Wehrmacht ( (kuula) ^ⓘ ("relvajoud", otsetolkes "kaitsejoud") oli Kolmanda Riigi relvajoudude nimi aastatel 1935?1945. Teise maailmasoja kaigus koosnes Wehrmacht maavaest (Heer), merevaest ( Kriegsmarine ), ohuvaest ( Luftwaffe ). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS ) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu.

Saksa sojavae tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz ), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasoja lopus.

Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajoudude voimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejoude Reichswehriks .

Nime paritolu ja kasutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne NSDAP voimuletulekut kasutati nime "Wehrmacht" nimetusena ehk uldnimena, mis kirjeldas iga rahvuse relvajoudu, mida rakendati uldises Streichmachtis kui "kodukaitse" versiooni. Naiteks tahistas nimi Britische Wehrmacht Briti relvajoude. 1919. aasta Weimari pohiseaduse artikkel 47 deklareeris: "Der Reichsprasident hat den Oberbefehl uber die gesamte Wehrmacht des Reiches" (tahendab: "Riigipresidendile kuulub koigi Riigi relvajoudude ulemjuhatus"). Eristamiseks kasutati nime Reichswehr .

1935. aastal nimetati Reichswehr umber Wehrmachtiks. Parast teist maailmasoda saadeti liitlaste okupeeritud Saksamaal Wehrmacht laiali. Kui Saksamaa Liitvabariik uuesti militariseeriti 1955. aastal, said selle varskelt loodud relvajoud nime Bundeswehr ("Foderaalkaitsevagi"). Ida-Saksa sojavaele, mis rajati ametlikult 1956. aastal, pandi nimeks Nationale Volksarmee .

Seelabi viitab nimi Wehrmacht tavaliselt Saksamaa relvajoududele Kolmanda Riigi ja Teise maailmasoja ajal. Samas pole oige vordsustada Wehrmachti ainult maavaega (Heer). Wehrmachti soidukitel, mida kasutasid maa-, lennu- voi merevagi, olid numbrimargid vastavalt tahistega WH, WL voi WM.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Versailles' rahu jargi tohtis Saksamaa sojavael olla 100 000 meest, lisaks 15 000 vabatahtliku. Sojalaevad , mille veevaljasurve oli ule 10 000 tonni, allveelaevad , tankid , raske suurtukivagi (mille kaliiber oli ule 100 mm), sojalennuvagi, tulirelvad, keemiarelvad ja sojavaeline luuretegevus olid keelatud ning ohuvagi oli laiali saadetud. Sojavaekohustus tuhistati Versailles' rahu teise mandaadi kohaselt.

Uus sojajargne sojavagi ( Reichswehr ) rajati 23. martsil 1921 .

Saksamaa puudis kohe piirangutest korvale hiilida. Salajane koostoo Noukogude Venemaaga algas parast Rapallo rahu 1922. aastal. Kindralmajor Otto Hasse soitis 1923. aastal Moskvasse tingimuste edasisteks labiraakimisteks. Saksamaa aitas NSV Liitu industrialiseerimisel ja Noukogude ohvitsere tuli opetada valja Saksamaal. Saksa soomus- ja ohuvaespetsialiste oleks tulnud opetada NSV Liidus ning Saksa keemiarelvade teadustoo ja tootmine oleks teostatud seal koos teiste projektidega. Umbes 300 Saksa pilooti sai valjaoppe Lipetskis ja moned tankistid Kaasani lahistel ning murkgaasi valmistati Saksa sojavaele Saratovis .

Parast president Paul von Hindenburgi surma 2. augustil 1934 vandusid koik Saksa ohvitserid ja sodurid Adolf Hitlerile truudust. 1935. aastaks oli Saksamaa avalikult eiranud sojavaelisi piiranguid, mis olid esitatud Versailles' rahulepinguga , ning konskriptsioon esitati taas 16. martsil 1935 . Samal ajal kui alusvae suurus pidi jaama umbes kuni 100 000 meheni, mis oli maaratud Versailles' rahu poolt, sai iga uus grupp kutsealuseid selles suuruses iga aasta valjaopet. Konskriptsiooni seadus esitles nime Wehrmacht , seega ei saa sellesse suhtuda mitte ainult oma loomise kuupaevana, vaid Wehrmachti organisatsiooni ja volitusi voib vaadelda kui Natsi loominguna, hoolimata ulemjuhatuse poliitilistest uhendustest (kes koik siiski vandusid lojaalsust Hitlerile).

