한국   대만   중국   일본 
Gilgame? ? Wikipedia Nju?kii siskaldasan

Gilgame?

Wikipedia:st
Taat artikkal mu?tal eeposist. Eepos uaivihuađđost keeja siijđo Gilgame? (kunagas) .
Njuolanjune?aala njajataavlust. ?acitulve maainas, mii lii Gilgame?-eepos uassin.

Gilgame? lii maailm puarasumos eepos, mii ?oodai tovlaa Mesopotamiast paijeel 4000 ihheed tassaa?. Tot lii ?allum akkadkielan njajatavluid. Tot lii maainas kunagas Gilgame?ist, suu saŋgarpargoid ja avalii eellim ucamist.

Versioh [ mute | mute kaldee ]

Gilgame?-eeposist laa maaŋgalaganeh versioh sumer-, hurri-, elamiit- ja akkadkielan. Puarasuboin versioin laa uali tavja siailum tu?e ucca uassaah. Pyeremusavt siailum versio lii nuuvt ko?odum standardversio, mon ?allee lii Sin-liqe-unninni. Standardversio kaavnai assyriolog Hormuzd Rassam kunagas A?urbanipal kirjeraajust Ninivest . Standardversio lii njuolanjune?aala, mii lii 12 njajataavlust.

Nomma [ mute | mute kaldee ]

Eepos algaalgala? nomma laa eepos vuossamuuh saanih Shutur eli sharri ( Stuarrab ko nubeh kunagasah ). Nuuvt ko?odum standardversio nomman laa meiddei ton vuossamuuh saanih Sha naqba imuru ( Tot, kii ooinij kieŋŋalvuođaid ).

Siskaldas [ mute | mute kaldee ]

Puaris assyriala? paacis, mahđulavt Gilgame? paacis.

Uaivihuađđooh [ mute | mute kaldee ]

Eepos uaivihuađđooh lava kunagas Gilgame? ja vildasalmai Enkidu. Suoi lava pyeremuuh usteveh ja maŋelaa meiddei viiljah. Gilgame? persovnist laa kyehti uasi immeel ja ohta uasi olmoo?. Suu enni lii immeel Ninsun, ja suu ee?i lii kunagas Lugalbanda, kii lii tu?e olmoo?. [1] [2] [3] Gilgame? lai Uruk kaavpug kunagas. Enkidu ?oodai nuuvt, et imeleh rahtii ulmuu, kote li?ij Gilgame? vajala?, mut suoi ?oddain pyeremus ustevin.

Vuosmu? tavlu [ mute | mute kaldee ]

Uruk kunagas Gilgame? lii kooras kaavpug asseid. Uruk asseeh ruhadaleh i?e imelijn. Imeleh Anu ja Aruru rahtiv vievsas almaa, kian nomma lii Enkidu. Taan ulme lii, et sun taistal Gilgame?ain, vai Uruk vieha ua?u??ij leđe raavhust. Aalgast Enkidu iala varaduvvast elleiguin. Sun meiddei i??eed elleid nuuvt, et sun cyevkkee pivdei kielaid, vai pivdeeh ia koda??ii maiden. Mottoom pivdee sutta ja mana Gilgame? kuuvl ja mu?tal sunjin vildasalmai Enkidust. Gilgame? av?oo, et makkuutteijee nissoon ?amhat viettal Enkidu, te sun ij innig cuovkkii kielaid. ?amhat luhostuva tast. Ton maŋa elleeh ia innig haalijd leđe usteveh Enkiduin, ko toh paleh sust.

Nubbe tavlu [ mute | mute kaldee ]

?amhat tualvu Enkidu kuađutteijei siijdan, kost sun posadat ja uappa puurrađ ulmui purramu?aid ja juuhađ ulmui juhamu?aid. Siijda lappad vazza almai, kote lii monamin heejaid. Sun mu?tal, et kunagas Gilgame? aigu kevttiđ vuossamuu iija vuoigadvuođa. Enkidu sutta tast ja haalijd taistaliđ Gilgame?ain. Enkidu ja ?amhat vazzilava Urukan, kost Enkidu ja Gilgame? taistalava. Loopast Enkidu tuubdast, et Gilgame? lii vievsab, ja sunnust ?addeh usteveh.

Kualmad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? haalijd vyelgiđ taistaliđ jietanas Humbaba vuasta. Enkidu ij vistig haalijd, mut te sun miata toos. Kaavpug puarasumoseh adeleh Gilgame?an ravvuid ja sivnedeh suu. Te Gilgame? ja Enkidu moonnav Gilgame? eeni Ninsun kuuvl, ja sun valda Enkidu jieijas parna?in. Nuuvt Gilgame? ja Enkidu ?oddav vilja?in.

