Mari Moldre

Mari Moldre (sundinud Elviine Annuk, hiljem Elviine Moller, Mari-Ann Moller ja Mari-Ann Tarmo; 13. oktoober 1890, Saadjarve vald, Aksi kihelkond ? 5. jaanuar 1974 Tallinn) oli eesti naitleja. Tema malestusteraamat "Eesriie avaneb" ilmus 1963. aastal, 2010. aasta uustrukis leiduvad ka peatukid, milles Moldre raagib talle ja abikaasale osaks saanud repressioonidest Noukogude ajal.

"Eesriie avaneb" [ muuda ]

Tsitaadid valjaandest: Mari Moldre, "Eesriie avaneb". 2. trukk. (Isikuregister: Jaan Isotamm, jarelsona: Piret Kruuspere). Tallinn: Eesti Paevaleht; Akadeemia, 2010.

Kuigi viibisin mitu aastat kiriklikus ohkkonnas, ei saanud minust ometi usklikku ja ma vaatasin juba koolilapsena kiriklikele tseremooniatele, valja arvatud matused , kui etendustele voi lavastustele. (lk 24)
Postimees hakkas jarelejatmatu kiuslikkusega rundama Vanemuise juhatust ja ka Karl Menningut, noudes kergemat repertuaari, s.t operetti ja janti. Vaevalt kull vajas Jaan Tonisson kui ikkagi ulikooli haridusega inimene ise seda "kergemat" repertuaari. Ta pidas silmas koigepealt oma Eduerakonna meeste huve, kavatses muuta Vanemuise teatri propagandaareeniks, hakata korraldama erakonna kihutuskoosolekuid ja perekonnaohtuid tee ja kuremariini joomisega. (lk 96)
Karl Menning oli vaga energiline, mitmekulgsete voimetega, kuid seejuures suurte hingeliste vongetega inimene. Uliopilasena ta larmas ja pummeldas. Lopetanud Tartu Ulikoolis usuteaduskonna, pidas ta maakirikus joululaupaeva ohtul oma esimese ja viimase jutluse . Nagu teab Leopold Hansen kirjutada, lainud Menning kirikust koju, votnud talaari seljast ning utelnud emale: "Sah, tee endale sellest palitu, mina seda enam selga ei pane."

Nii viskaski Karl Menning hingekarjase ameti nurka ja soitis Berliini Max Reinhardti juurde naitejuhtimist oppima. (lk 98-99)

Naitleja saatus oleneb sada protsenti naitejuhist. Kui naitejuht - eriti kui ta on kogu teatri repertuaari maarajaks - monda naitlejat ei nae voi ei taha naha, voib ta tema ande kahe-kolme aasta jooksul havitada. (lk 122)
Aga tol ajal [1920ndate algul] tegi ooper Eestis esimesi samme ja mingisugusest kindlast stiilist ei saanud veel juttugi olla. Ooperit lauldi enamasti staatiliselt. Solist seisis lava keskel voi aares ja laulis , kasi pusti voi rinnal, oma aariat. Maletan uht meessolisti, kes pidi ooperi su?ee kohaselt armastust avaldama. Ta seisis aga kogu aeg kuljega oma armastatu poole ja vahtis meeleheitlikult Raimund Kulli taktikeppi. Selline "stiil" oli draamas lubamatu. Mina kui draamanaitleja liikusin laval elavalt ja vabalt ja langesin seega tolleaegsest ooperistiilist valja. (lk 123)
Unistasime kogu aja Kultuurkapitali toetusest, ja esimene ringreis edukalt seljataga, usaldasidki Randteatri direktor August Sunne ja tema abi Rudolf Klein riigivanem Jaan Teemandi jutule minna. Kas vois sellisele julgele tublile kollektiivile riiklikku abi keelata? Riigiisa jutt oli aga usna luhike:

"Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tood tegema, aga mitte teatriskaimisega kallist aega raiskama. Laupaevaohtul tulevad kokku ja teevad ise oma simmani ara. Ei riigil ole niisuguse tuhja-tahja peale raha raisata. Maale on tookasi vaja. Minge maale, tehke tood. Praegu kibe heinaaeg ."(lk 211)

E. Vilde 60 aasta sunnipaeva banketil 1925. aastal Estonia Valges saalis olin ma uheks tema lauanaabriks. Vestlus kulges meil vaga elavalt. Ta puistas igasuguseid anekdootlikke lugusid nagu kaisest. Uks tousikuproua kusinud temalt kord:

"Utelge, harra Vilde, kas " Mahtra soda " oli ka vaga raske kirjutada?"

