1970

15. jaanuar – NSV Liidus korraldati ?ldine rahvaloendus. Selle andmetel elas Eestis 1 356 079 inimest, sh 925 157 eestlast (68, 2 %)

24.-25. jaanuar – New Yorgis toimus Eesti rahvusorganisatsioonide kongress

22. aprill – Evald P?llu ja Peeter Tars heiskasid V. I. Lenini 100. s?nniaastap?eval T?ri Keskkooli katlamajale sinimustvalge lipu. M?lemaid karistati vanglakaristusega

august – Kalju M?tik ja Arvo Varato asutasid p?randaaluse rahvusliku partei – Eesti Rahvusrinde. Programmi kohaselt seati eesm?rgiks referendumi korraldamine Eesti iseseisvuse k?simuses ning omariikluse ja demokraatliku riigikorra taastamine

18. oktoober – Balti pagulased korraldasid ?RO 25. aastap?eval New Yorgis suure meeleavalduse. ?lemaailmne Eesti Keskn?ukogu saatis ?ROle kirja, milles selgitati, et NSV Liit ei saa Eestit ?ROs esindada

23. detsember – Stockholmis suri Aleksander Warma (s?nd. 22.06.1890), Eesti eksiilvalitsuse v?lisminister ja kohtuministri kt.(12.01.1953 – 01.01.1962), peaministri aset?itja v?lisministri ?lesannetes (01.01.1962 – 29.03.1963), peaminister Vabariigi Presidendi ?lesannetes (29.03.1964 – 23.12.1970). Tema ?lesandeid asus t?itma T?nis Kint

1971

27. m?rts –  New Yorgis toimus I Balti informatsioonikonverents, kus vaeti diplomaatide ja organisatsioonide koost??v?imalusi

8. mai – T?nis Kint nimetas valitsuse uue koosseisu eksiilis (08.05.1971 – 20.06.1990):
Peaministri aset?itja (kuni 01.03.1990) ja s?jaminister (kuni 03.04.1973) - Heinrich Mark
Peaministri aset?itja (alates 01.03.1990) - Enno Penno
Finantsminister (alates 24.08.1977) - Ervin J?ri N?mmera
Haridusminister (kuni surmani 11.04.1984) - Edgar V. Saks
Haridusminister (alates 05.06.1985) - Johan Ungerson
Kohtuminister (kuni surmani 08.02.1987) - August K?rsna
Majandusminister (kuni 24.08.1977), minister (alates 24.08.1977) - Arvo Horm
P?llut??minister - Elmar J?rvesoo
Siseminister - Aksel Mark
Sotsiaalminister - Heino Valvur
S?jaminister (alates 03.04.1973) - Avdy Andresson
Teedeminister (kuni surmani 12.11.1984) - Juhan K?is
Teedeminister (alates 05.06.1985) - Mihkel Mathiesen
V?lisminister (kuni 03.06.1982) - August Koern
Minister - Renate Kaasik
Minister (alates 05.06.1985) - Ivar Paljak
Minister (alates 03.04.1973) - Jaan Timusk
Minister (alates 25.04.1973) - Ants Pallop
Minister (alates 03.04.1973 kuni 24.08.1977), majandusminister (alates 24.08.1977 kuni surmani 12.06.1983) - Verner Hans Puurand
Minister (alates 17.03.1986) - Olev Olesk

21. juuni – Balti riikide okupeerimise aastap?eval esinesid mitmed USA Kongressi liikmed s?nav?tuga, mis k?sitlesid seda s?ndmust

1972

Mati Kiirend ja Artem Ju?kevit? asutasid Tallinnas uue p?randaaluse organisatsiooni – Eesti Demokraatliku Liikumise. Hakati v?lja andma k?sikirjalist h??lekandjat “Eesti Demokraat”

