|
17. jaanuar – Stockholmis algas Euroopa Julgeoleku- ja Koost??n?upidamise (CSCE) raames Euroopas usalduse ja julgeoleku tugevdamise ning desarmeerimise alane konverents. Konverentsi avap?eval toimus Stockholmi s?dalinnas Balti pagulaste protestiaktsioon Baltimaade j?tkuva okupeerimise vastu
16.-19. aprill – Eesti NSV ?lemkohtus toimus kohtuprotsess Enn Tarto ?le. Enn Tartole m?isteti N?ukogude-vastase tegevuse eest 10 aastat vabadusekaotust erire?iimiga vangilaagris koos sellele j?rgneva 5 aastaks asumisele saatmisega
8.-15. juuli – Torontos toimusid IV ?lemaailmsed Eesti P?evad (ESTO). Avatseremoonial esines pikema s?nav?tuga Eesti esindaja USAs Ernst Jaakson. Eesti Rahvuskongressil k?neldi ?ldk?simustest: eestluse viljelemine, rahvuspoliitika, vabadusv?itlus ja kodumaa. Rahvuskongress v?ttis vastu p??rdumise v?lismaailmale
Tuhanded eestlased, kes on kogunenud Torontosse ?le kogu vaba maailma neljandatele ?lemaailmsetele Eesti P?evadele, deklareerivad kindlalt ja ?ksmeelselt, et vabadus, rahvaste iseseisvus ja inim?igused on tsiviliseeritud rahvaste k?rgemateks ideaalideks. Kuigi nende ideaalide rakendamine on kirjutatud ?hendatud Rahvaste Organisatsiooni p?hikirja, Euroopa Julgeoleku ja Koost?? Konverentsi l?ppakti ja paljudesse teistesse rahvusvahelistesse lepingutesse, ei ole need rahvusvaheliselt aktsepteeritud p?him?tted siiski leidnud rakendamist Eesti, L?ti ja Leedu rahvaste suhtes, kelle N. Liit on ebaseaduslikult okupeerinud.
Rahvuskongressi apell v?lismaailmale // Kreem, Robert. ESTO tee Torontost Tallinna : eestlaste eluj?u ja vabadusaate aastad 1972-1996. Tallinn, 1998, lk. 240
.
1985
30. jaanuar – Euroopa N?ukogu Parlamentaarne Assamblee v?ttis vastu resolutsiooni Balti rahvaste enesem??ramis?iguse kohta
26. veebruar – NSVL Teaduste Akadeemia rahvusprobleemide n?ukogu teadussekret?r n?udis ajalehes “Sovetskaja Estonija” eestikeelsete tr?kiste ning raadio- ja telesaadete arvu v?hendamist, kuna olukord ei vasta kakskeelse elanikkonna vajadustele
11. m?rts – NLKP Keskkomitee peasekret?riks sai Mihhail Gorbat?ov. Algas perestroika ja glasnost (uutmine ja avalikustamine) ning murrang rahvusvahelistes suhetes. Eestisse j?udsid uued suundumused m?nev?rra hiljem
3. aprill – arreteeriti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik Harri M?tsnik
17. juuni – Kanada riigisekret?r Joe Clark teatas Balti Veteranide ?hingule Kanadas, et Kanada ei tunnusta Balti riikide NSV Liitu inkorporeerimist 1940. a.
25.-26. juuli – Kopenhaagenis toimusid seoses Euroopa Julgeoleku- ja Koost??n?upidamise Helsingi l?ppakti allakirjutamise 10. aastap?evaga nn Balti tribunali istungid, mille tulemusena v?eti vastu Kopenhaageni manifest. Manifestis kvalifitseeriti Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 1940. aastal rahvusvahelise ?iguse rikkumisena
30. juuli – Balti pagulasorganisatsioonide esindajate retk Baltimaade-l?hedastesse neutraalvetesse laeval “Baltic Star”. Laeval, mille pardal oli 370 inimest, v?eti vastu resolutsioon “Rahust, julgeolekust ja inim?igustest P?hja- ja Baltimaades”, mis l?kitati nii P?hjamaade valitsustele kui ka NSV Liidu valitsusele
1986
12. juuni – ?hendatud Balti-Ameerika Komitee liikmed edastasid USA presidendile Ronald Reaganile t?nukirja Balti rahvaste vabadusp??dluste toetamise eest
18.oktoober – J?ris toimus muinsuskaitseklubide I kokkutulek
30. oktoober – Balti riikide esindajad edastavad USA riigisekret?rile ?hisavalduse, milles juhiti t?helepanu asjaolule, et NSV Liit rikub Baltimaades endiselt inim?igusi
|
1987
25. veebruar – Juhan Aare avalikustas telesaates “Panda” Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis
aprill – Tartu ?likoolis toimusid nn fosforiidikoosolekud, kus avaldati usaldamatust Eesti NSV juhtkonnale
25. mai – asutati Loominguliste Liitude Kultuurin?ukogu
23. august – esimene suurem poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. N?uti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist ning moodustati pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG)
26. september – ajalehes “Edasi” ilmub Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma ettepanek viia kogu Eesti NSV t?ielikule isemajandamisele (IME)
21. oktoober – V?rus toimus Vabaduss?jas langenute m?lestusele p?hendatud meeleavaldus
12. detsember – asutati esimene mitten?ukogulik massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts. Esimees Trivimi Velliste
14. detsember 1987 – NLKP Keskkomitee Poliitb?roo salajane otsus natsionalismi ilmingutest Eestis, L?tis ja Leedus
Tartu ?li?pilased demonstratsioonil, 1. mai 1987
Eesti Rahvusraamatukogu
Meeleavaldus Hirvepargis, 23. august 1987: rahvas kogunemas Raekoja platsil ja rahvas suundumas Hirveparki
Okupatsioonide Muuseum
Meeleavaldus Hirvepargis, 23. august 1987
Okupatsioonide Muuseum
|