See artikkel raagib filosoofist; Deimose kraatri kohta vaata artiklid Voltaire (Deimose kraater)

Voltaire
Sunniaeg	21. november 1694 Pariis ( Prantsusmaa kuningriik )
Surmaaeg	30. mai 1778 (83-aastaselt) Pariis ( Prantsusmaa kuningriik )
Amet	filosoof , luuletaja , ajaloolane , kirjanik
Autasud	Londoni Kuningliku Seltsi liige
Autogramm
[ muuda Wikidatas ]

Voltaire [volt'eer] (sunninimi Francois-Marie Arouet [franssu'a-mar'i aru'e]; 21. november 1694 ? 30. mai 1778 ) oli prantsuse deistlik filosoof , kirjanik , ajaloolane ja uks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.

Voltaire sai tuntuks naitekirjaniku ja poeedina , hiljem John Locke 'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Voltaire seisis sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest uhiskonnas ning oli kriitiline katoliku kiriku piiramatu voimu suhtes. Ta oli ka Preisi kuninga Friedrich II opetaja.

Tema tuntuimad teosed on " Candide ", " Kohtlane ", " Mikromegas ", " Filosoofiline sonaraamat " ja " Zadig ". Voltaire on kirjutanud ka tragoodiaid , komoodiaid , epigramme , pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud.

Perekond ja noorus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Voltaire'i vanemad olid Francois Arouet ja aadlidaam Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon. Molema vanema suguvosad olid parit Poitevinist , kuid Arouet'd elasid Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa Francois Arouet oli edukas kaupmees , abielus Marie de Mallepart'iga. Voltaire'i emapoolne vanaisa oli Pariisi parlamendi kriminaalametnik Nicolas d'Aumart, kes oli abielus Catherine Carteroniga. Voltaire'i isa Francois Arouet noorem oli kuningliku laekuri nounik arvekojas ning tema onu Nicolas Symphorien d'Aumart oli kuningliku sandarmeeria kontrolor. Voltaire oli ka Friedrich II sugulane tolle vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse kaudu. Voltaire paris oma intellektuaalsed voimed ema suguvosast, ka tema ema vennad olid vaga voimekad.

Francois-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda olid sundinud kolm poissi, kellest kaks olid noorelt surnud, ja tudruklaps Marguerite-Catherine. Tema ema suri, kui Francois-Marie oli seitsmeaastane. Ode Marguerite, keda Francois vaga armastas, abiellus varakult. Tema vanem vend Armand oli range jansenist ning Francois ei olnud temaga kunagi heades suhetes.

Tema ema sober abee de Chateauneuf opetas Francois'le ilukirjandust ja deistlikku filosoofiat Poiss ilmutas varakult luuleannet. 1704 . aastal saadeti ta jesuiitide kolleegiumisse Louis-le-Grandis, kus ta oppis 1711 . aastani. Kuigi ta polastas sealt saadud haridust, panid sealsed opingud aluse ulatuslikele teadmistele ning arvatavasti sai seal alguse ka Voltaire'i armastus teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastaselt luuletusi ja ka oma esimese tragoodia. Koolis oppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas ta itaalia, hispaania ja inglise keele ^[1] .

Esimestel kooliaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos 'le. Kui too 1705 . aastal surma sai, siis selgus, et ta oli jatnud Francois'le raha raamatute ostmiseks. 1711 . aasta augustis laks noormees kolleegiumist koju, olles 17-aastane. Ta tahtis puhenduda kirjandusele, kuid isa ei kiitnud poja otsust heaks. Nii laks Voltaire oigusteadust oppima, kuid jattis opingud pooleli.

Massumeelne kirjanikuelu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kindel teenistus Voltaire'i ei huvitanud, sest tal leidus alati moni daam voi sober, kes oli valmis teda ulal pidama. Uks Voltaire'i armukestest ehitas oma lossile tema jaoks koguni uue tiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid kulgi, minemata kaasa korgseltskonna lodeva elustiiliga. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nork tervis, mistottu ei taluvat ta veini. Seevastu armastas Voltaire juua kohvi, koguni 72 tassi paevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured).

