한국   대만   중국   일본 
William Shakespeare ? Vikipeedia Mine sisu juurde

William Shakespeare

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
William Shakespeare (1623. aasta gravuur)
Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal

William Shakespeare ( 23. aprill (traditsiooniline kuupaev) 1564 Stratford-upon-Avon ? 3. mai ( vkj 23. aprill ) 1616 ) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja naitekirjanik , ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Elu [ muuda | muuda lahteteksti ]

William Shakespeare sundis koosner John Shakespeare 'i perekonnas kaheksast lapsest kolmandana ja oli vanim taiskasvanuks elanud poeg. [1] Kuigi sellest toendeid pole sailinud, peetakse vaga toenaoliseks, et ta oppis kohalikus algkoolis . [2]

18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. Sundisid tutar Susanna (ristiti 26. mail 1583 ) ning kaksikud: tutar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585 ). [3] Hamnet suri varakult, aastal 1596 . [4] Millalgi 1585. ja 1592. aasta vahel alustas ta oma edukat karjaari Londonis naitleja ja kirjanikuna. Selle perioodi kohta Shakespeare'i elust andmed puuduvad, mis on andnud alust mitmesuguste legendide ja kahtlust aratavate juttude tekkele. [5]

Ei ole tapselt teada, millal ta alustas kirjutamist, kuid 1592. aastal etendati Londonis juba mitut tema naidendit. [6] Ta oli usnagi joukas, [7] naiteks ostis ta 1597. aastal endale Stratfordi suuruselt teise maja. [8] Alates 1599. aastast tegutses Shakespeare Globe 'i teatris. Oma karjaari jooksul jagas ta oma aega Stratfordi ja Londoni vahel.

1613. aastal naasis ta 49-aastaselt Stratfordi, kus kolm aastat hiljem suri. Ta suri kuu parast oma testamendi koostamist, mida alustas vaitega, et on taie tervise juures. Tema kaasajast ei ole sailinud toendeid tema surma pohjuste kohta. Ta maeti kaks paeva hiljem Stratfordi Puha Kolmainu kirikusse. [9] Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Seda jargiti hoolikalt kiriku restaureerimisel 2008. aastal. [10]

Shakespeare'i vanemal tutrel Susannal sundis tutar, kellel polnud lapsi, [11] aga noorem tutar Judith sai kolm last, kes koik surid jarglasteta. [12]

Tema eraelust on vahe andmeid, mis on pohjustanud palju oletusi tema valjanagemise, seksuaalsuse ja usuliste veendumuste kohta. [13]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kodulinna ladina koolis saadud teadmised antiikmutoloogiast ning antiikaja ajaloost ja kunstist sisendasid Shakespeare'i lugupidamist uhke loomuga ja sihikindlate roomlaste vastu. [14] Tema loomingust, nii naidenditest kui ka luurikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal.

Shakespeare'i kogumikus ilmus 154 sonetti , millest esimesed 126 on puhendatud kenale noorele meessoost sobrale ja jargmised (valja arvatud kaks koige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Lady ('tume daam' voi ' tommu daam '). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide pohiteemaks on arutlemine selle ule, kuidas ajaga koik laguneb, kuid ilu on siiski surematu.

Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 naidendit , mille saab liigitada kolmeks: komoodiad , tragoodiad ja ajaloolised draamad . Antiigiainelistes naidendites kasitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. [14] Valdavalt on ta naidendid kirjutatud blankvarsis .

Ehkki mone teose autorsus on tanini lahtine, on enamik Shakespeare'i teostest teada. Moningal maaral on levinud teooriad, mille kohaselt polnud William Shakespeare'i nime all tuntuks saanud teoste (voi vahemalt mone teose) autor mitte Shakespeare ise, vaid moni tema kaasaegne, naiteks naitekirjanik Christopher Marlowe , filosoof Francis Bacon voi krahv Edward de Vere .

Moju [ muuda | muuda lahteteksti ]

William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut moju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. Shakespeare'i naidendeid on korduvalt lavastatud ka Eestis, samuti on eesti keeles ilmunud tema kogutud teosed. Shakespeare avaldas suurt moju ka inglise keelele , tema teostest on nii inglise kui ka teistes keeltes lainud kaibele uusi sonu, konekaande ja lendlauseid .