Nialjad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? ja Enkidu vyelgiv Uruk kaavpugist. Suoi mađha?ava uali jotelavt ja uađđiv ain varaduvvast. Vuossamu? varadah lii Libanon varadah. Nubeh varaduvah ia lah innig uappaseh taan aaigi ulmuid. Ovdil uađđaastallam sunnust lii ain suojalemrituaal. Gilgame? jyehi iija niavda ja mu?tal Enkidun jieijas naharijn. Enkidu ain analysist naharijd nuuvt, et toh merha?eh pyere luho.

Viiđad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? ja Enkidu puattiv jietanas Humbaba miacan. Suoi taistalava Humbaba vuasta. Tot lii vaigadis tuaru, mut loopast Gilgame? ja Enkidu vyeittiv. Ovdil ko Humbaba jaama, sun vala kiergan uskiđ sunnuu ja iata, et suoi iava ele puarisin. Te Gilgame? ja Enkidu njeidiv muoraid Humbaba meecist ja vyelgiv paaikan.

Kuuđad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? posadat ja karvudat mu??adavt. Immeel I?tar uaina suu mielastume sunjin. Sun iavtut, et Gilgame? puađa??ij suu kalisin. Gilgame? kialdadat ja mu?toot suu, maht sun lii kohtalam jieijas ovdebaid kallaid, ja tot ij lah pyeri. I?tar sutta ja lua?ta Alme vuavsa Uruk kaavpugan. Alme vuaksa vahagit maaŋgaid ulmuid ja kaavpug, mut loopast Gilgame? ja Enkidu koddev tom.

?i??ad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Enkidu niavda, et imeleh halijdeh, et jo-uv Gilgame? teikka Enkidu jaama, ko suoi kuddijn Alme vuavsa. Sij rijdaleh ja loopast merideh, et Enkidu jaama. Enkidu morraan, ?iaru ja karrood. Te sun puosa?kuat ja viallaa seeŋgast kyehtlov peivid. Sun iata Gilgame?an, et sun kaata, ko sun ij ua?u jaammiđ tuarust. Talle sun jaama.

Kaavcad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? muura?t, ko suu vilja ja pyeremus ustev jaamij. Sun lavlu sunnuu fiaranijn ja av?oo meid Uruk kaavpug ulmuid mura?tiđ Enkidu jaammim.

Oovcad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? mana varadahan, kost Enkidu ?oodai. Sun muura?t Enkidu jaammim ja te hoksaa, et sun motomin meiddei jaama. Sun meerrid vyelgiđ Utnapi?tim kuuvl, ko sun tiata eellim ja jaammim syeligasvuođaid. Gilgame? puata maailm pialan, Ma?u vaaran. Vaarist lii portta, mon vahtejeh skorpionulmuuh. Sij tobdeh, et Gilgame? lii uassin immeel, ja sij lye?tih suu moonnađ poorta ?oođa. Gilgame? vazza sevŋis tunnelist nuuvt kuhhaa, et sun ij innig osko, et tot noha. Mut loopast sun piasa tunnelist olgos.

Lovvaad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? puata meera riidon, kost lii raavvadviasu. Tobbeen aasa Sidur, kote kivkked tappa uuvsa, ko sun uaina Gilgame?. Gilgame? lii uali sile ja turgaa kuhes maađhi maŋa ja Sidur jurda, et sun lii morhedeijee teikka suola. Gilgame? koijad, mondiet uksa lii kidda, ja te mu?tal jieijas saŋgarpargoid. Te Sidur tobda, et sun lii kunagas Gilgame?, ja suoi sarnu?kyettiv. Gilgame? mu?tal Enkidu jamimist ja et taal sun-uv pala jamimist. Tondiet sun oca Utnapi?tim, kote tobda avalii eellim syeligasvuođaid. Sidur iata sunjin, et ij kannat uuccađ avalii eellim, peic lii pyereeb eelliđ tom eellim, mii mist taal lii, ja leđe ilola?. Gilgame? ij lah siammaa mielast. Talle Sidur iata sunjin, et Utnapi?tim aasa meera nube peln, ja toho jota taampa?. Ko Gilgame? piasa nube riidon, te sun mu?tal Utnapi?timan siammaid aa?ijd, maid sun mu?talij ovdil Siduran. Utnapi?tim meiddei vastid, et jaammim kula ulmuu eliman ja lii tu??e taistaliđ ton vuasta.

