1992.?1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal , tuntud ka kui Oktoobriput? voi Must Oktoober oli 1992.?1993. aastal Venemaal kestnud poliitiline ja konstitutsiooniline kriis taidesaatva voimu (president Jeltsin) ja seadusandliku voimu (ulemnoukogu ja rahvasaadikute kongressi) vahel. Kriis kulmineerus 1993. aasta septembris ja oktoobris.

21. septembril 1993 andis Jeltsin valja seadluse (ukaasi) nr 1400 "Venemaa Foderatsiooni etapiviisilisest konstitutsioonilisest reformist" ^[1] . Selle seadlusega saadeti ulemnoukogu ja rahvasaadikute kongress laiali. Uued parlamendivalimised uude parlamenti ? riigiduumasse ? maarati 12. detsembrile 1993. 22. septembril arutas Jeltsin peaminister T?ernomordiniga voimalust asendada Viktor Gera?t?enko Keskpanga juhi kohal Boriss Fjodoroviga . T?ernomordin kaitses Gera?t?enkot .

Voimukriis 1992?1993 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kriisi pohjuste hulka kuulusid Jeltsini ja Hasbulatovi isiklik konkureerimine mojuvoimu parast, taidesaatva voimu (Boriss Jeltsini ja peaministri kohusetaitja Jegor Gaidari , hiljem Viktor T?ernomordini) vastasseis seadusandliku voimuga (ulemnoukogu ja rahvasaadikute kongress) ja raskused sotsiaalmajanduslike reformide elluviimisel (SKP kasv 1992. aastal oli ?14,5%; 1993. aastal ?8,7%; huperinflatsioon). 25. aprillil 1993 toimus referendum usalduse kohta Jeltsini, tema ja Vene valitsuse sotsiaalmajandusliku poliitika vastu ning kusimuses, kas peaks toimuma ennetahtaegsed presidendivalimised ja kas peaksid toimuma ennetahtaegsed parlamendivalimised. Jeltsin voitis koigis neljas kusimuses ^[2] . Jeltsinil ei olnud aga formaaljuriidiliselt volitusi ennetahtaegseid parlamendivalimisi valja kuulutada, suve jooksul vastasseis jatkus ja labiraakimised uue pohiseaduse koostamise ja vastavalt parlamendi valimiste korraldamise ule jooksid ummikusse. Ulemnoukogu vastustas ka Jeltsini valispoliitilist kurssi: 9. juuli 1993. aasta maarusega "kinnitas" ulemnoukogu Ukraina territooriumil asuva Sevastopoli Venemaa foderaalset staatust ^[3] . Jeltsin suudistas ulemnoukogu vajalike reformide torpedeerimises ja rahva tahte eiramises.

Sundmused seadluse nr 1400 avaldamise jarel. Relvastatud mass [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kohe parast seadluse nr 1400 valjakuulutamist 21. septembril 1993 kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini poordumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tahelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Ulemnoukogu haaletas Jeltsini tagandamise poolt ja andis volitused ule Rutskoile. Seejuures tuleb markida et 23. septembril kell 10 alanud erakorralisel rahvasaadikute kongressil puudus kvoorum : selle saavutamiseks puudununud rahvasaadikute mandaadid lihtsalt tuhistati ^[4] . Seejarel tagandati kongressi erakorralisel istungil Jeltsin veel kord ametist ning tema kohustused laksid ule asepresident Aleksandr Rutskoile . Ulemnoukogu ja rahvasaadikute kongressi saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sojavae poolt hoonesse ja selle juures olevale valjakule. Elutegevust tagavad kommunikatsioonid loigati labi. Esimese seadlusena "presidendi ametis" allkirjastas Rutskoi seadluse "Kriminaalvastutusest konstitutsioonilise korra rikkumise eest" ("Об уголовной ответственности за нарушение конституционного строя"). Seadlus nagi muu hulgas ette ka mahalaskmise ^[5] . 3. oktoobril murdsid Aleksandr Rutskoi ja Ruslan Hasbulatovi relvastatud pooldajad piiramisrongast labi ning algasid ulemnoukogu pooldajate kokkuporked miilitsa ja sojavaega. Rutskoi kutsus ulemnoukogu rodult miitingulisi ules moodustama salku ja vallutama "veel tana" tormijooksuga linnavalitsust ja Ostankinot; Hasbulatov kutsus ules "vallutama tormijooksuga Kremlit usurpaatori ja kurjategija Jeltsiniga" ja vangistama "kogu tema muudava kliki maa alla". Seejarel hoivati kindrali kommunist Albert Maka?ovi vagede ja Aleksandr Barka?ovi fa?istliku Vene Rahvusuhtsuse uksuste poolt Moskva linnapea buroo; uks rundajate juhtidest, Maka?ov deklareeris hoone palkonilt rahuoluga: "Ma vallutasime selle neetud linnavalitsuse! [...] Ja enam ei tule meie maale enam kunagi ei meere, ei peere, ei soore, ei t..apaid!" ("ni merov, ni perov, ni serov ni h..ov!") ^[6] . Kell 16.00 kirjutas Boriss Nikolajevit? Jeltsin alla seadlusele erakorralise seisukorra kehtestamisest Moskvas ^[7] . Massulised puudsid Maka?ovi juhtimisel tormijooksuga vallutada Ostankino telejaama hooneid. Hukkus 32 inimest.

