? 1981 oli ta ka veel ka Rahvakoja Presiidiumi liige. 1973 . aastast alates oli Krenz Saksamaa Sotsialistliku Uhtsuspartei Keskkomitee liige. ^[3] 1974? 1983 oli ta Saksa Vaba Noorsoo Liidu Keskkomitee esimene sekretar. 1983. aastal valiti Egon Krenz Saksamaa Sotsialistliku Uhtsuspartei Keskkomitee sekretariks ja Poliitburoo liikmeks. 1984 . aastal nimetati ta Riiginoukogu esimehe asetaitjaks, millega ta sai sisuliselt teiseks voimumeheks Saksa DV-s Erich Honeckeri jarel. ^[4]

Erich Honeckeri tagasiastumise jarel oli Egon Krenz 18. oktoobrist 1989 kuni 3. detsembrini 1989 Saksamaa Sotsialistliku Uhtsuspartei Keskkomitee peasekretar. ^[5] Lisaks sellele oli ta alates 24. oktoobrist 1989 Saksa DV Riiginoukogu esimees. 3. detsembril 1989 astus Krenz koos kogu poliitburooga parteilistest ametitest tagasi. 6. detsembril 1989 lahkus ta Riiginoukogu esimehe kohal. Jaanuaris 1990 loobus ta Rahvakoja saadiku mandaadist ning ta heideti valja Saksamaa Sotsialistlikust Uhtsusparteist. Aprillis 1990 avaldas Krenz malestusteraamatu "Wenn Mauern fallen" ("Kui muurid langevad"). ^[6]

Alates 1991 . aastast kuulasid ametivoimud teda korduvalt ule seoses mitmete kohtuprotsessidega. 1992 . aastal oli ta kahtlustatav seoses valimistulemuste voltsimisega Saksa DV-s. Juulis 1993 esitati talle suudistus seoses Saksa DV piiri uletada puudnud inimeste tapmisega. Augustis 1997 moistis Berliini Maakohus Krenzi nelja tapmisjuhtumi eest kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi. Septembris 1997 ta siiski vabanes vanglast. Novembris 1997 esitati talle taas suudistus Saksa DV valimiste voltsimises. Novembris 1999 kinnitas Saksamaa Liidukohus Berliini Maakohtu 1997. aasta otsuse. 24. jaanuaril 2000 paigutati Krenz Berlin-Plotzensee vanglasse . Ta vabanes vanglast ennetahtaegselt 18. detsembril 2003 . ^[7]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]