Justinianus I
(kreeka keelen:
?ουστινιαν??
(
Ioustinianos
); umbos
482
?14. martekuu
565
), kah
Justinianus Suu?
, ol? Hummogu-Rooma vai
Butsandsi
keisri 1. mahlakuu paivast
527
?14. martekuu paavani
565
.
Theodora San Vitale kerigun, Ravennan
Justinianuso sunnunimi ol?
Petrus Sabbatius
. Ta om sundunuq umbos 482. aastagal Tauresiumin, taambadse ao
Makodoonian
. Justinianust om peet viimatses keisris kia konol' ladina kiilt ku imakiilt. Tima vanombaq olliq talopidajaq. Tima uno
Justinus
toi ta poiskoson paaliina
Konstantinoopolihe
ni vott' Justinianuso kasulatsos. Paaliinan sai Justinianus klassigalidso hariduso. Justinianus saio kah keisri ihokaitsovakke. Ku tima uno Justinus
518
. aastagal keisris saio, sos tiine ta uno korval.
521
. aastagal saio timast konsu?. Ku Justinus 527. aastagal tobitsos jai, sos saio Justinanusost utiskeisri. Paale Justinuso kuulmist saio Justinianus taus keisris.
[1]
Uno valitsomiso aol saio Justinianus kokko uma naaso
Theodoragaq
, kink vanombaq tuutiq tisrkuson. Theodora ol? tand?ja ni ihomuuja. Olkuq et abielo tand?jagaq ol? keelet, sos Justinianus tah? timagaq nii vaega paari minnaq, et uno, keisri
Justinus
muu? saadust ja klassivaiholino abielo saio lubatus.
[1]
Okva valitsusao alguson saadse ta umas tsihis Butsandsi suu?riigi ulekaumise toisi ule ni
Rooma riig
vahtsosluumiso, selle et riigi odaguosa ol?
476
. aastagal arq kaonuq. Ta tah? vallutaq vandaalo kaest arq
Poh’a-Afriga
, hummogu-guuto kaest
Itaalia
ja
Sassaniide
kaest hummoguprovindsiq.
[1]
Justinianuso alaqhiitmiseq
Justinianuso edimane pruu? tul? 532. aastagal, ku
Konstantinoopoli
inemiseq naksiq keisri vasta massama. Seo om tunnot ku Nika vai Voidu mass, selle et massajaq tuud ruuksevaq. Massu tagamaa om tuu, et Konstantinoopoli hipodroomil olliq kat? paamist fraktsiuuni vai parteid ? sinidseq ja rohilidsoq. Aoluulidsolt valoq keisriq partei, mida naq tugivaq. Justinianus lats' molomba poologaq tullu ja niimuudu latsiq parteiq kokko Justinianuso vasta. Rahvas palodiq ja ruustiq liina mitu paiva. Inemiseq tahtsovaq troonilo vahtsot keisrit pandaq. Justinianus motol' kogoni paaliinast pakoq, a tima naano tekk' talle selges, et paromb om kooldaq keisrin ku habu seen. Justinianus and' uma vaeulembale
Belisariosolo
kasu massu vaega maaha luvvaq. Umbos 30 000 inemist tapoti. Paale tuud es julguq kiakiq avaligult Justinianuso vasta naadaq.
[1]
Butsants Justinianus I valitsemiso aol
Paale massu tul?
Konstantinoopol
ules ehitaq. Kogo kuulsamb hoonoq, mia Justinianuso aol ehitedi, om
Hagia Sophia
(Puha Tarkuso) paakerik.
[1]
Suurombajao Justinanuso valitsusaost ol? Butsants ummi naabridogaq soan. Hummogu puul pidi ta paalt katokumne aasta soto
Sassaniido suu?riigigaq
. Soaga kato riigi piiriq es muutuq. Justinianusol lats' korda
vandaalo
valla ajamino Poh’a-Afrikast. Justinianuso soavake juhtso tima vaeulemb
Belisarios
. Itaalian juhtso vaki tono ulemb
Narses
. Butsants votso arq kah Louno-
Hispaania
.
[1]
530.?550. aastil ol? Butsandsin mitmit hati. Ilm muutu kovva ja vili lats' hukka, mia loppi nalaaoga. Lisas ol? viil mitmit tulomaepurgahuisi ja maavarinit. Kogo hullomb ol?
542
. aastagal alguso saanuq
katsk
, mia om teedaq kah ku
Justinianuso katsk
. Umbos 30 mil?onit inemist saiq hukka. Kesiri esiq jai tobitsos, a ta parasi arq. Butsandsil lats' mitu sugupolvo tuust vallatulomisos.
[1]
Hagia Sophia paakerik Konstantinoopolin
548
. aastagal kuuli keisrinna
Theodora
.
[2]
Justinianus kuuli 565. aastagal umbos 14. martekuul. Tal es oloq latsi, selle sai tima perratulojas tima sosarapoig
Justinus II
.
[1]
Justinianus I ol? kimmahe ut? kogo silmapaistvamb keisri
Butsandsi
aoluun. Ta om tunnot
Hagia Sophia
paakerigu ehitamise ja
Corpus iuris civilis
(Rooma saaduisikogo) kokkopandmiso poolost.
[2]
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
1,5
1,6
1,7
Lygo, Kevin (2022).
The Emperors of Byzantium
. London: Thames & Hudson Ltd. Lk 73?83.
- ↑
2,0
2,1
Vseviov, David (2004).
Butsantsi keisrid. Valitsejad purpuris.
Tallinn: Kunst. Lk 67?91.