Ageeda Paavel

Allikas: Vikipeedia

Ageeda-Andrea Paavel ( 15. august 1930 ? 1. november 2023 [1] ) oli eesti koolitudruk, kes 15-aastaselt lasi koos kooliode Aili Jurgensoniga 8. mail 1946 ohku Tonismael asunud Tallinna vallutamisel langenud punaarmeelastele puhendatud ajutise puust monumendi . [1]

Ageeda isa Antoni, kes oli voidelnud Vabadussojas , tapsid Noukogude voimud 1941. aastal. Parast soda levitas Ageeda koos teiste noortega noukogudevastaseid lendlehti ja viis sojavangidele toitu. Ajutine puidust monument Tonismael jai tudrukute kooliteele ja hairis neid iga paev. Mote malestusmark ohkida tekkis vastureaktsioonina Vabadussoja monumentide riiklikule havitamisele: "Otsustasime venelastele naidata, mis tunne on, kui ausambaid lohutakse." Lohkematerjal koguti sojajargsetelt Tallinna tanavatelt. Esimene katse ebaonnestus. [2]

Noukogude ajakirjanduses monumendi ohkulaskmist ei kajastatud, kuid uudis levis ning tudrukute eeskujul lasti peatselt ohku ka monumendid Tartus ja Rakveres .

Koolitudrukud tabati, Ageeda Paavel vahistati juba 16. mail 1946. Viis kuud oli ta eeluurimisvanglas Pagari tanaval Tallinnas, umbes poolteist aastat seejarel Patarei vanglas [3] ning vahepeal ka Harku naistevanglas. Eeluurimine vottis kaua, kuna ei tahetud uskuda, et noortel ei olnud taiskasvanute tuge, seetottu toimus kohtuistung alles oktoobris. [4] Sojatribunal maaras talle toonase korgeima karistusmaara enne surmanuhtlust, kumme aastat sunnitood (hilisem karistus 25+5 polnud tollal veel kasutusel). [4] Karistust kandma saadeti ta Noukogude vangilaagrisse Siberis . [1]

21. septembril 1947 avati ohkulastud monumendi kohal Tonismael hiljem pronkssodurina tuntud monument. [1]

Ageeda jarel saadeti Siberisse samal, 1946. aastal ka tema ema Tatjana kui noukogudevastase tutre kasvataja. 1949. aasta martsikuuditamise kaigus viidi samuti Siberisse Ageeda vanem ode Dagmar (hiljem Dagmar Alla) ning emapoolne vanaema, kes suri paari nadala parast. Dagmari aastavanune poeg Urmas voeti tal kaest, kuid poisi isapoolne vanaema, kes juhuslikult jaamas viibis, sai lapse kuuditajatelt altkaemaksu eest siiski katte; poisi paasemisest kuulis ta ema alles aastate parast. Ageeda kandis karistust Magadanis , Budugot?agi tinakaevanduses [2] (teise allika jargi Budugut?ag, nimi tahendavat jakuudi keeles surmaorgu [4] ), Dagmar Krasnojarski krais Ulem-Suetuki kulas kullakaevanduses. [2]

Vangistusest vabanes Ageeda Paavel 1954. aastal [5] . Naasmise jarel elas Ageeda Paavel Tallinnas algul illegaalselt, kuna kodulinna tagasitulek oli karistatutele keelatud, vabanemistoendisse oli ta kirjutanud sihtkohaks Tartu. Ta lopetas ohtukooli ja astus 30-aastaselt Tallinna Pedagoogilisse Instituuti , kus oppis opetajaks, kuna Tartu Ulikooli poleks teda vastu voetud. Hiljem tootas ta aastaid opetajana Mustamael , algul Tallinna 29. koolis ja seejarel Tallinna 32. Keskkoolis algklassiopetajana. [2] [3]

Ageeda Paaveli rehabiliteeris Riigikohus 1994. aastal. 1998. aastal anti talle kui sojaliste teenetega vabadusvoitlejale Kotkaristi III klassi teenetemark . [4]

Paavel oli Endiste Opilasvabadusvoitlejate Liidu , Poliitvangide Uhenduse ja Eesti Memento Liidu liige. Samuti kuulus ta Isamaaliitu .

Ajaloolase Peeter Kaasiku koostatud ajaloolises oiendis on Tonismae monumendi ohkulaskmist kirjeldatud jargmiselt: "Monumendisojast ei jaanud korvale ka Tonismae "Vabastajate valjak". Ool vastu 8. maid 1946 lasid koolitudrukud Ageeda Paavel ja Aili Jurgenson ohku esialgse puust ausamba. Ageeda Paavel kirjeldab sundmusi jargmiselt: "/.../ Meie armsad ausambad hakkasid uksteise jarel kaduma. Kuidagi pidi neile tagasi tegema ja valik langes Tonismael asuvale nn vabastajate ausambale. See asus praeguse pronksmehe platsil kirikupoolses servas. See oli umbes meetrikorgune puust tuvipuramiid, mille paksust oli vast paarkummend sentimeetrit, ilmetut sinist varvi, tipus plekist punane viisnurk. /.../ Lohkeaine ja opetuse saime Juhanilt ( Juhan Kuusk ). Ega seal midagi keerukat polnudki. Tahtis oli, et suutenoor oleks meid paastvaks jooksuks piisavalt pikk. Oligi. Paugu materjalid panime paika koos Ailiga, toetajaid meil ei olnud. Meile tegi asja kergemaks see, et valvemiilits flirtis eemal oma tudrukuga ja ei marganud meid. Kuigi too tudruk meie ruhma ei kuulunud, voeti temagi hiljem kinni. /.../ Tolleaegsed ajalehed sellest muidugi midagi ei kirjutanud ja kiiresti suudeti vastu "voidupuha" ausammas taastada, kuid enamusel pealinlastel oli monumendi ohkulaskmine teada. Tudrukute algatus ei jaanud jarelkajata ja sarnased sambad lasti ohku ka Rakveres ja Tartus." [6] [1]

Ageeda Paaveli tegevust on kajastatud oppefilmis "Repressioonid Eestis 1940?1991". [4]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Silja Paavle , "Suri koolitudrukuna Tonismae monumendi ohku lasknud Ageeda Paavel" , Ohtuleht, 2. november 2023 (vaadatud 02.11.2023)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Silja Paavle , "Kuuditamisoudused ule elanud naine: "See on ime, millisest sopast on voimalik uhiselt valja tulla."" , Naisteleht, 18. marts 2020 (vaadatud 02.11.2023)
  3. ↑ 3,0 3,1 Mari Peegel , "Lasime monumendi ohku, sest tahtsime venelastele tagasi teha!" , EPL, 03.02.2018 (vaadatud 02.11.2023)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Virve Liivanomm , "Opetaja Paavel sai, mis tahtis" , Opetajate Leht, 6. mai 2005, lk 9 (vaadatud 02.11.2023)
  5. ↑ Birgit Rae , "Ageeda-Andrea Paavel. Intervjuu" , Kogu Me Lugu (vaadatud 02.11.2023)
  6. ↑ Peeter Kaasik: "Tallinnas Tonismael asuv punaarmeelaste uhishaud ja malestusmark. Ajalooline oiend" Tallinn 2006.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ageeda_Paavel&oldid=6522446 "