Eziauguine pozicii
Pozicii vandon aigan
≪Vand ?ahmatoihe≫. Sofonisba Angvissola-pirdajan voikuva, 1555
?ahmatad
(
pers
.: ??? ???
?ah mat
-sanoi?pai ≪?ah koli≫) oma logine
laudanvand
. Se om satud amui?es
Indijas
i om sodatoran sheman pojav.
Kaks' vandajad uhtnedas vandho. Ku abutajad oma vandajil, ka se partii nimitase konsul'tativi?eks.
?ahmatlaud
om 64 stajanke, ned oma mujutadud diagonalidme (≪?ahmatjargenduses≫) kahtel mujul paksumba kaiked. Figuroil da stajil om kaks' mujud ?
vauged
da
must
. Kaik om kuz'to?tkumne
figurad
joga vandajal eziaugui?e?ti, figuroiden kuz' toi?endad: kahesa saldatad, kaksin lidnused, oficerad da hebod, uksin kunigaznaine i kunigaz. Kaik figurad pandas laudha kahteks rivik? molembi? poli?pai edel vandon zavodindad. Vand
vedase aigaks
tobjimalaz maritud ohjandimiden modhe, meletandan aig om rounatud.
Vandon augoti? nimitase debutaks. Vagestadud (≪sodud≫) figur ?uradase laudaspai. Vandon lop om
end?pil'
. Vandajad voidas valita tazolugud (pol'punktad kaiku??ele), ku figuroiden pozicii laheneb patannoks. Vagestuz om matan panend vai todi?tadud vei sille pozicii laudal, konz jal'geline kavu linni?i kunigahan ≪sond≫. Vagestai sab uht punktad. ?ahmatturnir kahten kesken jatktase kaks'punkti?he keskusthasai.
?ahmatad oma vand taudenke informacijanke, statjali?usen valatoitandata.
Matematik
tedoidab vandon statjoid. Om todi?tadud, mi?e ?ahmatoiden vagestusen vai tazolugun strategii om olmas, no se ei ole loutud tahasai. Nece laudanvand om sportansugu, mail'man ?ahmat?empionan jogavozne arv andase vspai 1886, Rahvahidenkeskeine ?ahmatfederacii (
FIDE
) radab vspai 1924.
Vand ?ahmatoihe ?ingotab nenid mahtoid: taktik, strategii, kombinacine nagemine, nagemi?en mu?t.