Ohtnubalovvaad tavlu [ mute | mute kaldee ]

Gilgame? paahud, et Utnapi?tim lai ovdil meiddei tu?es olmoo?, mut taal sun lii jamimettum. Sun koijad, maht tot tabahtui. Utnapi?tim mu?tal talle mainas ?acitulveest. Imeleh halijdii tu??adiđ ulmuid ja toohađ tom nuuvt, et stuorra ?acitulve puata ja kyerree eennam. Immeel Ea ij lijkkum toos ja sun ravvij Utnapi?tim, et sun rahta stuorra karba, mast lii kattu. Utnapi?tim rahta karba ja valda toho jieijas perruu, tyejialmaid, ?ivettijd ja puoh ellee siemanijd. Te sun mana meiddei karbas ja tappa uuvsa. Talle nuasta hirmad storma, mii pi?ta ?i??am peivid. Ton maŋa ubba eennam lii ?aasi vyelni.

Tastoo Utnapi?tim lua?ta tuvvaa uuccađ eennam, mut tot ij kaavna tom ja macca. Mottoom peeivi ke??in sun lua?ta spalvaa, mut tot ?e macca. Talle sun lua?ta karanas, ja tot piasa enaman ige innig maaca. Te Utnapi?tim uhred, tot hookat sajan imelijd. Talle immeel Enlil kuaska Utnapi?timan ja suu kaalgun, ja suoi ?oddav jamimettumin.

Utnapi?tim iata, et Gilgame? ferttee porgađ maidnii, mii hookat imelijd toho. Te sun ravvee, et Gilgame? koca ?i??am peivid. Gilgame? iirat, mut sun nohhaad masaba tallan. Utnapi?tim paahud Gilgame?an, et li?ij pyereeb, jis sun tu?e vualga??ij paaikan. Ovdil ko Gilgame? vualga, Utnapi?tim ?ollee sunjin, et meera ponneest lii ?addo, mii addel avalii nuoravuođa. Gilgame? ua??u ?ado, ja sun haalijd tualvuđ tom Uruk kaavpugan. Mut ko Gilgame? posadat, te puata kyevdi ja sualaad ?ado. Nuuvt te Gilgame? macca Uruk kaavpugan avalii eellimttaa.

Kyehtnubalovvaad tavlu [ mute | mute kaldee ]

(Majemu? tavlu lii ?oddam eepos uassin maŋelaa ko nubeh uasih. Tot ij soova himrad pyereest eepos ubala?vuotan, tastko Enkidu lii vala elimin.)

Gilgame? luaima, et suu pukku ja mekku tuapsajii jaami?ij valdikoodan. Totkeeh ia lah aaibas vijsaseh, moh pukku ja mekku laa. Laa tagareh tulkkuumeh, et toh laa pallu ja maila teikka kiardu ja suabbi teikka rumbu ja rumbupaallah. [4] Enkidu loppeed, et sun via??a taid jaami?ij valdikoddeest. Gilgame? ravvee Enkidu, maht sun kalga lattiđ jaami?ij valdikoddeest, mut Enkidu ij ?uavu ravvuid ja taan suujast kumattasah tobdeh, et Enkidu ij lah vala jaammam ja sij kivsedeh suu. Enkidu ij innig peesa jaami?ij valdikoddeest maasad. Nuuvtpa Gilgame? ruhadal i?e imelijn, ja te immeel Ea i??eed suu ja Enkidu piasa maasad Gilgame? kuuvl. Te sun mu?tal Gilgame?an, maggaar jaami?ij valdikodde lii.

Gilgame? muusikist [ mute | mute kaldee ]

Muusik
Muusikjuavhuh
Skiaruh

Kirjala?vuota [ mute | mute kaldee ]

Faadast eres soojijn [ mute | mute kaldee ]

Kaldeeh [ mute | mute kaldee ]

  1. Spar, Ira: Gilgamesh The Met’s Heilbrunn Timeline of Art History . ?ujottum 29.1.2024. (eŋgalaskielan)
  2. Ashrafian, Hutan: Ancient genetics?Was Gilgamesh a mosaic?. Genetics in Medicine , 2008?2011, 10. ihekerdi, nr 11, s. 843?843. doi : 10.1097/GIM.0b013e3181899790 . ISSN 1530-0366 . Artikkal nettiversio . (eŋgalaskielan)
  3. Mark, Joshua J.: Gilgamesh World History Encyclopedia . ?ujottum 29.1.2024. (eŋgalaskielan)
  4. Epic of Gilgamesh www.britannica.com . 4.12.2023. ?ujottum 29.1.2024. (eŋgalaskielan)
Jurgâlus
Jurgalus
Taat artikkal teikka uasi tast lii jurgalum teikka toos laa uccum tiađuh ereskielala? Wikipedia artikkalist.
Algaalgala? artikkal: fi:Gilgame?