Sil sanal voib olda toi?id znamoi?endoid; mi?e nahta niid, tulgat
tanna
.
Lidnan 19 rajonad (
barrio:d
)
Valensii
(
isp
.:
Valencia
[ba?lenθja], Valensijan pagin: Valencia [va?lensja]) om
Ispanijan
koumanz' lidn elajiden lugun modhe. Sijadase sen suvipaivnouzmai?el randal. Om
uhtennimi?en agjan
i
avtonomi?en uhthi?kundan
administrativi?en keskusen. Port
Keskmerel
om kaiki? jaredambi?pai valdkundas.
Ende grekalai?iden i karfagenalai?iden ?ilod oliba lidnan territorijal. Nugudlai?en elandpunktan aluz om pandud
rimalai?il
vodel 138 edel meiden erad.
Luzitanad
paniba sida mantazole 1. voz'sadal EME, no udessundutihe lidnad rimalai?en Decim Junii Brut Kallaik-konsulan ohjastusen al, han nimiti lidnad
Valencii
(
latin
.:
Valentia
≪vagi≫, ≪vahvuz≫, ≪huva znam≫).
Vll 714?1094 i 1102?1238 islamanuskojad
mavrad
ohjastiba lidnal. 15.-16. voz'sadal Valensii oli torguindan jaredaks keskuseks, vedihe ?uukad, tekstilid i keramikad eksportaks Evropha.
Rahvahanikoiden sodan
aigan (1936?1939) lidn oli Ispanijan Tazovaldkundan tobmuden sijaduseks, pordaigali?eks palidnaks.
Lidn sijadase Keskmeren randal, 15 m u.m.t. keskmai?el korktusel. Turii-jogi (
isp
.:
Rio Turia
) lankteb merhe laz lidnad.
Klimat om
subtropine
Keskmeren. Heinkun-elokun lamuz om +26 C°, tal'vkun-uhokun ? +12 C°, voden keskmaine lamuz om +18,3 C°. Paneb sadegid 475 mm vodes, enamba suguz'kus-redukus (70..77 mm kus).
Vl 2010 elajiden lugu oli 798 033 ristitud. Kaiki? suremb ristiti?t om nugud'. Enamba 1,7 mln ristituid eladas lidnaglomeracijas.
Avtobusad da taksid oma kundali?eks transportaks lidnas. Kombiniruidud tramvai-metrosistem om avaitud vl 1988 (9 jonod, kaik om 138 stancijad / 35 manala?t, kaik om 156 km raudted / 27 km tonneli?). Rahvahidenkeskeine civiline Valensijan lendimport (
VLC
, 7,7 mln passa?iroid vl 2018) sijadase 8 km paivlaskmha lidnan keskusespai Manises-ezilidnas.
