Joulud on talvise pooripaeva paiku tahistatav puha. Tanapaeva laanekristlased peavad seda Jeesus Kristuse sunnipaevaks, aga idakristluses on see veidi hiljem ning vahel on ka laanekristluses joulud hoopis ara keelatud. Kaubandusvork peab joulusid seevastu suureparaseks motteks, mis sai alguse Coca-Cola reklaamikampaaniast 20. sajandi algul.

Jouludega on seotud suur hulk kombeid, millest ainult vaike osa on tegelikult kristlikud: joulupuude ehtimine ja tuppatoomine, kingituste tegemine jouluvana vahendusel voi ilma selleta, eriliste jouluteemaliste kunstiteoste nautimine ( Charles Dickensi " Joululugu ", filmisarjad " Die Hard " ja " Uksinda kodus " jpm), joulujumalateenistuse kulastamine, liigsoomine jne.

Film [ muuda ]

• Mote valida aastast uks aeg , mil inimeste vastu kena olla, on rove, kuna see sisuliselt kiidab heaks plaani olla kogu ulejaanud aasta valtel hadised kaabakad.
  • Dr. Gregory House telesarjas " Dr House ", 4. hooaja 10. osa "It's a Wonderful Lie" (2008)

• Eesti poisid, tulge ule! Saate kohud tais ja jouluks koju !

- Pane kinni oma plarakast!

• Filmist "Inimesed sodurisinelis" (1968)

Proosa [ muuda ]

• Kuigi uus aeg vanule joulukommetele surmakella helistab, on neid siiski pusinud ? moned kogu maal tuttavad, teised ainult uksikus kolgas. Harjunud kombed taganevad visalt. Aeg nouab ometi oma.
• Joulud ja jaanipaev on pohjamaa rahvaste suuremaid puhi; suurem neist kahest ometi esimene, juba sellegi parast, et ta puhitsemine on palju pikem kui teisel. Soomlanegi tunnistab joulu nii-utelda puhade peremeheks, vaites, "joulu jaloin juhlista". Joul on meie paevil kristlik puha Onnistegija sundimise malestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi Kristuse sunniaastast; juba pohjamaa paganad pidasid joulu enne veel, kui Kristus oli sundinud. Kristluse ajal sulatati paganlik joul kokku kristliku jouluga. Kristuse sunnipaev omandab paganate puha nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku joulupuha kombeid, mis sailinud meie paevini.
• Varemal ajal arvati sagedasti, et joulu olevat puhitsetud paikese auks. Niisuguse oletusega voib vaevalt leppida. Enne joulu ja joulu ajal on paike valitsuse nagu taiesti kaotanud, palju enam oleks nagu pimedus valitsuskepi oma katte haaranud. Pigemini voiks jaanipaeva nimetada paikesepuhaks. Suvise pooripaeva ajal, mis ju jaanipaevaga kokku langeb, randab paike nagu kuningas korgel aujarjel, seistes oma voimu tipul; pimedus kaob valguse eest isegi oosi, eriti pohjamail, kus oo taiesti kaotanud oma iseloomu.
  • Matthias Johann Eisen , " Meie joulud ", 1931

• Joululaupaeva soojus oli lapsepolves nii suur, et ei marganudki, kui jalad kulmetasid. Olen isegi jouluheintel lamanud ja need polnud kulmad, kuigi olid valjast toodud. See oli siis. Hiljem hakkab inimene rohkem markama, mitte ainult seda, kas heinad on kulmad voi soojad, vaid ka seda, kas need on omad voi voorad. Hiljem on see lainud rohkem laenu tahe all. (Ma ei raagi vargusest - see lugu ei ole pihtimus.) Laenata uks kord aastas, ilma et oleks mingit valjavaadet selle tagasimaksmiseks, see veel kuidagi laheb. Aastaid ei ole igatahes nii palju kui on aastas paevi. Selleparast tuleb teised ohtud enda varal labi ajada.
  • Karl Ristikivi , "Hingede oo" , 1953, lk 7