25. m?rts – USA presidendi Richard Nixoni NSV Liidu visiidi eel saatis Balti-Ameerika komitee presidendile kirja, milles meenutati taas Balti riikide okupeerimist NSV Liidu poolt ja paluti visiidi k?igus mitte unustada Balti p?lisrahvaste huve. Vastuskirjas m?rkis president, et USA valitsus j?rgib Balti riikide v?givaldse NSV Liitu inkorporeerimise mittetunnustamise poliitikat

24. oktoober – Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne saatsid ?RO Peaassambleele m?rgukirja, milles taotleti ?RO abi iseseisva Eesti riigi taastamiseks. Kirja koostamist juhtis Kalju M?tik, inglisekeelse versiooni autor oli Tunne Kelam. M?rgukirjale liastud kaaskiri adresseeriti ?RO peasekret?rile Kurt Waldheimile. M?lemad kirjad j?udsid NSV Liidu piiridest v?lja alles paari aasta p?rast

1973

3. aprill – suri Eesti riigitegelane ja diplomat Heinrich Laretei (s?nd. 04.01.1892). Ta oli Eesti Rahvusfondi ja Rootsi Eestlaste Esinduse rajajaid

6. juuni – seoses Euroopa Julgeoleku- ja Koost??n?upidamise teise vooruga Helsingis saatis Eesti esindaja  USAs Ernst Jaakson USA Riigidepartemangule m?rgukirja. Kirjas r?hutati et Eesti rahva ?igus suver??nsusele oma territooriumil on tegur, mida tuleb Ida-Euroopa tulevikku k?sitlevail aruteludel silmas pidada.

20. detsember – seoses Konstantin P?tsi 100. s?nniaastap?evaga kuulutas ?lemaailmne Eesti Keskn?ukogu 1974. aasta P?tsi aastaks

1974

13. m?rts – Kanada parlamendis toimus Balti ?htu

8.-11. aprill – Washingtonis toimus ?lemaailmne Antikommunistliku Liidu konverents. Selle liikmeks astus ka ?lemaailmne Eesti Keskn?ukogu

10.-12. juuni – USA Kongressis on k?ne all Balti k?simused

14. juuni – Eesti eksiilvalitsus saatis ?RO peasekret?rile Kurt Waldheimile kirja, milles paluti v?tta Balti riikide okupeerimise k?simus ?RO t?iskogu p?evakorda

15. september – ?lemaailmne Eesti Keskn?ukogu saatis l?kituse 850-le Saksamaa Liitvabariigi m?jukale avaliku elu tegelasele. Kiri k?sitles Balti riikide k?simusi

13. detsember – arreteeriti Eesti Demokraatliku Liidu ja Eesti Rahvusrinde liikmed Mati Kiirend, Arvo Varato, Artem Ju?kevit? ja Kalju M?tik, veidi hiljem (5. jaanuaril 1975) arreteeriti ka Sergei Soldatov

1975

20. juuni – raadiojaam “Vaba Euroopa” alustas eestikeelsete saadete edastamist

5. juuli –  raadiojaam “Vabadus” alustas eestikeelsete saadete edastamist

13.-19. juuli – USAs peeti ikestatud rahvaste n?dalat

30. juuli - 1. august – Helsingis toimus Euroopa Julgeoleku- ja Koost??n?upidamise l?ppistung. Vastuv?etud l?ppaktis leidis kinnitamist s?jaj?rgsete riigipiiride muutumatus

21.-31. oktoober – Eesti NSV ?lemkohtus toimus kohtuprotsess Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde liikmete ?le. Kalju M?tikule ja Sergei Soldatovile m??rati kuus, Mati Kiirendile ja Artem Ju?kevit?ile viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas ning Arvo Varatole kolm aastat vabadusekaotust tingimisi viieaastase katseajaga

13. november – USA Kongressi Esindajatekoda v?ttis vastu resolutsiooni, milles fikseeriti, et Balti riikide iseseisvust ja suver??nsust endiselt tunnustatakse