Esimene asepeaminister Jegor Gaidar iseloomustas malestusteraamatus "Luuasaamiste ja voitude paevad" kujunenud olukorda jargmiselt:

20.00. Ostankino rundamine jatkub, opositsiooni sojardid vallutavad uusi objekte. Siseministeeriumi vaed on demoraliseerunud, armeeuksused appi ei tule. Opositsioonil peaaegu et onnestus veenda rahvast oma edasiliikumise mastaapsuses ja presidendi isolatsioonis. Koik see desorganiseerib neid, kes on valmis tulema appi. Votan vastu otsuse, et moodapaasmatu on poorduda moskvalaste poole abipalvega.

^[8] .

Saanud eriolukordade komitee esimehelt Sergei ?oigult kinnituse, et aarmise vajaduse korral antakse rahvale relvad, poordus Jegor Gaidar 20.30 telepoordumisega Jeltsini ja demokraatia pooldajate poole, kutsudes neid tulema kaitsma Moskva noukogu, et "riiki ei muudetaks taas aastakumneteks tohutuks koonduslaagriks " ^[9] . Parast telepoordumist kogunes julgeolekuministeeriumi kontrolli all oleva Moskva noukogu umber tuhandeid Jeltsini pooldajaid. Algas barrikaadide ehitamine Tveri jt lahedal asuvatel tanavatel; need ulatusid juba sudaooks ligikaudu kolme meetrini. Moskva noukogu umber kogunenutest formeeriti omakaitseuksused , mida kasutati selliste objektide kaitseks nagu Ehho Moskvo hoone.

Venemaa TV edastas saateid salajasest kohast Moskva lahedal, mis oli ette nahtud tuumasoja puhuks. Esinesid nt Viktor T?ernomordin, Moskva linnapea Juri Lu?kov, Grigori Javlinski jt. Kell 4.20 algas valitsusvagede siirdumine Valge Maja piirkonda. 4. oktoobril kell 5.00 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Edasilukkamatutest meetmetest erakorralise seisukorra re?iimi kindlustamiseks Moskvas", milles seoses "aset leidnud massirahutuste ja terroriaktidega, mis toid kaasa inimohvreid, Moskvas ekstremistlike joudude poolt kodanike elule, tervisele, konstitutsioonilistele oigustele loodud ohuga" maarati siseministri, julgeolekuministri ja kaitseministri ulesandeks luua uhine staap erakorralise olukorra tagamiseks Moskvas. Moskva komandandiks maarati Aleksandr Kulikov. Kaitseminister Grat?ov sai Jeltsinilt kirjaliku kasu Valge Maja vallutada (Grat?ov noudis ise nimelt kirjalikku kasku). Jeltsin sonas oma 4. oktoobri hommiku poordumises Venemaa kodanike poole:

Ma poordun teie poole raskel hetkel. Venemaa pealinnas kolavad lasud ja voolab veri. Kogu riigist kokku veetud sojardid, keda mahitab Valge Maja juhtkond, kulvavad surma ja havingut. Tean, et paljudele teist oli see oo unetu. Tean, et te moistsite koike.[...] Need, kes astusid ules rahumeelse linna vastu ja vallandasid veresauna, on kurjategijad. Kuid see ei ole ainult uksikute bandiitide ja pogrommitegijate kuritegu. Koik, mis toimus ja seni veel toimub Moskvas, on eelnevalt planeeritud relvastatud mass. Selle organiseerisid kommunistlikud revan?istid, fa?istlikud peamehed, osa endiseid saadikuid, noukogude esindajaid.
Labiraakimiste suitsukatte all kogusid nad joude, kogusid bandiitlikke salku palgasodureist, kes on harjunud morvade ja omavoliga. Tuhine punt politikaane uritas jouga sundida peale oma tahtmise kogu riigile. Vahendid, mille abil nad tahtsid valitseda Venemaad, on paljastatud kogu maailmale. Need on: kuuniline vale, araostmine. Need on munakivid, teravdatud raudvardad, automaadid ja kuulipildujad.
Need, kes vehivad punaste lippudega , kastsid taas kord Venemaa verre. Nad lootsid ootamatuse peale, selle peale, et nende jultumus ja pretsedenditu julmus kulvavad hirmu ja segadust.[...]
Ma poordun Venemaa kodanike poole. Relvastatud fa?istlik-kommunistlik mass Moskvas surutakse maha voimalikult kiire aja jooksul. Venemaa riigil on selle jaoks vajalikud joud. ^[10]