• Katrin seletab enesele range tosidusega, et ta ei hooligi jouludest, et tal on joudu muuks tahtsamaks vaja kui selleks, et paari paeva teiste hulgast valja noppida ja saravamaks ehtida. Paevad on paevad ? lahevad samuti mooda nagu koik teisedki. Ta jatab joulud sel aastal lihtsalt vahele. Nii motleb ja otsustab Katrin, aga varsti markab ta, et tal pole palju kaasa raakida: joulud ei lase eneste ule otsustada, joulud murravad lihtsalt sisse. Mingil seletamatul kombel vallutavad nad atmosfaari juba moni aeg enne tahtaega. Omal vaiksel ja leebel viisil ilmuvad nad koikjale. Kust, kuidas? Keegi ei tea. Igauks vaid tunneb, nad on kohal. (lk 77)
• Lapsest saadik motleb ta, et asjatult on loodud aastasse kaksteist kuud. Neli ta annaks ara, kui mitte joulud ei oleks nende nelja kuu vahekohas. Kuhugi umber paigutada ta neid ka ei moistaks, kuigi talle selleks voli ja vabadus antaks. Nii lopevad need motiskelud alati sellega, et tuleb leppida nende nelja kuuga, tuleb nad valja kannatada. Ja veebruar on neist viimane. (lk 86)
  • Magda Pihla , "Teed ja kaijad", Lund, 1958

• "Mamma, arka ules!" utles Muumitroll kohkunult. "On juhtunud midagi kohutavat. Nad huuavad seda jouludeks."

"Mida sa sellega motled?" kusis mamma nina valja pistes.

"Ma ei tea oieti," vastas poeg. "Aga midagi on korraldatud ja keegi on kaotsi lainud ja koik muudkui jooksevad ringi nagu narrid. Vahest on jalle uputus." (lk 316)

• Kogu parastlouna toimetas mamma majas. Parajasti hamaruse tulekuks oli joulutoit valmis ja seisis vaikestes tassides umber kuuse. Seal oli mahla ja hapupiima, mustikapirukat ja kogelmogelit ja koiksuguseid muid asju, millest muumipere lugu pidas.

"Kas te arvate, et see joul on vaga naljane?" kusis mamma murelikult.

"Vaevalt kull ta naljasem on kui mina," tahendas papa igatsevalt. Ta istus lumes, tekk korvuni, ja kulmetas. Kuid vaikesed olendid peavad alati olema vaga, vaga aupaklikud suurte loodusjoudude vastu. (lk 320)

• Vaikemutukad istusid valjas, soid, joid ja tegid kingitusi lahti ning neil oli lobusam kui kunagi varem. Lopuks ronisid nad kuuse otsa ja kinnitasid polevad kuunlad okste kulge.

"Aga koige uleval peab ju olema taht," lausus vaikemutuka onu.

"Arvad sa?" kusis mutukas ning silmitses motlikult muumimamma punast siidroosi. "On see vahe siis nii suur, kui aga mote on oige?"

"Peaksime endale tahe ka muretsema," sosistas muumimamma. "Aga see on ju voimatu!"

Nad vaatasid ules taeva poole, mis oli kauge ja must, kuid otse uskumatult tahti tais, neid oli seal tuhat korda rohkem kui suvel. Ja koige suurem taht rippus tapipealt nende kuuse tipu kohal. (lk 323-324)

• Tove Jansson , "Kuusk", tlk Vladimir Beekman , rmt: "Muumitroll", 1975

• Ma vihkan joule. Koik on loodud peredele, armunutele, soojusele, tunnetele ja kingitustele moeldes ning kui sul pole meessopra ega raha , kui su ema kaib tagaotsitava portugali kurjategijaga ja su sobrad ei taha enam su sobrad olla, siis tahaksid sa pahelise islamire?iimiga riiki emigreeruda, kus koheldakse vahemasti koiki naisi uhiskonna heidikutena. Olgu mis on, mul ukskoik. Loen terve nadalavahetuse vaikselt raamatut ja kuulan klassikalist muusikat . Voib-olla loen "Naljutatud teed". (lk 286)
• Siis tundsin tugevat katt oma kasivarrel.

"Tule," utles Mark Darcy.