Wehrmachti eksistentsist teatati ametlikult 15. oktoobril 1935 . 1935 kehtestas Saksamaa uuesti uldise sojavaekohustuse.

Wehrmachtis teeninud sodurite ja ohvitseride arv aastatel 1935?1945 oli usutavasti umbes 18,2 miljonit inimest. Selle arvu esitas ajaloolane Rudiger Overmans , kuid see ei naita Wehrmachti tugevust mingil ajal.

Juhtimisstruktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seaduslikult oli Wehrmachti ulemjuhataja Adolf Hitler oma ulesannetes Saksamaa riigipea , ametikoht, mille ta saavutas parast president Paul von Hindenburgi surma augustis 1934 . Umberpaigutusel 1938. aastal sai Hitlerist relvajoudude ulemjuhataja, kes ta oli kuni enesetapuni 30. aprillil 1945 . Administratsioon ja sojavae volitused jaid esialgu sojaministeeriumi hoole alla kindralfeldmarssal Werner von Blombergi juhatusel. Parast seda, kui von Blomberg astus Blombergi-Fritschi afaari segatuna tagasi ( 1938 . aastal), laks ministeerium laiali ja Relvajoudude ulemjuhatus ( Oberkommando der Wehrmacht voi OKW) kindralfeldmarssal Wilhelm Keiteli juhatusel pandi samasse majja. Selle peakorter oli Wunsdorfis Zosseni lahedal ja valie?elon ( Feldstaffel ) asus seal, kus asus parasjagu fuureri peakorter.

OKW korrastas koik sojavaelised tegevused, kuid Keiteli mojuvoim teenistuse kolme haru ? armee, laevastiku ja ohuvae ? ule oli usna piiritletud. Igauhel oli oma ulemjuhatus: Oberkommando des Heeres (OKH, armee), Oberkommando der Marine (OKM, laevastik) ja Oberkommando der Luftwaffe (OKL, ohuvagi). Igal ulemjuhatusel oli oma kindralstaap.

• Oberkommando der Wehrmacht ? Saksa relvajoudude ulemjuhatus

Relvajoudude ulemjuhatuse ulem:

kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel (1938?1945)

Armee peastaabi ulem ( Wehrmachtfuhrungsstab ):

kindralooberst Alfred Jodl

Armee peastaabi Wehrmachti sojavaeluure- ja vastuluureteenistus Abwehr

• Oberkommando des Heeres ? Saksa maavagede ulemjuhatus

Armee ulemjuhatajad

kindralooberst Werner von Fritsch 1935 ? 1938

kindralfeldmarssal Walther von Brauchitsch 1938? 1941

Fuurer ja Riigikantsler Adolf Hitler 1941 ? 1945

kindralfeldmarssal Ferdinand Schorner 1945

Saksa armee ulemjuhatajad:

kindral Ludwig Beck 1935?1938;

kindral Franz Halder 1938?1942;

kindral Kurt Zeitzler 1942?1944;

kindralmajor Heinz Guderian 1944?1945;

kindral Hans Krebs 1945, sooritas fuureripunkris enesetapu

• Oberkommando der Marine ? Saksa laevastiku ulemjuhatus

Laevastiku ulemjuhatajad

suuradmiral Erich Raeder 1928 ? 1943

suuradmiral Karl Donitz 1943?1945

kindraladmiral Hans-Georg von Friedeburg (1945)

• Oberkommando der Luftwaffe ? Saksa ohujoudude ulemjuhatus

Ohujoudude ulemjuhatajad

riigimarssal Hermann Goring ?1945

kindralfeldmarssal Robert Ritter von Greim 1945

Wehrmachti sojavaeringkonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Wehrmachti kaotused II maailmasojas [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Umbes 2,3 miljonit Wehrmachti sodurit ja ohvitseri sai surma lahingutes;
• 550 000 suri mittelahingulistel pohjustel;
• umbes 2,0 miljonit lahingutes teadmata kadunud;
• 459 000 surnud sojavangis, kellest 77 000 olid USA, Suurbritannia ja Prantsuse vagede hoole all;
• 266 000 surnud vangistuses sojajargsel perioodil parast 1945. aasta juunit, peamiselt Noukogude vangilaagrites.
• ligikaudu 11 miljonit vangistati vaenlaste poolt.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Wehrgesetz , 23. marts 1921 .
• Saksa sodurite "kumme kasku". Uus Eesti , 27. september 1939, nr 263, lk 3.