Sakalamaa langenud sojameeste malestussammas

Sakalamaa langenud sojameeste malestussammas (ka Viljandi Vabadussoja malestussammas ) on Vabadussojas langenud sodurite malestusmark Viljandis Vabaduse platsi servas.

Ajaloost [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viljandimaa vabadussamba rajamise algne kavatsus muutus reaalseks, kui veebruaris 1920 loodi Vabadussojas langenud sodurite malestamise Sakalamaa komitee, mille juhiks sai maakonnavalitsuse esimees Heinrich-Eduard Lauri . Sakalamaa komitee asus otsima sobilikku kohta samba pustitamiseks. Koige paremaks paigaks peeti vanalinna sudames asuvat Suurturgu (praegu Johan Laidoneri plats ), kuid see oli pusivalt kasutuses turuna. 1926. aasta maikuus joudis Viljandi linnavolikogu loplikule seisukohale, et turuplatsi monumendi asukohaks siiski ei anta. Vaid paar kuud enne vabadussamba paigaldamist otsustati viimaks lubada selleks endise Viljandi moisa ounaaeda, kus tanapaeval asub Vabaduse plats. ^[1]

Suureks probleemiks oli raha leidmine samba rajamiseks. Algul arvestati, et kulub 1 miljon marka , kuid jaanuaris 1924 selgus, et kujur Amandus Adamsoni pakutud kavandi maksumuseks tuleks ligi 2 miljonit marka. Sakalamaa komiteel oli korjanduste, loteriide ja tasuliste urituste korraldamisega selleks ajaks kogutud ligi 1 miljon marka.

Kuna Adamsoni pakutud samba kavand oli liiga kallis, otsustati korraldada konkurss kuni 1,2 miljonit marka maksva lahenduse leidmiseks. Juunis 1925 vaadati labi kaheksa laekunud tood, millest aga ukski ei vastanud esitatud nouetele. Komitee alustas uuesti labiraakimisi professor Amandus Adamsoniga, et ta lihtsustaks oma varasemat kavandit niivord, et selle maksumus mahuks planeeritud summasse. Septembris 1925 jouti kujuriga kokkuleppele. ^[1]

Juulis 1926 algas samba rajamine. Monumendi asukohaks sai tulevase Vabaduse platsi lounakulg. Valjaku idakuljele kerkis samas arhitekt Karl Burmani projekteeritud Eesti Panga Viljandi osakonna uhke hoone. Malestussamba nurgakivi asetas 2. augustil 1926 ilma suurema tseremooniata linnapea Jaan Vares . Monumendi pronkskujud valati Itaalias Firenzes ning samba betoonist tuvipuramiid valmis insener Villem Vaheri juhtimisel. ^[2] Malestussamba maksumuseks kujunes 1 355 000 marka. Suursugusel sambal seisid pronksist eesti ema lapsega ning eesti sodur koos haavatud Lembituga , kes oli tostmas katt paikese poole. ^[3]

Malestussamba suurejooneline avatalitus toimus 19. septembril 1926. Katte eemaldas riigivanem Jaan Teemant , puhitsesid EELK Saarde koguduse opetaja Martin Torrim ja Eesti Apostlik-Oigeusu Kiriku metropoliit Aleksander . Kohal viibis mitmeid tuntud riigitegelasi ja korgemaid sojavaelasi, nagu sojaminister kindral Jaan Soots , 3. diviisi ulem kindral Aleksander Tonisson jmt. Toenaoliselt oli see esimese iseseisvusperioodi koige rahvarohkem tseremoonia Viljandis, millel osales kuni 20 000 inimest. ^[1]

Iseseisvusaastatel kujunes Vabadusplats koos malestussambaga keskseks kohaks, kus korraldati mitmesuguseid riiklikke ja rahvuslikke tseremooniaid. Viljandimaa vabadussammas oli toeline iseseisvuse sumbol.

Juunis 1940 okupeeris Noukogude Liit Eesti. Sammas purustati Noukogude okupatsiooni voimuesindajate korraldusel 19. juunil 1941. ^[4] Kommunistlikud tegelased kiskusid monumendilt pronkskujud ning uritasid purustada samba alust lohkelaengutega. Sailinud betoonalus korrastati Saksa okupatsiooni ajal, kuid samba kujusid ennistada ei joutud. Malestussammas havitati loplikult teise Noukogude okupatsiooni ajal kevadel 1949. Voora voimu esindajad lasid ehitada monumendi asukohta aastatel 1979?1981 EKP Viljandi rajoonikomitee hoone. ^[2]

Samba taastamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suvel 1988 oeldi esmakordselt valja Viljandimaa vabadussamba ennistamise mote. Kuid selle teostamist takistas hoone, mis asus endise malestussamba asukohas. Nii loobuti kahel korral, 1995. ja 2002. aastal monumendi taasloomisest ja kavatseti see pustitada hoopis mottelisele vabadusele Viljandi Kirikumaele. ^[1] Need ideed aga ei teostunud ning lopuks vottis Viljandi linnavolikogu 2015. aastal vastu otsuse taastada Eesti Vabadussojas langenute malestusmark endises asukohas algsel kujul. Endise parteimaja lammutamiseni jouti 2020. aasta suvel.

Juunis 2021 solmis Viljandi linnavalitsus lepingu Viljandimaa vabadussamba taastamiseks. Monumendi astmestik ja tuvipuramiid on valmistatud Portugali graniidist. Taasloodud pronkskujude autorid on Eesti skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka . Sammas on oma algsest asukohast nihutatud mone meetri jagu Vabaduse platsi keskosa poole, taastamistood toimusid fotode alusel. ^[2]

Endise valimusega taastatud monumendi avamistseremoonia toimus 23. juunil 2023 . Taastatud vabadussamba avasid president Alar Karis , peaminister Kaja Kallas , kaitseminister Hanno Pevkur , kaitsevae juhataja kindral Martin Herem , Kaitseliidu ulem brigaadikindral Riho Uhtegi ning Viljandi volikogu esimees Helmen Kutt ja Viljandi linnapea Madis Timpson . Malestussamba puhitsesid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja EELK Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus . ^[2]