Aastatel 1717 ? 1718 oli Voltaire Bastilles vangis. ^[2] Seal kirjutas ta oma esimese naidendi "Œdipe", millega ta saavutas ka tuntuse. ^[3] 1718. aastal vottis ta endale pseudonuumi Voltaire, mis on anagramm sonadest "AROVET LI" (perekonnanime Arouet latiniseeritud kuju ja sonade le jeune ('noorus' pr. k.) esitahed). ^[4] Kuningas puudis massumeelset kirjanikku siduda kuningakojaga, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta oukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tottu uhe noore aadlikuga moisteti ta 1726 . aastal teist korda vangi, Voltaire aga palus vanglakaristuse asendada maalt valja saatmisega. ^[5]

Voltaire asus elama Inglismaale, kus ta tutvus inglise filosoofia, parlamendisusteemi, kirjanduse ja teadusega. Kolm aastat hiljem naasis ta Prantsusmaale ning avaldas seal 1734 . aastal teose "Filosoofilised kirjad", mis osutus kuningakojale nii vastuvoetamatuks, et see maarati avalikule poletamisele. ^[6]

1733. aastal tutvus ta endast 12 aastat noorema abielus kolme lapse ema Emilie du Chatelet 'ga. Nende afaar kestis 16 aastat. ^[7]

1745 . aastal maaras kuningas Louis XV Voltaire'i kuninglikuks ajalookirjutajaks, teenistusele aitas kaasa ka markiis de Pompadouri soosing. Preisi kuninga Friedrich II kutsel asus Voltaire elama Potsdamisse Sanssouci lossi . Varsti aga pettus ta Friedrich II-s ning ostis endale lossi ?veitsi piiri lahedale. Voltaire elas oma mottetera jargi: "Noorena tuleb armastada nagu poorane, vanana aga tuleb tootada nagu kurat."

Voltaire veetis oma elu viimased kuud Pariisis, kus ta suri 1778 . aastal vahki. Kuna Voltaire oli olnud kiriku suhtes vaga kriitiline, keeldusid Pariisi vaimulikud kristlikku matust labi viimast. Voltaire maeti Scellieres 'is Champagne 'i maakonnas, kus Voltaire'i kaaslase Marie Louise'i vend oli abee. Prantsuse revolutsiooni ajal Voltaire'i surnukeha palsameeriti ja maeti 11. juulil 1791 Panteoni .

Eesti keelde tolgitud teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• " Candide ehk Optimism ". Tolge ja eessona: Albert Saareste . Tartu : EKS , 1927
• "Metsmees (Le Sauvage): naidend kolmes vaatuses". Eesti: s.n., 1930?, 65 lk
• "Zadig ja teisi jutustusi" (" Zadig ehk saatus ", " Mikromegas ", " Kohtlane "). Tolge ja eessona: Aleksander Aspel . Tartu: EKS, 1936
• "Fanatism" ? raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tolkinud Aleksander Aspel. Tartu: EKS, 1938 , lk 137?150
• " Filosoofilised jutustused " ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tolkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives . Jarelsona "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tolkinud Part Lias ). Tallinn : Eesti Raamat , 1979
• " Filosoofiline sonaraamat ". Eessona: Victor Hugo . Tolge ja jarelsona: Herbert Stillverk . Tallinn: Eesti Raamat, 1986. (Nn valge sari. Tolgitud 1967. aasta valjaandest, kus on 118 artiklit; eestikeelne valjaanne sisaldab 45 artiklit koos taiendustega.)
• "Zadig. Candide". Tolkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessona: Lauri Leesi . Sari " Europeia ", nr 23. Tallinn: Perioodika , 1994
• "Kohtlane. Mikromegas". Tolkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives. Jarelsona: Juri Lotman, "Groteski ja filosoofia maailmas". Sari "Europeia", nr 38. Tallinn: Perioodika, 1996
• Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau . "Valik kirju". Tolkinud Kristiina Ross , jarelsona Marek Tamm . Vikerkaar 1999 , nr 11-12, lk 48?73
• " Traktaat tolerantsusest ". Tolge ja jarelsona: Katre Talviste . Sari " Avatud Eesti raamat ". Tartu: Ilmamaa, 2013
• " Filosoofilised kirjad ". Tolge: Anti Saar , Marri Amon (25. kiri). Jarelsona Marek Tamm. Sari " Avatud Eesti raamat ". Tallinn: Varrak, 2019

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Aleksander Aspel , "Voltaire: valgustusajastu geenius". Sari " Suurmeeste elulood ", nr 41, EKS, Tartu 1937 .
• Carl-Goran Ekerwald , "Voltaire ? elu ja motteviis". Rootsi keelest tolkinud Kadi Koiv . Kirjastus Odamees , Tallinn 2003 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Voltaire

Tsitaadid Vikitsitaatides: Voltaire

• Elulugu, bibliograafia (prantsuse keeles)
• Jan Kaus Pigem oiguse kui toe poolt Sirp, 31.10.2013
• Euroopa kultuurikandjaid. Voltaire Sakala, nr 69, 12. mai 1943, lk 4