"Jah, vaga raske, mul higi kogu aeg voolas," ohanud Vilde.

Proua loonud kaht katt kokku ja kiljatanud: "Issand jumal, see on ju oudne - nii paks raamat !"

"Kas te olete "Mahtra soda" lugenud?" parinud Vilde omalt poolt.

"Ei, mina kull mitte, aga minu tantel on see raamat," tunnistanud prouake. (lk 248)

Uldiselt oli A. H. Tammsaare vaga elav vestleja. Raakis koigest, valja arvatud kirjandus ja eriti veel isiklik looming . Ta oli aarmiselt tagasihoidlik, polgas igasugust valist hiilgust ja efekti. Viibisin tema 50. sunnipaeva aktusel. Terve saal oli puupusti tais, aga uks tool jai tuhjaks - sunnipaevalapse oma. (lk 274)
Kui aga Toots Kiire vennakese ristsetel keset puhalikku talitust grammofoni uurgama pani: "Miinge uules magedeele!", tuli koster ohtul koolipoiste magamistuppa ja pidas Tootsile kova epistli, mille lopetas sonadega:

"Sind, Toots, on jumal oma vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Utle, mis pean ma sinuga tegema?"

Tundsin kogu sudamest kostrile kaasa ja mu suust lipsasid surmtosiselt, tais seesmist veendumust, sonad: "Mitte ei tea teile nou anda."

Leopold Hansenile, kes mangis kostrit, tuli minu omaalgatuslik lause ootamatult, ta hakkas turtsuma ja kukkus nonda kurjustavast toonist valja. (lk 276)

Ruut [Mari Moldre abikaasa, naitleja Ruut Tarmo] ei tahtnud mind laval [Tootsi mangimas] nahagi ja utles: "Kunstiliselt voib seda nimetada ehk naisnaitleja meisterlikkuse tippsaavutuseks, aga pole kuigi veetlev moelda, et see poiss just minu naine on." (lk 276)
Kui elasime Kaupmehe tanaval, siis puhastas ja pressis Ruut oma riideid ikka koogilaual. Uhel paeval helises uksekell. Noorevoitu naine seisis ukse taga, kaks paari pukse ja pintsak kasivarrel, ning palus need ratsepmeistril ara pressida ja puhastada. Vaatasin segaduses talle otsa ja vastasin:

"Teil on vist aadressiga eksitus, meie majaski ei ela ratsepat ."

"Aga siin ju pressitakse ja puhastatakse ometi ulikondi, meie aknast on naha," kaidi mulle peale.

Siis taipasin. Ruut pressis jalle parajasti koogis pukse. Koigest joust tosiseks jaades laususin:

"See ratsep korrastab ainult oma riideid." (lk 352)

Uhel jarjekordsel ulekuulamisel avastas sama uurija mu toimikut lehitsedes kolm minu Joosep Tootsi vestet, mis kandsid tookordse Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semperi allkirja . Nagin selle leiu puhul uurija naoilmes akilist suurt muutust. Ta haaras toimiku ja kadus kaheks tunniks, jattes mind ootama. Tagasi tulles utles ta mulle: "Nuud tuleb teil kanda ainult pool karistust ." Kusisin: "Miks pool karistust, kuna olen suutu inimene ja pean saama vabaks." Ta vastas, et vabaks mind lasta ei saa, siis peaks ta ise istuma minema, kuna ei tohtivat arreteerida uhtegi inimest, enne kui tema suu pole toestatud. (lk 412)

Valislingid [ muuda ]