1976

26. veebruar – Kanada Parlament v?ttis vastu Balti resolutsiooni, millega kinnitati Helsingis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koost??n?upidamise l?ppistungil vastuv?etud l?ppakt, kus leidis kinnitamist, et s?jaj?rgsete riigipiiride muutumatus ei t?henda Balti riikide anneksiooni tunnustamist

5. m?rts – Ahja haiglas suri Otto Tief (s?nd. 14.08.1889), III ja V Riigikogu liige, Eesti Rahvuskomitee esimees (??.08.-20.09.1944), t??- ja hoolekandeminister (23.07.1926 – 04.03.1927), kohtuminister (04.03.1927 – 09.12.1927), peaministri aset?itja ja siseminister (18.09. – 22.09.1944)

5. mai – USA Kongressi Senat v?ttis vastu resolutsiooni, milles kinnitati, et Balti riikide annekteerimise mittetunnustamine on USA v?lispoliitika osa

21. oktoober – Eestis elavad teisitim?tlejad saatsid kirja USA Kongressile, Euroopa Julgeoleku- ja Koost??n?upidamise l?ppistungi otsuste j?relevalve komiteele, Amnesty International’ile ja ?RO inim?iguste komisjonile. Kirjas juhiti t?helepanu inim?iguste rikkumistele NSV Liidus ja paluti kaasabi poliitvangide vabastamiseks

1977

24. veebruar – Tartus heisati “Vanemuise” teatrihoone katusele sinimustvalge lipp. Lipuheiskajaid ei suudetud julgeolekuorganite poolt tuvastada

11. juuni – Eesti Vabariigi esindaja USAs Ernst Jaakson teavitas avalikkust kolmest Konstantin P?tsi kirjast. Kirjad avaldati mitmes ajalehes. Ernst Jaakson edastas nende koopiad ?RO peasekret?rile ja USA riigisekret?rile

1978

24. veebruar – kogu maailmas t?histatakse Eesti Vabariigi 60. aastap?eva. USA Kongressis puudutasid Eesti teemat oma s?nav?ttudes mitmed senaatorid; mitmes linnas heiskas linnavalitsus Eesti rahvuslipu

13. juuni – USA president Jimmy Carter kohtus Valges Majas Balti riikide esindajatega

28. september – P?lvamaal V?handu j?e juures p??dsid KGB t??tajad vangistada teadaolevalt viimast metsavenda. Vangistuse v?ltimiseks uputas August Sabe end j?kke. 28. septembril 1994. a. p?stitati selle kurva s?ndmuse m?lestuseks samasse piirkonda m?lestusm?rk

Aasta l?pul hakkas ilmuma p?randaalune perioodikav?ljaanne: “Lisandusi m?tete ja uudiste vabale levikule Eestis”, kus avaldati teavet inim?iguste rikkumiste kohta NSV Liidus, artikleid teisitim?tlejate tegevusest ja saatusest ning KGB tegevusest

1979

17. jaanuar – toimus rahvaloendus. Eestis elas 1 464 476 inimest, neist 947 812 olid eestlased (64, 7%)

24. jaanuar – USA Kongressi Esindajatekoda v?ttis vastu resolutsiooni, milles r?hutati, et USA j?tkab Eesti, L?ti ja Leedu ebaseadusliku liidendamise mittetunnustamise poliitikat

24. veebruar – Paul Saar heiskas K?rvek?la kooli r?dul sinimustvalge lipu. Koolipoiss p??ses seekord vaid hoiatusega, rangem karistus m??rati lipu valmistajale

26. juuli – EKP Keskkomitee I sekret?riks sai Karl Vaino, EKP poliitika keele- ja rahvusk?simuses muutus j?igemaks

18. november – USA Kongressi Esindajatekoda v?ttis 390 poolth??lega vastu Balti rahvaid toetava resolutsiooni

19. detsember – EKP Keskkomitee b?roo v?ttis vastu salajase otsuse „Vene keele omandamise ja ?petamise edasisest t?iustamisest”