"Mida?" kusisin ma.

"Ara utle "mida", Bridget, utle "kuidas, palun"," sisistas ema.

"Missis Jones," utles Mark kindlalt. "Ma viin Bridgeti kaasa, et puhitseda seda, mis Jeesuslapse sunnipaevast on jarele jaanud."

Tombasin sugavalt hinge ja haarasin pakutud kasivarrest.

"Haid joule koigile," utlesin kauni naeratusega, "loodetavasti naeme kalkunikarri peol."

• Helen Fielding , "Bridget Jonesi paevik", tlk Kersti Tarien, 1998, lk 300

• [Vurst Max:] Tulin Oberammergau kaudu, sest arvasin, et seal, kui uldse kuskil, tahistatakse Meie Issanda sundi tanumeelega. Peavad nad ju igal aastal muuma ja eksportima mitusada tuhat ruutjalga soimestseene ja krutsifikse ja puhapilte, ja isegi nemad ei tohi pariselt unustada, milleks. ?veitsis on joulud praegu taies hoos. Pariis on en fete , hakka voi uskuma, nagu oleks Kristus prantslane olnud. Ja Londonis tunnevad muidu paris moistlikud inimesed monu Dickensi laadis sentimentaalsusest ning teevad Fortnumi tuhjaks pirukatest ja pudingist ja paukkompvekkidest ning koikidest teistest rahvusliku orgia toodetest."
  • Robertson Davies , "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 330-331

• Lund sajab ka jargmisel paeval. Kain pastoraadis ja laenan lumelabida ning hiljem istume taas kirikuopetaja koogis. Opetaja jutustab oma esimesest ametikohast vaikesel saarel, kuhu ta maarati ja kus ta ise pidi jouluohtul kirikuukse lumest vabaks rookima. Need on koige hullemad joulud, mis tal on tulnud labi elada. Ohtusoogiks soi ta makarone ja jai siis teleri ette magama. Kui ta arkas, oli tuli keskkutteahjus kustunud, ja ulejaanud oo tuli tal veeta sisselulitatud praeahju ees madratsil .
  • Helle Helle , "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000, lk 32-33

• Brandistamise voimas trajektoor ilmutas end londonlastele 1997. aasta jouluaja moraliteena. Alguses ei leidnud Regent Streeti selts piisavalt raha kustunud joululaternate asendamiseks, mis tavaliselt olid sel ajal ikka tanavat aaristanud. Ilmus Yves Saint Laurent , kes pakkus suuremeelselt valja osalemist uute kaunistuste hankimises, kui laternatele paigutatakse ka tema logo . Kui aga laternaid ules hakati seadma, selgus, et YSL logod olid palju suuremad kui kokku lepitud. Igal sammul tuletasid 5,5-meetrised valgustatud sildid pooditottajatele meelde, kes on nende joulude seekordne maaletooja. Logod asendati lopuks kull vaiksematega, kuid oppetund oli antud: sponsori rollil, nagu ka reklaamil uldiselt, on omadus kasvada ja laieneda.
  • Naomi Klein , "No logo: sihikule on voetud brandihiiglased", tlk Marek Laane, 2003, lk 47

• Joulud on pyhad paevad, mil yks ajastaeg, yks elu on loppemas ja algamas on uus. Paike on pesas ja paevad pusivad uhepikkused. Kuigi valgust on siis koige vahem, on ohus onne tootavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset ? maa, loodus , poorab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.

On tahtis aeg. Sellest, mida inimene nyyd teeb voi tegemata jatab, soltub tema ja ta majapidamise hea kaekaik jargmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste hinged ning neilgi on elavate onnele suur moju.

