Lepa Lembit
(
Lembit Lepp
, 1931-2002) oll' kunstnik ja Eesti vabahuso iist voitloja. Lembit tuut' paamadselt
Eesti Rahva Muusoumin
, kon oll' kunstnik; kuulsust om ta kor'anuq ummi raamadumarkega (ekslibrissidega).
- Polgasto kuul
- Voro keskkuul, lopot' 1957
- 1957-1961 Tarto kunstikuul, kunstioppaja kutsoq
- 1961-1962 kunstioppaja
- 1963-1989 Eesti Rahva Muusoumi kunstnik
Lepa Lembit sundu
17. vahtsoaastakuu paaval
1931
Polva kihlkunnan
Mustajoo kulan
. Lembidu esa oll' linakaupmiis, ima oll' lopotanuq oppajido seminari, a oll' koolipreilis onno luhkeist aigo. Polgasto koolin oppon tekk' Lembit soproga vaba Eesti iist voitlomiso organisats'ooni "Kalevlased". Voro keskkooli aigo teiq naaq Leeva Ulo ja toisi nuuriga salautistuse SKO (Salahino Kuporjanovlaisi Organisats'uun), kon ta oll' staabiulemb ja lindlehti kujondaja. Tuu iist saadoti ta saitsmes aastagas (1949-1956) Tsiberihe Karaganda vangilaagrihe. Tsiberist tagasi tullon lopot' keskkooli ja vott' naaso. Paale opmist Tarto kunstikoolin oll' ute aastaga kunstioppaja, a tuu tuu es passiq talle. 1963. aastagast oll' ta Eesti Rahva Muusoumi kunstnik. Tollon amotin kave Lembit etnograafiliidsil valitoiel pia koigin Eesti kihlkunnon ja korjamisreisel hoimurahvido (
vepslaisi
,
marido
,
udmurto
,
komido
,
liivlaisi
ja
isurido
man). ERM-i kogon om 2736 Lepa Lembidu joonistust ja 1037 fotot. Paale tuu om ta kujondanuq vallanautuisi, trukumatorjaalo, muusoumi vallaandit ja kuulutuisi.
Umaette lehekulg Lembidu loomingun om raamadumark vai ekslibris, mida ta om tennuq ule 722 tuku. Muuhulgan om ta tennuq kolm mappi
Nobeli preemia
lauroaato ja kuus mappi eesti kiranige portreiega raamadumarkega. Lembidu raamadumarke tundas ja hinnatas valanpuul Eestitki:
Ungarin
,
S'aksamaal
,
Soomon
,
Poolan
ja
Hispaanian
.
Taanin
ilmu 1972. aastagal tima autorivihk ja korraldodi vallanautus.
Lembit kuuli
31. vahtsoaastakuu paaval
2002
.