Shakespeare'i jargi on saanud nime uks Suurbritannia tahtsamaid teatreid Royal Shakespeare Company , mis tegutseb Stratford-upon-Avonis Royal Shakespeare Theatre 'is.

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kogutud teosed eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti keeles ilmusid 1959 ? 1975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 koites, mis holmavad kogu tema loomingu. Valjaande tolkis ning kirjutas ees- ja jarelsonad Georg Meri , moned teosed on tolkinud ka Jaan Kross , Harald Rajamets ja Rein Sepp.

Koidete sisu:

  • I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" I?II, "Kuningas Henry Viies"
  • II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" I?III, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"
  • III "Komoodiad I": "Eksituste komoodia", "Torksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suveoo unenagu", "Windsori lobusad naised"
  • IV "Komoodiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kara ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkumnes oo", "Troilus ja Cressida", "Lopp hea, koik hea", "Moot moodu vastu"
  • V "Tragoodiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"
  • VI "Tragoodiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"
  • VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": " Pericles ", " Cymbeline ", " Talvemuinasjutt ", "Torm", " Venus ja Adonis ", "Lucretia"; sonetid; luuletused

Parast viimase koite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" ( Keel ja Kirjandus 1975, nr 10, lk 577?585).

2014. aastal kirjastas Eesti Keele Sihtasutus Eesti Kultuurkapitali ja EV Kultuuriministeeriumi toetusel Shakespeare´i "Kogutud teosed" suursuguselt kujundatud uhekoitelise valjaandena. Lisaks varasemaist valjaandeist ule voetud Georg Meri ja Johannes Silveti selgitavatele markustele leidub selles Evelin Banhardi uus kirjutis "Shakespeare ja eesti tolkekultuur".

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Schoenbaum 1987, 23?24.
  2. ↑ Schoenbaum 1987, 62?63; Ackroyd 2006, 53; Wells et al. 2005, xv?xvi
  3. ↑ Schoenbaum 1987, 93-94
  4. ↑ Schoenbaum 1987, 224.
  5. ↑ Schoenbaum 1987, 95.
  6. ↑ Chambers 1930, Vol. 1: 287, 292
  7. ↑ Chambers 1930, Vol. 2: 67?71.
  8. ↑ Bentley 1961, 36.
  9. ↑ Schoenbaum 1987, 306?07; Wells et al. 2005, xviii
  10. ↑ "Bard's 'cursed' tomb is revamped" . British Broadcasting Corporation. BBC News (28. mai 2008)
  11. ↑ Chambers 1930, Vol. 2: 7, 9, 13; Schoenbaum 1987, 289, 318?19.
  12. ↑ Chambers 1930, Vol. 2: 8, 11, 104; Schoenbaum 1987, 296.
  13. ↑ Shapiro 2005, xvii?xviii; Schoenbaum 1991, 41, 66, 397?98, 402, 409; Taylor 1990, 145, 210?23, 261?5
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 14,6 Antiigileksikon , 2. kd., lk. 170-171
  15. ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 34. 2. kd., lk. 228

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Ackroyd, Peter (2006), Shakespeare: The Biography, London: Vintage, ISBN 978-0-7493-8655-9
  • Bentley, G. E. (1961), Shakespeare: A Biographical Handbook, New Haven: Yale University Press, ISBN 0-313-25042-1
  • Chambers, E. K. (1930), William Shakespeare: A Study of Facts and Problems, 2 vols., Oxford: Clarendon Press, ISBN 0-19-811774-4
  • Schoenbaum, Samuel (1987), William Shakespeare: A Compact Documentary Life (Revised ed.), Oxford: Oxford University Press, ISBN 0-19-505161-0
  • Schoenbaum, Samuel (1991), Shakespeare's Lives, Oxford: Oxford University Press, ISBN 0-19-818618-5
  • Shapiro, James (2005), 1599: A Year in the Life of William Shakespeare, London: Faber and Faber, ISBN 0-571-21480-0
  • Taylor, Gary (1990), Reinventing Shakespeare: A Cultural History from the Restoration to the Present, London: Hogarth Press, ISBN 0-7012-0888-0
  • Wells, Stanley; Taylor, Gary; Jowett, John; Montgomery, William, eds. (2005), The Oxford Shakespeare: The Complete Works (2nd ed.), Oxford: Oxford University Press, ISBN 0-19-926717-0

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=William_Shakespeare&oldid=6513171 "