• Ahto Kaasik , "Maarahva joulud" , Kultuur ja Elu, 2002

• Kui joulude ajal raagitakse sellest umbes 2000 aastat tagasi aset leidnud sundmusest, tanu millele me siiani neid puhi peame, jaetakse tavaliselt tahelepanuta mainitud loo skandaalsemad aspektid. Ehk noore vallalise tudruku Maarja ootamatu rasedus ning see, kuidas tema kihlatu Joosep hoolimata sellest, et laps tema oma polnud, naise siiski enda juurde vottis ja klat?ihimuliste kohalike silme eest teise asulasse sunnitama viis.
  • Evelyn Kaldoja , "Mitte vaid ema ja lapse lugu" , Postimees, 21. detsember 2007

• [---] minu meelest tuleks uldrahvalikult esiplaanile seada just nimelt eesti rahva suurhetked. Praegu on nendeks ostmispuhad joulud ja ogimispuha jaanipaev .
  • Wimberg , "Vahem leina, rohkem elu" , EPL, 18. juuli 2011

• Detsembris imporditakse Eestisse ligi 40% mandariinide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb joulukaupade, joulupuude ja kuunalde valjavedu Eestist. Kaupade jaemuuk kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub uks Vene turist kolme Soome turisti kohta.
  • Riina Kerner, "Statistiku pilk jouludele" , Statistikaameti blogi, 14. detsember 2012

• Kohtumeedikud tootavad joulude ajal oopaevases vahetuses. Mitte uhelgi teisel ajal ei ole nii palju enesetappe ja koduvagivalda . Miski ei assita taanlasi ules sedavord kui alkohol , kinginimekirjad, milleks raha ei jatku, ja kiivas kollektiivne noue, et perekonnatunded uhkesse oide puhkeks, ja seda tingimata kohe tana ohtul.
  • Peter Høeg , "Susani efekt", tlk Eva Velsker, 2016, lk 97?98

• ...oleks sugavalt ekslik arvata, et korged ateistlik-kommunistlikud riigiisad markisid avalikult ara parteide komiteedes ja ministeeriumides detsembrikuise tahtpaeva, mis langes eestlaste ajaloolise paganliku kombetalitusega kokku, said Johannes Kabinilt voi Karl Vainolt tahtpaevakohaseid kingitusi ning utlesid salmi. Nemad olid kogu okupatsiooni ajal ikkagi Eestisse sissetunginute poolt kaasa toodud Ded Morozi ja Snegurot?ka kummardajad ning naitasid valja, et Euroopa kultuuririikidest ule voetud Joulumehe ja Pakapikkude ulistamise teema on tundmatu.
• Tippnomenklatuuril polnud muidugi erilisi probleeme joulukinkide hankimisega. Kaubandusvork oma lahjasuses oli nende kontrolli all. Selle kaupmeeste joulueelset nuumamist nagu tanapaeval polnud. Tundub, et nuud on joulude sisuline mote taandunud teisele plaanile ning veduri osas on kaupmeeste poolt genereeritud ideoloogia , et joulud on nende oma ja iga kodanik on lausa kohustatud oma saastud nende poolt pakutavate kaupade vastu vahetama. Sellele aitab tugevasti kaasa ka tanapaevane nomenklatuur, keda kull arvamusliidriteks kutsutakse.
  • Tiit Made , "Oli vahe, mil moel tavaline Noukogude Eesti elanik ja nomenklatuurne eestlane jouludesse suhtus" , Delfi 24. detsember 2015

• EMO osakondades ruhmatakse tood rohkem kui kalkunifarmides, pohjuseks hooletult lendu lastud ?ampusekorkidest sinised silmad, rostimispannidest tekkinud poletused lihavatel kasivartel ning lapsed, kes on end porutanud, kihutades trepist alla Scalextrici komplekti sisaldanud kingikarbis. Raakimata joulutuledelt saadud elektrilookidest , trahheasse kinni jaanud kalkuniluudest ja ettevaatamatul pastinaagihakkimisel otsast loigatud sormedest . (lk 6)
• Ja siis on veel patsient KM, kuuekumnendates aastates daam, kes on end peagi tapmas hurmaadega . Kirurgid on palunud mul ta uuesti ule vaadata menopausijargse veritsuse tottu. Loen enne ulevaatust kirja tema markmete vahel, ja siis tuleb mul see uuesti ule lugeda, kuna arvan, et konsultandi sekretar on end korrektuuripliiatsist pilve tommanud.

