Vjat?eslav Molotov

Vjat?eslav Molotov (1945)
Sunniaeg	9. marts 1890
Sunnikoht	Vjatka kubermang , Venemaa keisririik
Surmaaeg	8. november 1986
Erakond	VSDT(b)P /VK(b)P/UK(b)P/ NLKP
Amet	Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretar VK(b)P/ UK(b)P Keskkomitee sekretar UK(b)P Moskva linnakomitee I sekretar NSV Liidu RKN esimees NSV Liidu valisminister

Vjat?eslav Mihhailovit? Molotov ( vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов ; tegelik nimi: Vjat?eslav Skrjabin ( Скрябин ); kasutanud ka pseudonuumi Aleksandr Stepanovit? Potjohhin; 9. marts (25. veebruar vkj ) 1890 Kukarka kula, Nolinski maakond , Vjatka kubermang , Venemaa keisririik – 8. november 1986 , Moskva, NSV Liit) oli Noukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940). Ta oli uks Stalini lahedasemaid abilisi juba enne tolle taielikku voimuhaaramist.

Noorpolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vjat?eslav Molotov astus 1906 . aastal VSDT(b)P -sse, 1911 . aastal lopetas eksternina Kaasani 1. reaalkooli, aastail 1911 ? 1916 oppis Peterburi Polutehnilises Instituudis .

Revolutsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

1917 . aastal oli Petrogradi Noukogu Taitevkomitee liige, Petrogradi Soja-Revolutsioonikomitee liige.

Karjaar NSV Liidus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vjat?eslav Molotov oli aastail 1920 ? 1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretar, 1921 ? 1930 VK(b)P/ UK(b)P Keskkomitee sekretar ja aastail 1928 ? 1929 ka UK(b)P Moskva linnakomitee I sekretar. Aktiivne osaline massirepressioonides; sageli tegi noukogude juhtide poolt allkirjastamisele kuulunud represseeritavate nimekirjades kavandatud vabadusekaotuse korral markuse "asendada mahalaskmisega".

Tegevus kollektiviseerimisel ja suu Ukraina holodomor 'is [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vjat?eslav Molotov oli UK(b)P erakorraline volinik Ukrainas 1931. aasta detsembris ja 1932. aasta oktoobris korraldatud viljavarumisaktsioonis, kus rakendati vilja sundkogumist ja rekvireerimist ning tekitati nonda 1932.?1933. aasta naljahada (vt Holodomor ).

Ametikohad NSV Liidu riigiaparaadis [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Aastail 1926 ? 1957 oli Vjat?eslav Molotov UK(b)P Keskkomitee ja NLKP Keskkomitee Poliitburoo ( NLKP Keskkomitee Presiidiumi ) liige.
• Aastail 1930 ? 1941 oli Vjat?eslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Noukogu esimees ja NSV Liidu Too- ja Kaitsenoukogu esimees.
• Aastail 1941 ? 1942 ja 1946 ? 1953 oli Vjat?eslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Noukogu esimehe asetaitja.
• Aastail 1941 ? 1945 oli Vjat?eslav Molotov NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee esimehe asetaitja.
• Aastail 1942 ? 1946 oli Vjat?eslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Noukogu esimehe 1. asetaitja.
• Aastail 1939 ? 1949 oli Vjat?eslav Molotov NSV Liidu Valisasjade rahvakomissariaadi rahvakomissar , kellena solmis Saksamaaga ka nn Molotovi-Ribbentropi pakti .
• Aastail 1953 ? 1956 oli Vjat?eslav Molotov NSV Liidu valisminister .
• Aastail 1956 ? 1957 oli Vjat?eslav Molotov NSV Liidu Riigikontrolli Ministeeriumi minister.

Valisminister [ muuda | muuda lahteteksti ]

Asus toole NSV Liidu valisasjade rahvakomissarina (valisministrina) 3. mail 1939, asendades juudi rahvusest Maksim Litvinovi. Stalini kaik oli ilmselt moeldud voimaluse loomiseks Saksamaaga suhete parandamiseks, nii tajuti seda ka Saksamaal. Molotov vallandas kohe ministeeriumis repressioonid Litvinovi lahimate kaastootajate vastu. Molotov teatas oma alluvatele: "Me teeme siin igaveseks lopu sellele sunagoogile ". ^[1] .

1953. aasta ja Jossif Stalini surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne Stalini surma sattus ta ebasoosingusse ning nii oli tolle ootamatu surm talle suureks kergenduseks. Jargnenud voimuvoitluses kaotas ta aga Nikita Hru?t?ovile ja Georgi Malenkovile ning pidi poliitilisest elust tagasi tombuma.

Voimukaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 1957 . arvati Vjat?eslav Molotov valja Poliitburoost ja Keskkomiteest, kuhu ta oli kuulunud aastast 1920, kui sai Keskkomitee kandidaadiks ja 1921 Keskkomitee liikmeks (37 aastat), ning lahetati saadikuks Mongooliasse .

Aastal 1960 . maarati ta NSV Liidu esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juurde. Siis tundus see osalise rehabiliteerimisena. Aga parast NLKP 22. kongressi 1961 . aastal tagandati ta koikidest oma ametitest ning heideti valja ka parteist. Loplikult sunniti ta pensionile minema 1962 . aastal, kui Hru?t?ov oli stalinismi taielikult hukka moistnud.

Molotov rehabiliteeriti osaliselt Leonid Bre?nevi valitsemisaastail ning 1984 . aastal lubati tal taas liituda NLKP -ga. Jai surmani truuks oma varasematele poliitilistele veendumustele, pidas Hru?t?ovi kommunismiidee vaenlaseks, ainsaks lootuseks pidas Mao Zedongi Hiinat (tolle voimu ajal).

Molotov elas vaga korge eani, ta suri 96-aastaselt. Ta on maetud Moskvasse Novodevit?je kalmistule .

Perekond [ muuda | muuda lahteteksti ]

V. Molotovi lapselaps Vjat?eslav Aleksejevit? Nikonov on politoloog ja Putini-meelne poliitik.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Sotsialistliku too kangelane (30. septembril 1943 teenete eest sojaaegse tankitoostuse arendamisel)
• Lenini orden (8. marts 1940; 1943, 1945, 1950)
• valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia auliikmeks (1946)

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• " Niet Molotoff ", Soome sojalaul

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Feliks T?ujev , "Konelusi Molotoviga" ? Rahva Haal 19.?27. jaanuar 1991 , nr 15?22
• Leonid Mlet?in , "Valisministrid". Tolkinud Margus Leemets . Varrak , Tallinn 2004 , lk. 150?218 ja 252?296
• Boriss Sokolov , "Vjat?eslav Molotov. Juhi vari". Tolkinud Rein Karner . Olion , Tallinn 2007

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vjat?eslav Molotov