Ulemnoukogu hoone (nn Moskva Valge Maja ) piirati umber. Varahommikul vottis valitsusvagede operatiivruhma juhataja kindral Konstantin Kobets ette veel uhe algatuse opositsiooniga kokkuleppele jouda, valitsuse nimel osales asepeaminister Oleg Soskovets. Presidendi leer noudis rangelt Valge Maja poolsete mis tahes vagivallameetmete lopetamist; kuivord parlamendi esindaja, ulemnoukogu aseesimees Juri Voronin lukkas tagasi koik presidendi initsiatiivid, leidis valitsusleer, et edasiste labiraakimiste pidamine on taiesti mottetu ja lopetas labiraakimised. Ulemnoukogu hoonet tulistati tankimurskudega ning hoone suttis. Aleksandr Rutskoi kasutas Ehho Moskvo ajakirjaniku satelliittelefoni, et kutsuda ules lendureid viivitamatult tulema appi ulemnoukogu hoone juurde demokraatia ja hukkuvate inimeste kaitseks, vaites, et eelneval paeval olevat Ostankino juures "rahumeelsel demonstratsioonil" tapetud ule 300 inimese ^[11] . Samuti kontakteerus Rutskoi Konstitutsioonikohtu esimehe Valeri Zorkiniga. Tsitaat:

Kas toesti ei saa sa aru, et me oleme elavad tunnistajad? Ellu nad meid ei jata! Ma palun sind, helista saatkonda.[...] Ma anun sind, Valera, sa oled ju usklik. Sa saad ju aru, j... tvoju mat! [...] Ma palun sind: helista valisriikide saatkondadesse! ^[12]

Kokku hukkus kriisi kaigus ule 100 inimese. 4. oktoobri parastlounal alistusid opositsionaarid parast labiraakimisi grupiga Alfa, mis oli Jeltsinilt saanud kasu vallutada hoone tormijooksuga. Ulemnoukogu leeri juhid eesotsas Aleksandr Rutskoi ja Ruslan Hasbulatoviga arreteeriti. Venemaa Foderatsiooni Konstitutsioonikohtu esimees Zorkin sunniti mone paeva parast tagasi astuma (Jeltsini administratsioon olevat vastasel korral ahvardanud avada tema vastu kriminaalasja "oigusliku aluse loomisest Hasbulatovi-Rutskoi ekstremistliku tegevuse jaoks"). Parast ulemnoukogu vallutamist olevat Rutskoi kabinetist leitud seadlus selle kohta, kes tulevat viivitamatult arreteerida, Valgesse Majja toimetada ja kellega tuleks arved oiendada. Nimekirjas olid muu hulgas T?ernomordin, Filatov, Lu?kov, T?ubais, Kozorev, ?umeiko, Kor?akov, Barsukov, Kostikov, Poltoranin ? kokku 19 inimest ^[13] .

Massu mahasurumise jarel. Jarelkajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kogu taidesaatev ja seadusandlik voim koondus parast massu mahasurumist kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini ja Venemaa valitsuse katte.

Presidendi seadlusega keelati erakorralise seisukorra ajaks koik organisatsioonid, mis olid osalenud relvastatud massus, samuti opositsioonilised valjaanded.

Hiljem alustas Jeltsin koikide tasandite noukogude laialisaatmist.

5. oktoobril avaldas 42 kirjanikku ajalehes Izvestija avaliku kirja "Kirjanikud nouavad valitsuselt otsustavaid samme". Seal nouti muu hulgas jargmist:

"1. Igat liiki kommunistlikud ja natsionalistlikud parteid, rinded ja uhendused tuleb laiali saata ja keelustada presidendi seadlusega.

2. Koik sojavaestatud, aga seda enam relvastatud uhendused ja grupeeringud tuleb valja selgitada ja laiali saata (kriminaalvastutusele votmisega, kui selleks kohustab seadus).

3. Oigusaktid, mis naevad ette rangeid sanktsioone fa?ismi, ?ovinismi, rassilise vihkamise, vagivallale ja julmusele uleskutsumise eest, tuleb lopuks valja tootada. Prokurorid, uurijad ja kohtunikud, kes soosivad seda laadi uhiskondlikult ohtlikke kuritegusid, tuleb viivitamatult toolt vallandada.

4. Ajakirjandusvaljaanded, mis paevast paeva ohutavad viha, kutsuvad ules vagivallale ja on meie arvates uhed peamistest toimunud (ja paljude tulevaste potentsiaalsete) tragoodiate organisaatoritest ja suudlastest, sellised, nagu Den, Pravda , Sovetskaja Rossija, Literaturnaja Rossija (aga ka telesaade "600 sekundit") ning rida teisi, tuleb edaspidi kuni kohtumenetluseni sulgeda.

5. Venemaa seaduslikule voimule allumisest keeldunud noukogude voimuorganite tegevus tuleb peatada.

6. Me koik uhiselt ei tohi lubada, et kohus Moskva verise draama organisaatorite ja osavotjate ule saaks samasuguseks habivaarseks farsiks, nagu "kohus GKT?P ule".

7. Tunnistada ebalegitiimseks mitte ainult rahvasaadikute kongress, Ulemnoukogu, vaid ka koik nende poolt moodustatud organid (sh Konstitutsioonikohus)." ^[14]

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]