Umbes kumme aastat tagasi tegi KM maovahi tottu labi gastrektoomia ja peab nuud ranget dieeti pidama, valtides teatud tuupi toite, mida ta ei suuda seedida. Nimekirja tipus on hurmaa ehk kakiploom - mitte just Granny Smith, seega puuvili , mida on lihtne valtida. Voi vahemalt voiks nii arvata.

Maltal ules kasvanud patsient KM-i jouluaja pere traditsioon on alati olnud hurmaad suua ning see pole tava, millest ta oleks nous loobuma, hoolimata kirurgide ahvardustest.* Patsient teadis, et hoiatus pole tuhine; need porgulised on tal juba viis korda soolesulgust pohjustanud, rikkudes ara viis joulupuha - puuvili moodustab tahke betoonitaolise blokeeringu parasooles , mis kolmel juhul vajas kirurgilist sekkumist. Koige viimane kord leidis see aset moodunud nadalal, kui kirurgid loikusid ta lahti, et pigistada soolest valja diospuuri- besoaar ** nagu marmorkuulike hambapastatuubist .

"Ilma selleta pole lihtsalt joulusid," utleb ta mulle ja ma ei saa aru, kas ta raagib puuviljast voi soolesulguse tottu haiglasse sattumisest.

• Jumal teab, miks - olen sestsaati uht proovinud ja no ei ole just midagi, mille parast hoisata. Kiudainerohked ja maitsetud nagu ummargune punutud kattelinik. Minu arvates Terry's kull ei peaks muretsema, et ?okolaadiapelsinide muuk lahimal ajal hurmaale alla jaab.
  • Kas suudate uskuda, et seedimata hurmaamassi kohta soolestikus on olemas spetsiifiline ja eksklusiivne meditsiinitermin? Pole ime, et meditsiiniopingud nii kaua kestavad! Kogu selle pahna paheajamine votab aega. (lk 68-69)

• Adam Kay , "Oh sa puhade vahetus", tlk Krista Kallis, 2020

• Ma olen uks neist, kelle kohta saab oelda jouluinimene. Mulle meeldivad joululaulud ja mulle on alati meeldinud neid laulda. Voin vabalt minna suvel du?i alla ja laulda lugu "White Christmas". Ei tea, kas olen taielik friik, aga mind vaga tihti kummitavad teatud joululaulud.
  • Kadri Voorand , intervjuu: "Kadri Voorand: umisen joululaule isegi suvel" , ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 09.12.2021

• Ma loodan, et valismaalt hakatakse rohkem koju tulema, sest just eriti viimaste joulude ajal, kui me tegime esimest Narva Valguskula, siis oli naha, kuidas isad tulid koju Norrast ja Soomest ja kaisid siis lastega iga paev seal. Ega sa veel ara ei soida, oli see kusimus, mis kordus seal valusalt tihti. Tookohad on ikka see, millel uks linn tegelikult baseerub.
  • Katri Raik , intervjuu: Mari Peegel, "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi" , ERR, 15.09.2023

• Ma ei ole juba paar nadalat uhtki raamatut ostnud ja sudametunnistus on natuke must. Raamatupoodides kaivad ju muugikampaaniad ja kirjastustele on aastalopp parim muugiaeg. Raamatuid ostavad ka need, kes muul aja raamatuid koju ei soeta, joulu eel aga siiski sundostu ara teevad, kuigi sageli mitte oma koju. Tosi, ega uutele raamatutele kohe allahindlust tehta ja uldrahvaliku veendumuse jargi on nad liiga kallid. Eriarvamusel on ainult raamatute kirjutajad, kujundajad , toimetajad ja kirjastajad , kelle too allahindlus raamatu hinna sisse on kirjutatud.
  • Kaarel Tarand , "Halvim kink on raamat" , Sirp, 08.12.2023

Luule [ muuda ]

• Henrik Visnapuu , "Jouluoo", 1920

• Marie Under , "Joulutervitus 1941", algselt ilmus ajalehes Eesti Sona, hiljem luulekogus "Mureliku suuga" (1942); cit. via : Imbi Paju, "See Underi luuletus hoidis alal Eesti eliidi elujoudu" , Postimees, 26. detsember 2022

Valislingid [ muuda ]